Euroopa Komisjon > EGV > Vaidluste alternatiivsed lahendused > Rootsi

Viimati muudetud: 06-07-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vaidluste alternatiivsed lahendused - Rootsi

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Alternatiivne vaidluste lahendamine – Üldteave“ annab alternatiivsetest vaidluste lahendamise meetoditest üldise ülevaate.

Sellel leheküljel tahame esitada praktilisemat teavet alternatiivse vaidluste lahenduste kohta Rootsis.



 

SISUKORD

Esiteks, millised alternatiivsed vaidluste lahendamise meetodid Rootsis olemas on? Esiteks, millised alternatiivsed vaidluste lahendamise meetodid Rootsis olemas on?
Üldosa Üldosa
Kohtuvälised vaidluste lahendamise meetodid Kohtuvälised vaidluste lahendamise meetodid
Seaduses ettenähtud menetlused Seaduses ettenähtud menetlused
Seaduses mitte ettenähtud menetlused Seaduses mitte ettenähtud menetlused
Lepitamine ja vahekohtumenetlus kohtumenetluses Lepitamine ja vahekohtumenetlus kohtumenetluses
Enamasti on teil võimalus vaidlust lahendada alternatiivsel meetodil. Allpool võite leida rohkem teavet oma konkreetse olukorra kohta. Enamasti on teil võimalus vaidlust lahendada alternatiivsel meetodil. Allpool võite leida rohkem teavet oma konkreetse olukorra kohta.
Vaidlused tarbijate ja ettevõtete vahel Vaidlused tarbijate ja ettevõtete vahel
Ettevõtetevahelised vaidlused Ettevõtetevahelised vaidlused
Vaidlused töötajate ja tööandjate vahel Vaidlused töötajate ja tööandjate vahel
Perekonnavaidlused Perekonnavaidlused
Koostöönõupidamised Koostöönõupidamised
Perekonnanõustamine Perekonnanõustamine
Üksikisikutevahelised vaidlused Üksikisikutevahelised vaidlused
Muud erilised olukorrad Muud erilised olukorrad
Tegevused piirkondlikes üüri- ja rendikohtutes Tegevused piirkondlikes üüri- ja rendikohtutes
Teatavad autoriõiguse vaidlused Teatavad autoriõiguse vaidlused

 

Esiteks, millised alternatiivsed vaidluste lahendamise meetodid Rootsis olemas on?

Üldosa

Rootsis on vaidluste lahendamiseks mitmeid alternatiivseid meetodeid. Paljud nendest on täiel määral kohtuvälised. Samas on ka selliseid vaidluste lahendamise mehhanisme, millel on kohtuväliseid jooni, kuid mis on puhtalt menetluslik osa vaidluse läbivaatamisest kohtus (lepitamine ja vahekohtumenetlus).

Kohtuvälised vaidluste lahendamise meetodid

Mõned kohtuvälised menetlused tulenevad seadusest, samas kui mõned tuginevad kahe või enama eraõigusliku isiku vahelistele kokkulepetele.

Seaduses ettenähtud menetlused

Kõige olulisem seadusest tulenev menetlus toimub ilmselt Riiklikus Tarbijakaebuste Nõukogus. Riiklik nõukogu vaatab ainult tarbijate taotlusel läbi tarbijate ja ettevõtete vahelisi vaidlusi. Menetlus, mis hõlmab ka piiriüleseid vaidlusi, on kirjalik ja pooltele tasuda. Riikliku Tarbijakaebuste Nõukogu otsused vormistatakse soovitustena pooltele selle kohta, kuidas nende vaidlus peaks lahendatama.

Teatavate vaidluste tarvis on vahekohtumenetluse võimalus. Nii on see tööasjades, rendivaidlustes, elamuühistuga seotud vaidlustes, üürivaidlustes, autoriõiguse vaidlustes ja abikaasadevahelistes erimeelsustes. Nende erinevate vahekohtumenetluse võimaluste kohta vaadake täpsemalt altpoolt.

Seaduses mitte ettenähtud menetlused

Mitmes sektoris on eraalgatusel loodud erilised organid. Väga tavaline on see näiteks kindlustussektoris. Erinevate organite tegevusväli võib mõnevõrra erineda, aga üldiselt võib öelda, et nende funktsiooniks on püüda leida näiteks kindlustuskompanii ja kindlustatu vahelistes vaidlustes paindlik ja erapooletu lahendus. Kindlustussektoris on ka mitmeid organeid, kelle ülesanne on püüda leida kindlustusasjades ühtlustatud lahendusi, mis vähendaks tõusetuvate vaidluste arvu. Need organid on algselt loodud erinevate kompaniide vaheliste lepingute alusel, aga nad on algatajatest täiesti sõltumatud. Organid tegelevad valdavalt ettevõtete ja tarbijate vaheliste vaidlustega. Suurematel kindlustuskompaniidel on sageli oma tarbijaombudsman, kelle poole kindlustusvõtjad võivad pöörduda, kui nad kompanii otsusega nõude rahuldamise kohta rahul ei ole. Tarbijaombudsmani nimetab kompanii, aga oma ülesandeid täidab ta sellest sõltumata. Seda tüüpi organid on näiteks Õnnetusjuhtumi- ja Haiguskindlustuse Nõukogu, Elukindlustustingimuste Nõukogu, Isikukahju Vastutuskindlustuse Nõukogu.

ÜlesÜles

Menetlus on kirjalik, välja arvatud mõnel erandjuhul. Kirjalikus menetluses ei takista miski poolel esindaja või abilisega nõu pidamast. Esindajale või abilisele ei ole mingisuguseid erilisi nõudmisi.

Eraõiguslikud vaidluste lahendamise menetlused on enamasti tasuta, kuigi mõnel erandjuhul nõutakse avalduse esitamisel või selle registreerimisel pisikese tasu maksmist. Menetluse eest maksavad menetluse pooleks olevad ettevõtted/kompaniid. Enamasti jaotatakse tegevuskulud asjassepuutuvate kompaniide vahel proportsionaalselt vastavalt sellele, kui palju keegi neist nõukogu teenuseid kasutab. Võimalus on saada hüvitist näiteks esinduskulude katteks vaidlusalusest kindlustuspoliisist.

Vaidlused lahendatakse eeskätt nõuandva, mittesiduva iseloomuga otsustega (soovitustega). Mõnel juhul võib ettevõte siiski panna oma kaubandusorganisatsioonile eelneva kohustuse soovitusi järgida.

Erinevalt kohtuotsustest ja -määrustest ei saa neid otsuseid kohustuslikult täitmisele pöörata. Asjaolu, et ettevõte paneb oma kaubandusorganisatsioonile kohustuse otsust järgida, ei mõjuta veel selle täitmisele pööratavust, sest ettevõtte kohustus laieneb ainult suhtes kaubandusorganisatsiooniga. Olgugi et otsused ei tekita mingisuguseid õiguslikke tagajärgi, võib ettevõtte suhtes, kes paneb oma kaubandusorganisatsioonile kohustuse otsuseid järgida, kohaldada tsiviilõiguslikku vastutust, nagu näiteks organisatsioonist väljaheitmine.

Kuna kohtuväline vaidluste lahendamine on Rootsis alternatiiv tavalisele kohtulikule läbivaatamisele, siis ei saa otsuste peale kohtule edasi kaevata. Siiski ei ole kohtuväliselt vaidluse lahendamine menetluslikuks takistuseks ning seega on võimalik samas asjas esitada kohtule hagi alternatiivse vaidluse lahendamise ajal või pärast seda. Kui hagi esitatakse pärast seda, kui vaidluse kohtuväline lahendaja on asjas otsuse teinud, on tavaline, et vaidluse lahendaja arvamus võetakse mingil moel kohtumenetluses asja materjalide juurde.

ÜlesÜles

Lepitamine ja vahekohtumenetlus kohtumenetluses

Pooleli olevas kohtumenetluses on kaks kohtuväliste tunnustega vaidluse lahendamise vormi: lepitamine ja vahekohtumenetlus. Rootsi kohtumenetluse koodeks reguleerib mõlemat mehhanismi. Eriti lepitamine on tavalistes kohtutes tsiviilkohtumenetluse väga tavaline element.

Kui kohus on tsiviilasjas kohtukutse saatnud, peab toimuma suuline või kirjalik eelmenetlus. Üks eelmenetluse eesmärke on selgitada, kas on väljavaateid lepitamiseks. Kui lepitamine on menetluses lubatud, peab kohus, lähtudes asja olemusest ja muudest asjaoludest, püüdma kindlustada, et pooled jõuaksid võimaluse korral kokkuleppele. Seega algatab kohus, kui ta peab seda sobilikuks, pooltevahelised lepitusläbirääkimised. Lepitusläbirääkimisi juhib seda asja läbivaatava kohtukolleegiumi eesistuja. Lepitusmenetlus ei pea toimuma mingis kindlas vormis ning see ei ole kohustuslik. Pooled võivad seega, ilma et sellega mingeid sanktsioone kaasneks, avaldada, et nad ei ole lepitusläbirääkimistest huvitatud. Kui lepitusläbirääkimised ei vii pooltevahelise kokkuleppeni, jätkub tavaline kohtumenetlus. Lepitusmenetlusest osa võttev kohtunik peab jälgima, et ta oleks menetluse kestel erapooletu. Nagu kohtumenetlus üldiselt, on lepitusmenetlus tasuta. Kohtusse pöördumisel tuleb siiski maksta lõiv avalduse esitamiselt (praegu umbes 50 eurot).

Kui asja olemusest lähtudes on sobilikum eriline vahekohtumenetlus, võib kohus nimetada lepitusläbirääkimisi juhtima eraldi vahekohtuniku. Vahekohtunik ei ole sel juhul asja arutav kohtunik, vaid kõrvalseisja. Tavaliselt konsulteerib kohus enne vahekohtumenetluse määramist pooltega. Eraldi nimetatud vahekohtuniku kulud kannavad pooled.

ÜlesÜles

Enamasti on teil võimalus vaidlust lahendada alternatiivsel meetodil. Allpool võite leida rohkem teavet oma konkreetse olukorra kohta.

Vaidlused tarbijate ja ettevõtete vahel

Nagu juba sai selgitatud osas „Alternatiivne vaidluste lahendamine – Üldteave“, on komisjon oma koduleheküljel avaldanud mahuka nimekirja vaidluste lahendamise organitest, kes tegelevad liikmesriikides tarbijavaidlustega. See nimekiri dansk - Deutsch - ελληνικά - English - español - français - italiano - Nederlands - português - suomi - svenska sisaldab praktilist teavet, mida teil võib vaja minna otsustamaks, kas te saate kasutada mõne sellise organi vaidluste lahendamise meetodeid: nende struktuur, tegevusala, menetlus, kulud ja muud üksikasjad.

ÜlesÜles

Samuti võib teil olla vaja pöörduda vaidluste lahendamise organi poole teises liikmesriigis. Nende organite kohta teabe saamiseks võite külastada EEJ-Net veebilehte või kui vaidlus puudutab finantsteenuseid, siis FIN-NET’i veebilehte dansk - Deutsch - ελληνικά - English - español - français - italiano - Nederlands - português - suomi - svenska.

ÜlesÜles

Peamine organ, mille poole tarbijad Rootsis pöörduda saavad, on Riiklik Tarbijakaebuste Nõukogu. Täpsem teave Riikliku Tarbijakaebuste Nõukogu kohta on komisjoni veebilehel ülaltoodud aadressil.

Ettevõtetevahelised vaidlused

Rootsis on alternatiivse vaidluste lahendamise meetodid, välja arvatud arbitraažimenetlus ja need menetlused, mis moodustavad osa kohtumenetlustest, suunatud eeskätt ettevõtete ja tarbijate vahelistele vaidlustele. Vaadake siiski allpool pealkirja „Muud erilised olukorrad“.

Vaidlused töötajate ja tööandjate vahel

Lepingulises suhtes olevad töötajad ja tööandjad, kelle vahel on vaidlus tekkinud, peavad selle vaidluse lahendama läbirääkimiste teel või viimase võimalusena Töökohtus. Seda liiki õigusvaidluste lahendamiseks alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismi ei ole. Mõnede teiste vaidluste osas on siiski võimalik vahekohtumenetlus. Rootsis on selleks Riiklik Vahekohtuamet English - svenska, kes juhindub vahekohtupidamises oma põhikirjast. Riiklik Vahekohtuamet viib vahekohtumenetlust läbi töötajate ja tööandjate vaidlustes, mis puudutavad palga- või üldiste töötingimuste läbirääkimisi, või vaidlustes, kus ettevõte keeldub kollektiivlepingu sõlmimisest ameti- või kutseliiduga. Riiklik Vahekohtuamet saab vahekohtuniku määrata poolte taotlusel. Riiklik Vahekohtuamet võib vahekohtuniku määrata ka sellise taotluse puudumisel, näiteks kui üks pooltest on andnud märku erimeelsusest ja Riiklik Vahekohtuamet leiab, et vahekohtunik saab viia selle vaidluse eduka lahenduseni. Menetlus on tasuta.

ÜlesÜles

Perekonnavaidlused

Vanematel, kelle vahel on tekkinud erimeelsused, on kohtumenetlusele kaks alternatiivi: koostöönõupidamised ja perekonnanõustamine. Perekonnanõustamise võimalus on ka paaridele, kellel lapsi ei ole. Detailsemalt käsitletakse neid menetlusi järgnevalt.

Koostöönõupidamised

Koostöönõupidamised on eksperdi juhitavad nõupidamised, mille eesmärk on, et vanemad jõuaksid kokkuleppele oma laste eestkoste, elukoha ja kohtumisõiguste osas. Nõupidamiste eesmärk on seega kompromisslahedus. Aga isegi kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, saavad vanemad arutelu tulemusena paremini teada teise seisukohad ja võivad õppida oma probleemide lahendamist moel, mis ei põhjusta kannatusi nende lastele.

Rootsis pakuvad koostöönõupidamisi kõik kohalikud omavalitsused. Kõik vanemad, kellel on raskusi eestkoste, elukoha ja kohtumiste küsimustes kokkuleppele jõudmisega ja kes soovivad koostöönõupidamisi pidada, võivad kohaliku omavalitsuse poole pöörduda. Kui eestkoste, elukoha või kohtumiste küsimuses on juba kohtule hagi esitatud, võib kohus algatada koostöönõupidamised. Nõupidamised on tasuta.

Kui vanemad kokku lepivad, võivad nad eestkoste, elukoha ja kohtumiste kohta kokkuleppe sõlmida. Kokkulepe kehtib, kui see on kirjalik ja Sotsiaalheaoluameti poolt heaks kiidetud. Kokkuleppe kehtivus tähendab, et sellel on kohtuotsusega sama mõju. See tähendab muu hulgas seda, et nimetatud kokkulepe on täitmisele pööratav.

Perekonnanõustamine

Perekonnanõustamine tähendab nõupidamisi, kus arutatakse perekondade ja paaride kooselust tekkinud konflikte. Nõupidamised võivad toimuda enne ja pärast lahkuminekut või selle ajal. Laste puhul saab perekonnanõustamine aidata vähendada konflikti nii, et vanemad saaksid pärast lahkuminemist ühiselt vanamatena tegutseda. Perekonnanõustamise poole pöördumine on vabatahtlik ja see saab toimuda paari enda algatusel. Selleks et perekonnanõustamine toimuks usalduslikus atmosfääris ja et see oma eesmärki täidaks, peavad osapooled olema kindlad, et nõupidamiste käigus ilmsiks tulev sageli tundlik teave ei saaks teatavaks teistele. Seepärast on perekonnanõustamise istungite jaoks eriti ranged konfidentsiaalsusreeglid. Igaüks, kes seda soovib, võib perekonnanõustamise teenuse poole pöörduda anonüümselt.

ÜlesÜles

Kõigil kohalikel omavalitsustel on seaduse kohaselt kohustus perekonnanõustamist pakkuda, kas tehes seda ise või professionaalsete nõustajate kaudu. Perekonnanõustajad on suhete alal täiendväljaõppe saanud kvalifitseeritud sotsiaaltöötajad. Kes soovib perekonnanõustamisbüroo poole pöörduda, võib pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Kohalikul omavalitsusel on perekonnanõustamise eest õigus võtta tasu.

Perekonnanõustamist pakuvad ka näiteks kirikuühendused.

Üksikisikutevahelised vaidlused

Kui perekonnavaidlused välja arvata, on vaidlevate üksikisikute jaoks kohtud ja kohtumenetluse raames toimuvad alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismid; vaadake eespool peakirja „Lepitus ja vahekohtumenetlus kohtumenetluses“

Muud erilised olukorrad

Tegevused piirkondlikes üüri- ja rendikohtutes

Rendivaidlustes, elamuühistuga seotud vaidlustes ja üürivaidlustes võib vahekohtumenetlus toimuda piirkondlikus üüri- või rendikohtus.

Kui maaomanik ja rentnik ei jõua rendisuhet puudutavas küsimuses kokkuleppele või kui elamuühistu ja selle liige ei jõua kokkuleppele osamaksu suhtes, võib üks pool või mõlemad pöörduda vaidluse lahendamisel abi saamiseks piirkondliku üürikohtu poole. Sel juhul palub pool või paluvad pooled kohtul vahekohtuna vaidlust lahendada. Piirkondlik üürikohus võib vahekohtumenetlusse võtta kõiki üürivaidlusi ja elamuühistuga seotud vaidlusi. Tavaliselt teeb piirkondlik üürikohus ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks, kui pooled ise kohtus toimuval kokkusaamisel kokkulepet ei saavuta. Mõnedes asjades, nagu kinnisasja üürimist puudutavad vaidlused, on vahekohtumenetlus kohustuslik. Kui maaomanik on näiteks üürilepingu lõpetanud ja üürnik ei soovi ilma hüvitist saamata maad vabastada, peab üürnik pöörduma vahekohtumenetluse alustamiseks piirkondlikku rendikohtusse. Kui üürnik nii ei tee, minetab ta õiguse hüvitisele. Piirkondlik rendikohus võib anda vahekohtumenetluse käigus arvamuse, näiteks kinnisvara rendi turuhindade kohta. Sellisel arvamusel on eeldatav mõju igasugustele järgnevatele hüvitise vaidlustele.

ÜlesÜles

Enamgi veel, kui vahekohtumenetlust ei taotleta, peab algne piirkondlik rendikohus püüdma pooli lepitada vaidlustes, mida kohus peab läbi vaatama vastavalt pädevusjaotusele tavaliste kohtute ja piirkondlike rendikohtute vahel, näiteks eluruumi üürilepingute uuendamise vaidlused pärast ülesütlemisega lõpetamist Selles vahekohtumenetluses peab piirkondlik rendikohus, kui pooli ei saa lepitada lähtudes kummagi poole tehtud ettepanekutest, tegema lepitusettepaneku, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et leppimiseks ei ole väljavaateid. Kui pooled lepitusettepanekuga ei nõustu, peab kohus asja läbi vaatama.

Lõpuks võivad tavalised kohtud saata nende menetluses olevaid asju piirkondliku rendikohtu vahekohtumenetlusse. Kui vahekohtumenetlus jääb edutuks, otsustab asja kohus.

Piirkondlik rendikohus ei nõua pooltelt tasu. Kumbki pool peab kandma oma kulud, näiteks esindamise kulud ja läbirääkimiste tõttu saamata jäänud töötasu. Teatud juhtudel võidakse poolele anda menetlusabi. Menetlus piirkondlikus rendikohtus on avalik.

Menetlus piirkondlikus rendikohtus on sama, mis piirkondlikus üürikohtus.

Teatavad autoriõiguse vaidlused

Vahekohtumenetlus on ette nähtud ka mõnedes autoriõigusega seotud vaidlustes. Vahekohtumenetluse eesmärk on lihtsustada kollektiivsete kokkulepete sõlmimist, millel teatud autorõiguse sätete kohaldamine põhineb. Nii on see peamiselt kokkulepetega lepinguliste litsentside väljavõtmise osas. Menetlus ei ole seepärast alternatiiv tavalisele kohtulikule läbivaatamisele.

Menetlus on vabatahtlik ja suunatud pooltevahelise kokkuleppe sõlmimisele. Vahekohtumenetluse taotlemiseks esitatakse avaldus valitsusele, kes määrab ka vahekohtuniku (lepitaja). Kui vahekohtumenetlus jääb edutuks, võib vahekohtunik teha ettepaneku arbitraažimenetluseks, ent pooled ei ole kohustatud üheski sellises menetluses osalema. Vahekohtunik võib samuti valitsust teavitada sellest, et vahekohtumenetlus mingeid tulemusi ei anna. Sel juhul peab valitsus kaaluma võimalikke meetmeid. Menetlus on konfidentsiaalne.

Vahekohtunikul on õigus töö eest tasu saada. Kui teisiti ei ole kokku lepitud, maksab tasu see pool, kes vahekohtumenetlust taotles.

« Vaidluste alternatiivsed lahendused - Üldteave | Rootsi - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 06-07-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik