Euroopa Komisjon > EGV > Kohaldatav õigus > Tšehhi Vabariik

Viimati muudetud: 19-10-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohaldatav õigus - Tšehhi Vabariik

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

I. KEHTIVA ÕIGUSE ALLIKAD I.
I.1. Riigi õigusnormid I.1.
I.2. Kehtivad mitmepoolsed rahvusvahelised konventsioonid I.2.
I.3. Olulisemad kehtivad kahepoolsed välislepingud I.3.
II. KOLLISIOONINORMIDE RAKENDAMINE II.
II.1. Kohtuniku kohustus kohaldada kollisiooninorme omal algatusel II.1.
II.2. Tagasisaade ja edasiviide (renvoiII.2.
II.3. Kollisiooninormi pideme muutmine II.3.
II.4. Erandid kollisiooninormide tavapärasest kohaldamisest II.4.
II.5. Välisriigi õiguse tõendamine II.5.
III. KOLLISIOONINORMID  III.
III.1. Lepingulised kohustused ja õigusaktid III.1.
III.2. Lepinguvälised kohustused (lepinguväline kahju, alusetu rikastumine, käsundita asjaajamine jne) III.2.
III.3. Isiku õiguslik seisund ja perekonnaseisuga seotud aspektid (nimi, elukoht, teovõime) III.3.
III.4. Vanema-lapse suhete, sealhulgas adopteerimise suhtes kohaldatav õigus III.4.
III.5. Abielu, kooselu, partnerlus, lahutus, lahuselu, ülalpidamiskohustus III.5.
III.6. Abieluvara režiimid III.6.
III.7. Testamendid ja pärimine III.7.
III.8. Kinnisvara III.8.
III.9. Maksejõuetus III.9.

 

I. KEHTIVA ÕIGUSE ALLIKAD

I.1. Riigi õigusnormid

Tšehhi Vabariigis on kollisiooninormid sätestatud ainult õigusaktide ja Tšehhi Vabariigile siduvate rahvusvaheliste konventsioonidega, mis on Tšehhi õiguskorra osa.

Tšehhi õigusaktide kohaselt ei tulene need normid kohtupraktikast.

I.2. Kehtivad mitmepoolsed rahvusvahelised konventsioonid

Alljärgnevalt on loetletud kõik kehtivad mitmepoolsed rahvusvahelised konventsioonid, millega on ühtlustatud materiaalõiguslikke kollisiooninorme ja kitsamas tähenduses rahvusvahelise eraõiguse norme. Loetelu ei sisalda rahvusvahelise menetlusõiguse konventsioone:

  1. Rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioon, Varssavi, 12. oktoober 1929
  2. Liiklusõnnetuste suhtes kohaldatava õiguse konventsioon, Haag, 4. mai 1971
  3. Rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioon, Montreal, 28. mai 1999
  4. Varssavis 12. oktoobril 1929 sõlmitud rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni muutmise protokoll, Haag, 28. september 1955
  5. Rahvusvaheline kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR), Genf, 19. mai 1956
  6. Tuumakahjustuste eest tsiviilvastutuse Viini konventsioon, Viin, 21. mai 1963
  7. Ühisprotokoll Viini konventsiooni ja Pariisi konventsiooni kohaldamise kohta, Viin, 21. september 1988
  8. Konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute aegumistähtaja kohta, New York, 14. juuni 1974, muudetud 11. aprilli 1980. aasta protokolliga, New York, 14. juuni 1974
  9. ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta ja selle lisaprotokoll, Viin, 11. aprill 1980
  10. Päritolunimetuste kaitse ja nende rahvusvahelise registreerimise 31. oktoobri 1958. aasta Lissaboni kokkulepe, parandatud Stockholmis 14. juulil 1967, Lissabon, 31. oktoober 1958  
  11. Märkide rahvusvahelise registreerimise 14. aprilli 1891. aasta Madridi kokkulepe, parandatud Brüsselis 14. detsembril 1900, Washingtonis 2. juunil 1911, Haagis 6. novembril 1925, Londonis 2. juunil 1934, Nices 15. juunil 1957 ja Stockholmis 14. juulil 1967, ning selle protokoll, Stockholm, 14. juuli 1967
  12. Pärimise rahvusvahelise korraldamise konventsioon, Haag, 2. oktoober 1973
  13. Vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlev konventsioon, Haag, 19. oktoober 1996
  14. Kirjandus- ja kunstiteoste kaitse 9. septembri 1886. aasta Berni konventsioon, täiendatud Pariisis 4. mail 1896, täiendatud Berliinis 13. novembril 1908, täiendatud Bernis 20. märtsil 1914 ja redigeeritud Roomas 2. juunil 1928, Brüsselis 26. juunil 1948, Stockholmis 14. juulil 1967 ja Pariisis 24. juulil 1971, Pariis, 24. juuli 1971
  15. Rahvusvahelise raudteeveo konventsioon, Bern, 9. mai 1980
  16. Varssavi konventsiooni täiendava, lepinguvälise vedaja teostatavate rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioon, Guadalajara, 18. september 1961
  17. ÜRO merekaubaveo konventsioon, Hamburg, 31. märts 1978
  18. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon, sõlmitud Pariisis 20. märtsil 1883, redigeeritud Brüsselis 14. detsembril 1900, Washingtonis 2. juunil 1911, Haagis 6. novembril 1925, Londonis 2. juunil 1934, Lissabonis 31. oktoobril 1958 ja Stockholmis 14. juulil 1967, Pariis, 20. märts 1883
  19. Kaupade valede või eksitavate päritolutähiste registreerimise tõkestamise Madridi kokkulepe, sõlmitud Madridis 14. aprillil 1891, redigeeritud Washingtonis 2. juunil 1911, Haagis 6. novembril 1925, Londonis 2. juunil 1934 ja Lissabonis 31. oktoobril 1958, ning selle lisaakt, Stockholm, 14. juuli 1967
  20. Ülemaailmne autoriõiguse konventsioon ja selle 2. ja 3. protokoll (redigeeritud Pariisis 24. juulil 1971 ja 2. lisaprotokoll), Genf, 6. september 1952
  21. Teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon, Rooma, 26. oktoober 1961
  22. Euroopa patendikonventsioon, mida on muudetud 17. detsembri 1991. aasta aktiga, millega parandati patendikonventsiooni artikkel 63, ning Euroopa Patendiameti haldusnõukogu 21. detsembri 1978. aasta, 13. detsembri 1994. aasta, 20. oktoobri 1995. aasta, 5. detsembri 1996. aasta ja 10. detsembri 1998. aasta otsustega, München, 5. oktoober  1973
I.3. Olulisemad kehtivad kahepoolsed välislepingud

Kahepoolsed välislepingud, mida kohtud kõige sagedamini kohaldavad, on järgmised:

ÜlesÜles

  1. Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline leping vastastikuse õigusabi kohta ning õigussuhete reguleerimise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Bratislava, 28. märts 1989
  2. Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Poola Rahvavabariigi vaheline leping vastastikuse õigusabi kohta ning õigussuhete reguleerimise kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades, Varssavi, 21. detsember 1987
  3. Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vaheline leping vastastikuse õigusabi kohta ning õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Moskva, 12. august 1982
  4. Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Austria Vabariigi vaheline leping vastastikuste õigussuhete kohta tsiviilasjades, juriidiliste dokumentide ja õigusalase teabe kohta koos lõpp-protokolliga, Praha, 10. november 1961
  5. Slovaki Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi vaheline leping õigusasutuste osutatava vastastikuse õigusabi kohta ning õigussuhete reguleerimise kohta teatavates tsiviil- ja kriminaalasjades koos lõpp-protokolliga, Praha, 29. oktoober 1992

II. KOLLISIOONINORMIDE RAKENDAMINE

II.1. Kohtuniku kohustus kohaldada kollisiooninorme omal algatusel

Tšehhi õigus sisaldab dispositiivseid kollisiooninorme, mida pooled võivad omavahelisel kokkuleppel jätta kohaldamata, asendades kollisiooninormi pideme omavahelise kokkuleppega, ning imperatiivseid kollisiooninorme, mida kohaldatakse poolte tahtest olenemata. Poolte valitavat õigust ei ole piiratud, st pooled võivad õigussuhte hindamiseks kohaldatava õigusena valida mis tahes kehtiva õiguse. Dispositiivseid õigusnorme kohaldatakse peamiselt kaubandus-, tsiviil- ja tööõiguslikele lepingulistele suhetele. Imperatiivsete normide olemasolu tagab pooltele suurema õiguskindluse sellistes suhetes, kus riik on rohkem huvitatud õigussuhete selgest reguleerimisest (nt asjaõiguses, pärimis- ja perekonnaõiguses) ning õigusvõimet käsitlevate kollisiooninormide kehtestamisest.

ÜlesÜles

Dispositiivsete kollisiooninormide korral kohaldab kohtunik Tšehhi õiguse kollisiooninorme seega juhul, kui pooled on seadusega sätestatud korras valinud Tšehhi õiguse kohaldatavaks õiguseks; kui nad ei ole valinud kohaldatavat õigust, samuti kui tegemist on imperatiivsete kollisiooninormidega, peab kohtunik omal algatusel kohaldama kõikidel juhtudel Tšehhi õigust.

II.2. Tagasisaade ja edasiviide (renvoi)

Tagasisaate ja edasiviite üldise kohaldamise kohta on rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seaduses sätestatud, et tagasisaadet ja edasiviidet võib tunnustada, kui see on kooskõlas asjaomase suhte mõistliku ja õiglase struktuuriga.

Üldjuhul tunnustatakse tagasisaadet ja edasiviidet peamiselt isiku õiguslikku seisundit ning perekonna- ja pärimisõigust käsitlevates õigusküsimustes, kuid lepinguliste suhete puhul kasutatakse seda harva.

Tagasisaate ja edasiviite tunnustamine rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seaduse tähenduses tähendab seda, et kohaldada võib üksnes selle riigi materiaalõiguse sätteid, millele tagasisaade või edasiviide viitab. Seega välistab see edasise, viites nimetatud jurisdiktsiooni kollisiooninormides sätestatud tagasisaate ja edasiviite kohaldamise.

II.3. Kollisiooninormi pideme muutmine 

Rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seaduses on üldiselt kollisiooninormi pideme kaudu sätestatud, et eseme asukoht või asend asjaolude asetleidmise ajal määrab asjaõiguse tekkimise või lõppemise suhtes kohaldatava õiguse (lex rei sitae). Veose suhtes kohaldatakse lähteriigi õigust (lex loci expeditionis). Kui asja transporditakse mitmes etapis eri veoliike kasutades, on määrav esimene koht, kus kogu transpordiprotsess algas.

ÜlesÜles

Aegumistähtaja arvutamist reguleerib selle riigi õigus, kus asi aegumistähtaja alguses asub.

Isikutega „kaasaskäivate” konfliktide käsitlemist kirjeldatakse alljärgnevalt punktides 3.5, 3.6 ja 3.7.

Kui lepingupooled ei vali omavahelistele suhetele kohaldatavat õigust, on rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seaduses sätestatud, et poolte õigussuhteid reguleerib selle riigi õigus, mille kohaldamine on kooskõlas õigussuhte mõistliku korraldusega. Tavaliselt on selleks õiguseks:

  • veolepingute korral selle riigi õigus, kus on vedaja või ekspediitori registrijärgne asukoht või elukoht lepingu sõlmimise ajal;
  • kindlustuslepingu korral selle riigi kehtiv õigus, kus on kindlustusandja registrijärgne asukoht või elukoht lepingu sõlmimise ajal;
  • volituse vms lepingu korral selle riigi õigus, kus on volitaja registrijärgne asukoht või elukoht lepingu sõlmimise aja l.
II.4. Erandid kollisiooninormide tavapärasest kohaldamisest 
a) Avaliku korra (ordre public) erand

Teise riigi õigusnorme ei kohaldata Tšehhi Vabariigis juhul, kui õigusnormi kohaldamine viib vastuoluni Tšehhi Vabariigi sotsiaal- ja avaliku korra põhimõtete ja õigusaktidega, ning nimetatud põhimõtetest erandi tegemine ei ole lubatav. See on erakorraline abinõu, mida võib kohaldada vaid äärmisel ja eriomaste asjaoludega juhul.

Tšehhi Vabariigi sotsiaal- ja avaliku korra aluspõhimõtted on sellised põhimõtted, millest peetakse kinni selleks, et kaitsta riigi ja ühiskonna põhihuve ning õigusriigi põhimõtet. Avaliku korra erandist tingitud kaitse ei laiene aga kaugeltki kõigile Tšehhi imperatiivsetele õigusnormidele.

ÜlesÜles

Õigusaktideks, mille sisu võib põhjustada avaliku korra erandi riigisisese kohaldamise, on eelkõige Tšehhi Vabariigi põhiseadus (põhiseaduslik akt nr 1/1993), sealhulgas põhiõiguste ja –vabaduste harta (välja kuulutatud nr 2/1993 all).

b) Imperatiivsed õigusnormid

Need on sellised riigi õigusnormid, millest ei saa lepinguga ega muul viisil kõrvale kalduda ning mida ei saa nende reguleerimisala piires asendada ega välja tõrjuda välisriigi õigusega.

Tšehhi õiguses ei ole imperatiivsed normid eraldi märkimist leidnud, kuigi haldus- ja finantsõigusest võiks tuua järgmiseid näiteid: seadus nr 143/2001 konkurentsi kaitsmise kohta, seadus nr 219/1995 ehk valuutavahetuse seadus, seadus nr 634/1992 tarbijakaitse kohta; kriminaalõigusest seadus nr 140/1961 ehk kriminaalseadustik, tööõigusest kohustuslikus korras kohaldatavad normid, näiteks sätted nädalas maksimaalselt lubatud töötundide, naistele teatavate tööde keelamise ja noorte ületunnitöö ja öötöö kohta, mis on toodud seaduses nr 65/1995 ehk tööseadustikus.

II.5. Välisriigi õiguse tõendamine 

Tšehhi õiguses on välisriigi õiguse sisus selgusele jõudmine üldiselt asja otsustava ametiasutuse, tavaliselt kohtu kohustus. Rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seaduses on sätestatud, et kohus peab võtma kõik välisriigi õiguse tõendamiseks vajalikud meetmed. Samuti näeb seadus ette, et kui kohus ei tea välisriigi õiguse sisu, võib ta asjaomast teavet küsida justiitsministeeriumilt. Ministeerium annab kohtutele teavet ka juhul, kui tekivad kahtlused rahvusvahelist elementi sisaldavate eraõiguslike suhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamisel.

ÜlesÜles

III. KOLLISIOONINORMID 

III.1. Lepingulised kohustused ja õigusaktid 
a) Õiguse allikad

Nagu kõigis muudes õigussuhete valdkondades, on Tšehhi õiguse peamiseks allikaks siinkohal rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seadus.

Vekslitest ja tšekkidest tulenevaid õigussuhteid reguleeriva õiguse allikaks on vekslite ja tšekkide seadus, st seadus nr 191/1950 selle viimases redaktsioonis (edaspidi „vekslite ja tšekkide seadus”).

b) Kohaldamisala

Rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seadus sisaldab kollisiooninorme lepingulistes suhetes olevate poolte vastastikuste varaliste suhete, sealhulgas tagasisaate ja edasiviite normi (vt eespool punkt 2.2), hõlmates lepingulise vastutuse tekke, muutmise, tagamise ja lepingu rikkumise tagajärjed, lepinguliste suhete piiramise ning nõuete rahuldamise. Selles reguleeritakse ka tööõiguslikke suhteid, eelkõige töölepingu sõlmimise ja kestusega seotud asjaolude tuvastamist.

Vekslite ja tšekkide seadus sisaldab erisätteid vekslite ja tšekkide esitamise kohta.

c) Kollisiooninormi pide

Eelkõige on kollisiooninormi pide poolte ühesugune tahteavaldus selle kohta, millise riigi õigust tuleb nende õigussuhte suhtes kohaldada, st õiguse valik (lex electa, lex voluntatis).

Kui vastastikuste varaliste õigussuhete pooled ei vali kohaldatavat õigust, kohaldatakse konkreetsetele lepinguliste suhete suhtes selle riigi õigust, mille kohaldamine on kooskõlas suhte mõistliku korraldusega:

  1. ostu-müügilepingu ja töölepingu korral selle riigi õigust, kus on müüja või töö teostaja registrijärgne asukoht või elukoht lepingu sõlmimise ajal;
  2. asjaõiguslepingute korral vara asukohariigi õigust (lex rei sitae);
  3. veolepingute korral selle riigi õigust, kus on vedaja või ekspediitori registrijärgne asukoht või elukoht lepingu sõlmimise ajal;
  4. kindlustuslepingute korral üldiselt selle riigi kehtivat õigust, kus on kindlustusandja registrijärgne asukoht või elukoht lepingu sõlmimise ajal;
  5. müügiesinduslepingute (agendilepingud) ja vahenduslepingute korral selle riigi õigust, kus on selle isiku registrijärgne asukoht või elukoht lepingu sõlmimise ajal, kelle eest vahendaja tegutseb;
  6. mitmepoolsete bartertehingute korral selle riigi õigust, mis kõige paremini vastab nende suhte korraldusele tervikuna.

Teiste lepingute puhul kohaldatakse tavaliselt selle riigi õigust, kus on mõlema poole registrijärgne asukoht või elukoht; kui neil ei ole registrijärgset asukohta või elukohta ühes ja samas riigis ja kui leping on sõlmitud poolte juuresolekul, kohaldatakse selle riigi õigust, kus leping sõlmiti (lex loci conclusionis contractus).

ÜlesÜles

Kui leping sõlmitakse sidevahendite teel poolte vahel, kes ei viibi lepingu sõlmimise juures, kohaldatakse lepingu sõlmimiseks pakkumuse saaja registrijärgse asukoha või elukoha riigi õigust.

Tööõiguses on kollisiooninormi pidemeks, mis näitab, millist õigust töölepingulistele suhetele kohaldada, üldjuhul koht, kus tööd tehakse (lex loci laboris), kuigi pooled võivad kokku leppida muus.

Vekslite ja tšekkide seaduses on sätestatud, et üldiselt kohaldatakse selle riigi õigust, kus veksel esitatakse või kus tšekk kuulub väljamaksmisele.

III.2. Lepinguvälised kohustused (lepinguväline kahju, alusetu rikastumine, käsundita asjaajamine jne)
a) Õiguse allikad

Rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seadus ning välislepingud, mis on Tšehhi Vabariigile siduvad, eelkõige liiklusõnnetuste suhtes kohaldatava õiguse konventsioon.

b) Kohaldamisala

Rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seadus sisaldab vaid mõningaid sätteid tekitatud kahju hüvitamise kohta, kui kahju on tekkinud muul viisil kui lepinguliste kohustuste või muudest õigustoimingutest tulenevate kohustuste rikkumisel; see seadus sisaldab ka norme, mis käsitlevad käsundita asjaajamist, alusetut rikastumist, täitmist teise isiku eest, asja kasutamist teise isiku heaks ja asja ohverdamist või kulutuste tegemist ühises hädaolukorras.

c) Kollisiooninormi pide

Kui kahju tekitati muul viisil kui kohustuse rikkumisega, kohaldatakse kahju hüvitamise nõude suhtes kahju tekkimiskoha järgset õigust (lex loci damni infecti) või selle riigi õigust, kus leidsid aset hüvitusnõude põhjustanud asjaolud (lex loci delicti commissi). Kui kahju hüvitamise nõue on seotud perekonnaõiguslike suhetega, kohaldatakse selle riigi õigust, mis reguleerib asjaomast õigussuhet (suhte lex causae).

ÜlesÜles

Käsundita asjaajamisest tekkinud õigussuhte suhtes kohaldatakse üldiselt selle riigi õigust, kus käsundita asjaajamine toimus. Alusetu rikastumise suhtes kohaldatakse üldjuhul selle riigi õigust, mis reguleerib vara kasvu aluseks olnud juriidilisi asjaolusid. Kui keegi teeb makse teise isiku eest, kohaldatakse asjaomasest lepingust tulenevate nõuete suhtes reeglina selle riigi õigust, mis reguleerib selle isiku kohustusi, kelle eest makse tehti (teise isiku eest täidetud kohustuse lex causae). Kui asja kasutatakse teise isiku heaks kavatsuseta sekkuda teise isiku asjadesse (st et tegemist ei ole käsundita asjaajamisega), kohaldatakse samuti selle riigi õigust, kus kasutamine toimus (lex loci damni infecti), ja asja ohverdamisel või kulutuste tegemisel ühises hädaolukorras on kollisiooninormi pidemeks sündmuskoht.

III.3. Isiku õiguslik seisund ja perekonnaseisuga seotud aspektid (nimi, elukoht, teovõime) 
a) Õiguse allikad

Rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seadus, vekslite ja tšekkide seadus ning seadus nr 513/1991 ehk äriseadustik selle viimases redaktsioonis (edaspidi „äriseadustik”).

b) Kohaldamisala

Õigusvõime, teovõime ja menetluspooleks olemise võime tingimusi reguleerib rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seadus. Kõnealune seadus reguleerib ka välismaalaste õiguslikku seisundit ja surnuks tunnistatud isiku õigusvõime lõpetamist.

Äriseadustiku 22. osas reguleeritakse välisriigi juriidiliste isikute õigusvõimet.

Vekslite ja tšekkide seaduses on sätestatud teovõime hindamise põhimõtted isiku puhul, kes võtab vekslist või tšekist tuleneva kohustuse.

ÜlesÜles

Tšehhi õiguses ei tunnustata mõistet „peamine elukoht” ja sellega seotud õiguslikku seisundit. Kollisiooninormi pidemena on peamine elukoht seetõttu Tšehhi õiguse seisukohast tähtsusetu ja see ei vasta Tšehhi õiguse mõistele trvalé bydliště [alaline elukoht].

c) Kollisiooninormi pide

Õigusvõime ja teovõime korral on kollisiooninormi pidemeks asjaomase isiku kodakondsus (lex patriae); kui välismaalane teeb õigustoimingu Tšehhi Vabariigi territooriumil, piisab Tšehhi õiguse kohasest teovõimest (lex loci conclusionis contractus).

Välisriigi juriidilise isiku õigusvõimega seotud küsimustes kohaldatakse selle riigi õigust, kus asjaomane juriidiline isik on asutatud (lex loci incorporationis).

Seadusega sätestatud erandi tõttu on välismaalastel oma isiklikes ja varalistes suhetes Tšehhi kodanikega samasugused õigused ja kohustused; sama kehtib välisriigi juriidilise isiku kohta.

Tšehhi õigusteooria kohaselt saab isiku õigust nimele käsitada isiku õigusliku seisundi osana; seega kohaldatakse isiku õigusvõimet ja teovõimet reguleerivat õigust (isiku õigusliku seisundi lex causae).

Võimet võtta veksli või tšekiga seotud kohustusi vastavalt artikli 1 punktile 91 ja artikli 2 punktile 69 reguleerib üldiselt selle riigi õigus, mille kodanik kõnealune isik on (veksli või tšekiga seotud kohustusi võtva isiku lex patriae).

d) Imperatiivsed õigusnormid, riigi avaliku korra (ordre public) erand

Avaliku korra erandi kohaldamise üldiseks õiguslikuks aluseks on põhiõiguste ja -vabaduste harta artikkel 10, milles on sätestatud iga inimese õigus inimväärikusele, aule, heale mainele ning oma nime kaitsele. Selles tagatakse ka iga inimese õigus olla kaitstud isikuandmete ebaseadusliku kogumise, avaldamise vm kuritarvitamise vastu.

ÜlesÜles

III.4. Vanema-lapse suhete, sealhulgas adopteerimise suhtes kohaldatav õigus
a) Õiguse allikad

Rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seadus, rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslike küsimuste konventsioon, vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlev konventsioon.

b) Kohaldamisala

Rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seadus sisaldab kollisiooninorme, mis reguleerivad vanema-lapse suhet, sealhulgas isaduse määramist või ümberlükkamist ning õigussuhteid laste kasvatamisel ja teisi vanemate ja laste kohustusi, sealhulgas ülalpidamiskohustust (vt punkt 3.5), samuti lapsendamist, eriti abikaasade ja lapsendatava lapse erineva kodakondsuse või vanemate endi erineva kodakondsuse käsitlemist. Neid sätteid kohaldatakse ka õigussuhete suhtes, mis tulenevad laste või piiratud teovõimega isikute eestkostest.

c) Kollisiooninormi pide

Kui peatuda vanema ja lapse vahelistel õigussuhetel, siis isaduse määramisel või ümberlükkamisel on kollisiooninormi pidemeks üldiselt lapse sünnijärgne kodakondsus (lapse lex patriae). Vanema-lapse suhteid, sealhulgas kasvatamise ja ülalpidamise kohustust reguleerib selle riigi õigus, mille kodanik laps on (lapse lex patriae). Lapsendamise korral on kollisiooninormi pidemeks lapsendaja kodakondsus (lapsendaja lex patriae). Lapse nõusolekut lapsendamisega hinnatakse vastavalt selle riigi õigusele, mille kodanik lapsendatav laps on (lapse lex patriae).

ÜlesÜles

Lapse hooldusõiguse või eestkoste või piiratud teovõimega isiku üle eestkoste seadmise või lõpetamisega seotud tingimuste suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanik alaealine on (alaealise lex patriae). Hooldusõiguse või eestkoste tunnustamise ja tagamise kohustust reguleerib selle riigi õigus, mille kodanik hooldaja või eestkostja on (eestkostja lex patriae). Hooldaja või eestkostja ja alaealise õigussuhete suhtes kohaldatakse eestkostekohtu asukoha või hooldus- või eestkosteõigust reguleeriva riigi õigust (lex fori).

d) Imperatiivsed õigusnormid

Imperatiivsed õigusnormid selles valdkonnas on kriminaalseadustiku asjakohased sätted (kuriteod pere ja noorte vastu). Peamiselt käsitletakse siin lapse hülgamist, kohustusliku ülalpidamisnõude rikkumist, kellegi hoolde usaldatud isiku peksmist jne.

III.5. Abielu, kooselu, partnerlus, lahutus, lahuselu, ülalpidamiskohustus 
a) Õiguse allikad

Rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seadus.

b) Kohaldamisala

Rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seadus reguleerib küsimusi, mis on seotud isiku võimega abielluda, abielu sõlmimise tingimusi ja abielu kehtivuse tingimusi, abielu lahutamist, abielu kehtetuks tunnistamist ja selliste lapsevanemate vastastikusi õigusi, kes ei ole omavahel abielus. Reguleeritakse ka vanemate ja laste ülalpidamiskohustusi.

Tšehhi õiguses puuduvad samasooliste partnerlust või lahuselu reguleerivad sätted.

c) Kollisiooninormi pide

Abielu sõlmimise võimet, samuti abielu kehtivuse tingimusi reguleerib selle riigi õigus, mille kodanik asjaomane isik on (kihlatu lex patriae); abiellumisviisi reguleerib abiellumiskoha õigus (lex loci conclusionis contractus).

ÜlesÜles

Lahutust reguleerib põhimõtteliselt selle riigi õigus, mille kodanikud abikaasad on lahutusmenetluse alguses (abikaasade lex patriae).

Sellise lapse ema õigusi, kes ei ole abielus lapse isaga, reguleerib selle riigi õigus, mille kodanik ema on lapse sündimise ajal (ema lex patriae lapse sündimise ajal).

Välja arvatud seadusega sätestatud erand (vt punkt 3.4), kohaldatakse vanemate kohustuse suhtes oma lapsi ülal pidada selle riigi õigust, mille kodanik laps on (lapse lex patriae); vanemate ülalpidamisnõudeid oma laste vastu reguleerib selle riigi õigus, mille kodanik nõuet esitav vanem on (lex patriae).

d) Imperatiivsed õigusnormid, riigi avaliku korra (ordre public) erand

Asjakohaseid imperatiivseid sätteid sisaldab kriminaalseadustik, nt bigaamiat keelustav säte.

III.6. Abieluvara režiimid
a) Õiguse allikad

Rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seadus.

 b) Kohaldamisala

Need õigusnormid reguleerivad abieluvara režiime, sealhulgas abieluvaralepinguid.

c) Kollisiooninormi pide

Abikaasade isiklikke ja varalisi suhteid reguleerib põhimõtteliselt selle riigi õigus, mille kodanikud abikaasad on (abikaasade lex patriae), välja arvatud juhtudel, kui abikaasad on erineva kodakondsusega – sellisel juhul kohaldatakse Tšehhi õigust.

Kui abieluvara režiimi sätestab leping, kohaldatakse selliste suhete suhtes õigust, mida kohaldati abieluvara režiimi suhtes lepingu sõlmimise ajal (abieluvaralepingu sõlmimise ajal kohaldatava õiguse lex causae).

ÜlesÜles

III.7. Testamendid ja pärimine 
a) Õiguse allikad

Rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seadus; oluline on ka pärimise rahvusvahelise korraldamise konventsioon.

b) Kohaldamisala

Õigusakt käsitleb pärimismenetluse suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramist ja isiku teovõimet testamendi tegemiseks või tühistamiseks, samuti testamendis leiduvate vigade tagajärgi ning nende avaldumist testamendi tegemisel või tühistamisel ja testamendi vormi.

c) Kollisiooninormi pide

Pärimismenetluses kohaldatakse õigussuhete suhtes üldiselt selle riigi õigust, mille kodanik surnu oli surma hetkel (surnu lex patriae). Isiku teovõimet testamendi tegemiseks või tühistamiseks, samuti vigasid selles õigustoimingus ja teiste võimalike viimase tahte avalduste kindlakstegemist reguleerib surnu lex patriae testamendi koostamise ajal. Sama riigi õigust kohaldatakse testamendi vormi või testamendi tühistamise suhtes; testamendi vormi puhul või testamendi tühistamisel piisab siiski sellest, kui järgitakse selle riigi õigust, kus testament koostatakse.

III.8. Kinnisvara 
a) Õiguse allikad

Rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seadus.

b) Kohaldamisala

Nende õigusnormidega on eelkõige sätestatud kinnis- ja vallasvara (sh veosed) asjaõiguste kollisiooninormid ning need reguleerivad asjaõiguste kohta kannete tegemist riiklikesse registritesse ja omandiõiguse teket igamise või pikaajalise kasutuse teel.

Samuti on reguleeritud asja omandajale asja käsutusõiguse ülemineku aja kindlakstegemine, millest alates tal on õigus üleantud asjalt saadavatele viljadele ja muudele hüvedele, ja asja hävimise riski ülemineku aeg, samuti see, millal läheb omandiõiguse reservatsiooniga üleantud asja omandiõigus, seega ka üleantud asjaga seoses tekitatud kahju eest hüvitise saamise õigus, üle omandajale.

ÜlesÜles

c) Kollisiooninormi pide

Kinnis- ja vallasasjade puhul on kollisiooninormi pidemeks asja asukoht (lex rei sitae); vallasasja puhul on selleks riik, kus asi asub omandiõiguse aluseks olevate või seda tühistavate asjaolude asetleidmise ajal. Veose korral hinnatakse asjaõiguse olemasolu või selle lõppemist lähteriigi õiguse alusel (lex loci expeditionis).

Omandiõiguse teket igamise teel reguleerib selle riigi õigus, kus asi asus igamistähtaja alguses; isik, kes saab omandiõiguse igamise teel, võib taotleda selle riigi õiguse kohaldamist, mille territooriumil igamine toimus, kui asi asus selle riigi territooriumil ja järgiti kõiki asjaomase riigi õigusega sätestatud igamise tingimusi.

Asja kasutusõiguse ja viljade saamise õiguse ülemineku, samuti asja hävimise riski ja hüvitise saamise õiguse ülemineku ning omandiõiguse reservatsiooni loovutamise korral kohaldatakse poolte suhtes selle riigi õigust, mis reguleerib nende lepingulist suhet (lepingulise suhte lex causae).

d) Riigi avaliku korra (ordre public) erand

Siinkohal on oluline põhiõiguste ja -vabaduste harta artikkel 11; see sätestab omandiõiguse kaitse, viidates sellele, et omandiõigus on ühendav tegur ja et omandiõigust ei tohi kasutada  teiste isikute õigusi kahjustavalt ega vastuolus seadusega kaitstud üldiste huvidega. Omandiõiguste kasutamine ei tohi kahjustada inimeste tervist, loodust ega keskkonda üle seaduses lubatud määra.

Põhiõiguste ja -vabaduste hartas on ka sätestatud, et omandiõiguste äravõtmine või sundkorras piiramine on võimalik vaid avaliku huvi olemasolul, seaduse alusel ja vastava hüvitiste eest.

III.9. Maksejõuetus
a) Õiguse allikad

Rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seadus.

b) Kohaldamisala

Selles valdkonnas piirdub reguleerimine erinormidega nende juriidiliste isikute maksejõuetuse kohta, kes osalevad erinormide alusel (peamiselt seaduses nr 124/2002 sätestatud normid maksesuhete kohta) Tšehhi riigipanga maksesüsteemide nimekirja kantud maksesüsteemis või erinormide kohases kliiringarvelduste süsteemis (eriti seadus nr 591/1992 väärtpaberite kohta).

c) Kollisiooninormi pide

Kui eespool kirjeldatud isiku vara suhtes algatatakse pankrotimenetlus või kui maksed peatatakse või neid piiratakse seoses muu isiku varaga seotud riigiasutuse meetmega, reguleerib selle isiku õigusi ja kohustusi sama riigi õigus nagu maksesüsteemi lepingut või selle riigi õigus, mida kohaldatakse kliiringarvelduste süsteemis osalejate suhtes (maksesüsteemi lex causae). Mis tahes muu riigi õiguse valimine on igal juhul välistatud.

Täiendav informatsioon

« Kohaldatav õigus - Üldteave | Tšehhi Vabariik - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 19-10-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik