Euroopa Komisjon > EGV > Vaidluste alternatiivsed lahendused > Hispaania

Viimati muudetud: 08-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vaidluste alternatiivsed lahendused - Hispaania

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Kohtusse pöördumist tuleb kasutada viimase võimalusena vaidluste lahendamisel, kuivõrd sellega kaasnevad rahalised kulutused (kohtukulud) ja aeg (võttes arvesse kogu menetluse pikkust ja õigusmõistmise asjaoludest johtuvaid viivitusi).

Alati tuleb eelistada proovida jõuda vaidluste kohtuvälise lahenduseni või vabatahtlikule kokkuleppele. Hispaania õigus soodustab kohtuväliste meetmete kasutamist, tagades nende kättesaadavuse ja tehes mõnel juhul, näiteks nagu teatud tööhõivevaidlused, vaidluse kohtueelse lahendamise kohustuslikuks enne kohtusse pöördumist.

Alljärgnevalt on esitatud praktiline teave vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta Hispaanias.

Hispaanias on lisaks eraviisilistele läbirääkimistele, mis on õiguspraktika üks kõige tähtsamaid külgi, kasutusel ka lepitusmenetlus, mis tuleb tööameti vahendusmenetluse teenistuses läbida enne kohtuliku töövaidluse algatamist (link töökohtule).

Tsiviilkohtutes on menetluste puhul, mille hagihind ületab 3000 eurot, lepitusmenetlus kohustuslik pärast hagiavalduse esitamist ja kaitsja vastust. Lepitusmenetlust juhib kohtunik, kellel lasub kohustus soodustada kokkuleppele jõudmist. Kohtumenetlus jätkub ainult juhul, kui lepitusmenetlus ei ole tulemuslik.

Poolte lepitamine on üks eriomastest ülesannetest, mis kaasneb vahendusmenetlusega ja mis antakse kohtuametnikele üle menetlusseadustes sätestatud tingimustel. Nimetatud sätted jõustuvad vabatahtliku kohtualluvuse seaduse jõustudes.

Vahekohtumenetlus toob kohtute asemel, poolte nõusolekul, endaga kaasa arbiiteri (kolmanda poole või vahekohtutribunali) sekkumise ja lahendi tegemise. Vahekohtumenetlus kuulub eraõiguse valdkonda, kuigi viimastel aastatel on tarbijakaitseministeerium ja kaubanduskojad hakanud arendama vahekohtumenetluse institutsioonilist külge.

Iga vaidlust on võimalik lahendada lepitusmenetluses või vahekohtumenetluses, välja arvatud järgmised juhud:

  • Asjad, mille suhtes on langetatud lõplik kohtuotsus, välja arvatud täitmisel kerkivad küsimused;
  • Asjad, mis on lahutamatult seotud muude asjadega, mille üle pooltel ei ole otsustamisõigust, näiteks nagu isiku perekonnaseis, tulevase ülalpidamise ja abieluga seotud küsimused (lahuselu, abielu tühistamine ja abielulahutus), kuigi rahalisi asju, mis kerkivad nimetatud küsimustest, on võimalik lahendada kohtuväliselt;
  • Asjad, mille puhul peab vastavalt seadusele sekkuma prokuratuur, et esindada ja kaitsta neid, kes teovõime või seadusliku esinduse puudumise tõttu ei saa enda nimel tegutseda, näiteks nagu teovõimetud või alaealised;
  • Vahekohus ei saa lahendada tarbijakaitsevaidlusi, kui tegu on mürgituse, kehavigastuste, surma või prima facie tõendatud õigusrikkumisega.

Lepitusmenetlust reguleerib tsiviilmenetluse seadustik (tsiviilmenetluste tarvis) ja töövaidluste menetluse seadustik (töövaidluste menetlemise tarvis).

ÜlesÜles

Eraõiguslikes asjades on, kuni vabatahtliku kohtualluvuse seaduse jõustumiseni, lepitusmenetlus vabatahtlik ja seda ei saa sunniviisiliselt kohaldada. Kostja aadressijärgse või selle puudumisel elukohajärgse esimese astme kohtute kohtunikud ning rahukohtunikud (mitte-elukutselised kohtunikud) on pädevad korraldama lepitusmenetlust. Lepitusdokument, mis sisaldab pooltevahelisi kokkuleppeid, kujutab endast täitedokumenti, mida saab kasutada täitemenetluse algatamiseks.

Vahekohtumenetlust reguleerib 23. detsembri 2003. aasta vahekohtumenetluse seadus 60/2003. Nimetatud seadust kohaldatakse ka eriomastele vahekohtumenetluse vormidele, neist praktikas enim kasutatav on vahekohtumenetlus tarbijakaitses, et lahendada kaupade ja teenuste tarbimisega seotud vaidlusi, mida reguleerib 19. juuli 1984. aasta seadus nr 26/1984 tarbija ja kasutaja üldise kaitse kohta.

Vahekohtumenetluses lähtutakse Hispaanias kas seadusest või õigluse põhimõttest. Üldiselt lahendatakse vahekohtumenetluses vaidlusi, kohaldades kehtivat seadust, välja arvatud juhul, kui pooled nõustuvad sõnaselgelt vaidluse lahendamisega üksnes õigluse põhimõtte alusel. Nimetatud õigluse põhimõtte kriteeriumi, s.t kohaldamata kehtivat seadust, kasutatakse vahekohtulahendi põhistamiseks mõnede asutuste vahekohtumenetluses, näiteks nagu tarbijakaitsemenetlustes.

Valige alljärgnevast loetelust sobiv olukord, et selgitada, kas ja milliseid olemasolevaid vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalusi saate kasutada:

Vaidlused eraisikute vahel

Vahekohtu kasutamises tuleb kokku leppida mõnes põhilepingu punktis või eraldi lepingus. Asjaomane kokkulepe peaks sätestama, et pooled nõustuvad kasutama vahekohtumenetlust mõne või kõigi vaidluste puhul, mis võivad üles kerkida või mis on kerkinud seoses eriomase õigussuhtega, olenemata sellest, kas vaidlus on lepinguline või lepinguväline.

Asjaomane vahekohtukokkulepe peaks olema koostatud poolte allkirjastatud kirjaliku dokumendina või kirjavahetuse teel, telegrammi, faksi või muu telekommunikatsioonivahendi abil, mis võimaldab kokkuleppe kirjalikult taasesitada. Nimetatud nõue loetakse täidetuks, kui vahekohtukokkulepe on salvestatud ja vajadusel kirjalikult taasesitatav elektroonilise, optilise või muuliigilise vahendi abil.

Vahekohtukokkulepe loetakse pooltevahelise lepingu koosseisu kuuluvaks, kui see sisaldub dokumendis, mille pooled on hiljem teineteisele üle andnud, ükskõik millises eelmises lõigus nimetatud vormis.

ÜlesÜles

Selleks, et asjaomane kokkulepe kehtiks, ei tohi see käsitleda asju, mida seaduse järgi ei saa lahendada vahekohtumenetluses.

Ükski seadus ega kohtuotsus ei saa sundida isikuid kasutama vahekohtumenetlust. Selle kasutamine on isikutele vabatahtlik.

Vahekohtumenetluse puhul tuleb tunnustada võrdse kohtlemise, ärakuulamisõiguse ja võistleva menetluse põhimõtteid. Arbiiter peab pooli kohtlema võrdselt ning andma neist igaühele piisava võimaluse oma õigusi kaitsta. Samuti on ta kohustatud tagama vahekohtumenetluses temale esitatud teabe konfidentsiaalsuse.

Pooled võivad vabalt kokku leppida menetluse vormi suhtes, mida arbiitrid seejärel peavad järgima. Kui menetluse vormis ei jõuta kokkuleppele, võib arbiiter, kooskõlas vahekohtumenetluse seadusega, korraldada vahekohtumenetlust vastavalt oma äranägemisele. Nimetatud volitus hõlmab tõendite uurimise käigus – isegi kui see toimub arbiitri enda algatusel – õigust otsustada tõendite vastuvõetavuse, asjakohasuse ja kasutatavuse üle ning tõendite kaalumist.

Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, langetab arbiiter otsuse, kas argumentide esitamiseks, tõendite uurimiseks ja taotluste esitamiseks tuleb korraldada asja suuline arutelu või piisab kirjalikust menetlusest.

Kui ei ole kokku lepitud teisiti, võivad nii arbiiter kui ka vahekohtumenetluse asutus paluda pooltel teha ettemakse summas, mida nad peavad vajalikuks, et katta arbiitrite tasud ja kulud ning menetlusega kaasnevad kulud. Juhul kui pooled ei teosta avansilisi makseid, võivad arbiitrid vahekohtumenetluse kas peatada või lõpetada. Kui üks menetlusosalistest ei ole teostanud asjakohaseid makseid ettenähtud tähtaja jooksul, võivad arbiitrid enne menetluse peatamise või lõpetamise väljakuulutamist teatada sellest teistele menetlusosalistele, et nad saaksid soovi korral sooritada makse kõnealuse menetlusosalise kasuks selleks kehtestatud tähtaja jooksul.

Kirjeldatud vahekohtumenetluse puhul ei ole tasuta õigusabi ette nähtud.

Arbiitri vahekohtulahendit kutsutakse "laudo". Kõik vahekohtulahendid vormistatakse kirjalikult ja allkirjastatakse arbiitrite poolt, kes võivad väljendada eriarvamust. Kui asjas on tegev rohkem kui üks arbiiter, piisab vahekohtu koosseisu liikmete enamuse allkirjadest või esimehe allkirjast. Ollakse seisukohal, et vahekohtulahend on kirjalikult vormistatud, kui selle sisu ja allkirjad on salvestatud ning see on kirjalikult taasesitatav elektroonilise, optilise või muuliigilise meedia abil. Arbiiter peab oma otsust põhjendama lähtuvalt seadusest või õigluse põhimõttest. Olenevalt pooltevahelisest kokkuleppest, võivad arbiitrid teha vahekohtulahendi kulude kohta, mille alla kuuluvad arbiitrite tasud ja kulutused ning poolte õigusnõustaja ja esindajate õigustatud tasud ja kulud, vahekohtumenetluse asutuse teenustasu ning muud kulud, mis kaasnevad vahekohtumenetlusega.

ÜlesÜles

Kui vahekohtulahendit ei täideta vabatahtlikult, võib kohtu kaudu algatada täitemenetluse tsiviilmenetluse seadustiku alusel (link kohtuotsuste täitmise faktilehele).

Kui üks pooltest peaks vaidlustama vahekohtulahendi kohtumenetluses, sest vahekohtulahendi kohustusliku iseloomu osas on tekkinud lahkarvamus, lähtutatakse sellest, et vahekohtukokkulepe kohustab pooli järgima lahendis sätestatut ja välistab vahekohtumenetluses lahendatud vaidluse edasikaebamise kohtusse.

Vahekohtukokkulepe ei välista poolte võimalust pöörduda kohtusse esialgse õiguskaitse saamiseks või esialgse õiguskaitse abinõude määramise ennetamiseks, kas enne vahekohtumenetlust või selle ajal (link esialgse õiguskaitse ja hagi tagamise abinõude leheküljele).

Vahekohtulahendi võib tühistada ühe poole taotlusel, kes väidab ja tõestab järgnevat:

  • Vahekohtukokkulepet ei ole olemas või see ei kehti;
  • Arbiitri määramisest või vahekohtumenetlusest ei teavitatud nõuetekohaselt või puudus muul põhjusel võimalus kaitsta oma õigusi;
  • Arbiitrid tegid lahendi küsimuses, mida ei esitatud neile lahendamiseks;
  • Arbiitrite või vahekohtumenetluse määramine ei olnud kooskõlas pooltevahelise kokkuleppega, välja arvatud juhul, kui nimetatud kokkulepe oli vastuolus seaduse kohustuslike sätetega või asjaomase kokkuleppe puudumise tõttu ei olnud määramine või menetlus kooskõlas seadusega;
  • Arbiitrid tegid lahendi asjas, mida ei saa vahekohtule esitada;
  • Vahekohtulahend on vastuolus avaliku korraga.

Tühistamismenetlus tuleb algatada provintsikohtus (Audiencia Provincial); selle otsust ei saa edasi kaevata.

Perevaidlused

Mis puudutab lahuselu ja abielulahutuse menetlust, siis soosivad kohtud tüli lahendamist pooltevahelise vastastikuse kokkuleppe alusel, tingimusel, et menetletavat pooltevahelist vastasseisu saab lahendada sõbralikult. Asjaomase kokkuleppe, mis peab lahendama küsimusi seoses laste eestkoste, külastuste korraldamise, abielust tekkinud kulutuste maksmise, pere ühise kodu hooldamise ja kasutamisega, kiidavad kohtud heaks ainult juhul, kui see ei kahjusta alaealiste või kummagi abikaasa huve. Kui peres on alaealisi, sekkub prokuratuur ja kohus võib teha kokkuleppe muutmise ettepanekuid omal äranägemisel.

Vaata “Abielulahutus – Hispaania”, “Vanemlik vastutus – Hispaania” ja “Elatisnõuded – Hispaania”.

Mõnedes autonoomsetes piirkondades, nagu Kataloonias, Valencias ja Baskimaal, kehtivad perelepitusmenetlusele eriomased eeskirjad.

Vaidlused töötajate ja tööandjate vahel

Töösolev.

Vaidlused üürileandja (rendileandja) ja üürniku (rentniku) vahel

26. novembri 2003. aasta seadus 49/2003 põllumajandusliku rendilepingu kohta tühistas vahekohtu kohustusliku kasutamise põllumajandusliku tootmise ettevõtete poolt teatud vaidlustes, näiteks vaidlused rentniku varale juurdepääsu üle. Pooled võivad asja anda vahekohtusse vabatahtlikult seaduses sätestatud korras.

Kasulikud lingid

  • Tarbijakaitse vahekohtusüsteem español
  • Euroopa kaebusevorm tarbijatele English PDF File (PDF File 82.9 KB)
  • Vaidluste kohtuvälise lahendamise võrgustik finantsteenuste sektoris: “FIN-NET” Deutsch - English - français

« Vaidluste alternatiivsed lahendused - Üldteave | Hispaania - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 08-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik