Euroopa Komisjon > EGV > Vaidluste alternatiivsed lahendused > Sloveenia

Viimati muudetud: 05-12-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vaidluste alternatiivsed lahendused - Sloveenia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Ülevaate vaidluste kohtuvälise lahendamise meetoditest saate leheküljelt „Vaidluste kohtuväline lahendamine - üldteave

Sellel uuel leheküljel püüame anda praktilisemat teavet vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodite kohta Sloveenias.



 

SISUKORD

Kõigepealt, millised on üldjoontes vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodid? Kõigepealt, millised on üldjoontes vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodid?
Milliseid vaidlusi võib kõnealuste vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodite abil lahendada? Milliseid vaidlusi võib kõnealuste vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodite abil lahendada?
Kas selliste vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodite kasutamine on õigusaktide või kohtulahendi kohaselt kohustuslik? Kas selliste vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodite kasutamine on õigusaktide või kohtulahendi kohaselt kohustuslik?
Kas sellised vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodid on reguleeritud õigusaktidega? Kas sellised vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodid on reguleeritud õigusaktidega?
Leping võib sisaldada klauslit, mille kohaselt pooled püüavad lahendada lepingust tuleneva vaidluse enne kohtusse pöördumist kohtuväliselt. Kas selline vaidluste kohtuvälise lahendamise klausel on lepingu poolte suhtes siduv? Leping võib sisaldada klauslit, mille kohaselt pooled püüavad lahendada lepingust tuleneva vaidluse enne kohtusse pöördumist kohtuväliselt. Kas selline vaidluste kohtuvälise lahendamise klausel on lepingu poolte suhtes siduv?
Kuidas võib olla kindel, et valitud kohtuvälise lahendamise meetod on usaldusväärne õigusemõistmiseks nõutaval tasemel? Kuidas on eelkõige tagatud läbirääkimiste konfidentsiaalsus? Kuidas võib olla kindel, et valitud kohtuvälise lahendamise meetod on usaldusväärne õigusemõistmiseks nõutaval tasemel? Kuidas on eelkõige tagatud läbirääkimiste konfidentsiaalsus?
Kas õigusabi kasutamine on vajalik? Milline on advokaadi roll vaidluste kohtuvälise lahendamise korral? Kas õigusabi kasutamine on vajalik? Milline on advokaadi roll vaidluste kohtuvälise lahendamise korral?
Kas vaidluste kohtuvälise lahendamise viise on võimalik kasutada kaugmeetodil, näiteks elektrooniliselt? Kas vaidluste kohtuvälise lahendamise viise on võimalik kasutada kaugmeetodil, näiteks elektrooniliselt?
Kas vaidluste kohtuväline lahendamine on tasuta? Kui ei, siis kuidas jagatakse kulud? Kas vaidluste kohtuvälise lahendamise korral võib saada õigusabi? (vt „õigusabi”) Kas vaidluste kohtuväline lahendamine on tasuta? Kui ei, siis kuidas jagatakse kulud? Kas vaidluste kohtuvälise lahendamise korral võib saada õigusabi? (vt „õigusabi”)
Kas pärast vaidluse kohtuvälist ebaõnnestunud lahendamist on võimalik kohtusse pöörduda? Kas vaidluse kohtuvälise lahendamise võimaluse kasutamine mõjutab kohtusse pöördumise tähtaegu? Kas pärast vaidluse kohtuvälist ebaõnnestunud lahendamist on võimalik kohtusse pöörduda? Kas vaidluse kohtuvälise lahendamise võimaluse kasutamine mõjutab kohtusse pöördumise tähtaegu?
Millises vormis kokkulepe sõlmitakse, kui vaidlus on kohtuväliselt edukalt lahendatud? Mis juhtub, kui kokkulepet ei järgita? Kas on võimalik rakendada tavalist täitemenetlust? Kas on võimalik siiski kohtusse pöörduda? Millises vormis kokkulepe sõlmitakse, kui vaidlus on kohtuväliselt edukalt lahendatud? Mis juhtub, kui kokkulepet ei järgita? Kas on võimalik rakendada tavalist täitemenetlust? Kas on võimalik siiski kohtusse pöörduda?

 

Kõigepealt, millised on üldjoontes vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodid?

Vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodid võimaldavad lahendada vaidlusi kohtu sekkumiseta või vähemalt sisulise kohtuotsuseta. Vaidluste kohtuvälise lahendamise peamised meetodid Sloveenias on vahekohus, vahendus ja kohtu tegevus laiemas mõttes, mille eesmärk on soodustada asja kohtulikku lahendamist.

Vahekohus on erakohus, mille koosseisu kuulub vähemalt üks poolte kokkuleppel ametisse nimetatud isik. Pooled volitavad kas kokkuleppe alusel või spontaanselt tegutsedes vahekohut tegema kokkuleppe või lepingu alusel asjas sisulise lahendi, mida vastavalt õigusele tunnustatakse kui tavapärase kohtu lõpliku otsusega võrdväärset otsust. Pooled välistavad vahekohtu kokkulepet sõlmides tavalise kohtu pädevuse.

Vahendus on vaidluse lahendamine erapooletu kolmanda isiku abil, kelle otsus ei ole siduv.

Tsiviilkohtumenetluse käigus võivad pooled igal ajal sõlmida kokkuleppe vaidluse lahendamiseks (kohtulik kokkulepe). Isik, kes kavatseb esitada hagi, võib püüda saavutada kohtulikku kokkulepet vastaspoole asukoha järgses kohalikus kohtus (ennetav kohtulik kokkulepe). Leping kohtuliku kokkuleppe sõlmimise kohta on täitedokument.

Enamikul juhtudel võite kasutada üht kõnealustest vaidluste kohtuvälise lahendamise meetoditest. Lisateabe saamiseks valige järgmisest loetelust olukord, mis sarnaneb teie olukorrale.

  • Tarbijate ja äriühingute vahelised konfliktid

Nagu leheküljel „Vaidluste kohtuväline lahendamine - ühenduse õigus” juba selgitati, on komisjon avaldanud oma veebilehel loetelu, mis sisaldab arvukalt vaidluste kohtuvälise lahendamisega tegelevaid organeid, mis lahendavad tarbijavaidlusi kõigis liikmesriikides. Leiate sellest loetelust English praktilist teavet, mida vajate, et otsustada, kas kasutada üht kõnealustest vaidluste kohtuvälise lahendamise meetoditest või mitte: nende struktuur, kohaldamisala, menetlused, kulud ja muud üksikasjad.

ÜlesÜles

Teil võib tekkida vajadus pöörduda teises liikmesriigis asutatud vaidluste kohtuvälise lahendamisega tegeleva organi poole. Selliste organite kohta praktilise teabe saamiseks võite tutvuda Euroopa kohtuvälise teabevõrgu EEJNet veebilehega või finantsteenustega seotud vaidluste puhul FIN-NET veebilehega.

Milliseid vaidlusi võib kõnealuste vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodite abil lahendada?

Vahekohus ei sobi kõigi vaidluste lahendamiseks. Tsiviilmenetluse seaduses (Sloveenia Vabariigi Teataja nr 36/04 – ametlik konsolideeritud tekst; edaspidi „ZPP”) on sätestatud, et vaidluste korral, mis on seotud poolte vahel vabalt kokkulepitud õigustega, võivad pooled lepinguga kindlaks määrata, et vaidluse lahendamine kuulub riigi vahekohtu pädevusse. Vaidluste puhul, kus vähemalt üks pooltest on välisriigis elav füüsiline isik või välisriigis asutatud juriidiline isik, võivad pooled kokku leppida, et vaidluse lahendamine kuulub välisriigi vahekohtu pädevusse, tingimusel et Sloveenia kohtul ei ole asjaomase vaidluse lahendamisel ainupädevust. Vahekohtu abil ei ole võimalik lahendada näiteks abieluga seotud vaidlusi ega põlvnemise tuvastamise ega vaidlustamisega seotud hagisid. Pooled valivad vahekohtumenetluse peamiselt majanduslike vaidluste korral. Sloveenia Kaubandus- ja Tööstuskojal on alaline vahekohus, mis lahendab ärisuhetega seotud vaidlusi, mis tulenevad poolte vahel vabalt kokkulepitud õigustest. Zavarovalnica Triglav d.d. juures asuv vahekohus on spetsiaalne organ, mis lahendab kindlustuse ja hüvitise maksmisega seotud vaidlusi. Ljubljana börsi juures tegutsev vahekohus on spetsiaalne organ, mis lahendab väärtpaberitehingutega seotud vaidlusi.

ÜlesÜles

Kohtulikku kokkulepet võib kasutada kõigi tsiviilõiguslike vaidluste lahendamiseks, v.a abieluga seotud vaidlused ning vanemate ja laste vahelised vaidlused (v.a laste kaitset, haridust ja ülalpidamist ning laste ja vanemate või teiste isikute vahelist suhtlemist käsitlevates asjades, kus kohus ei luba sõlmida kohtulikku kokkulepet, kui ta leiab, et see ei ole lapse huvides). Kohtulikku kokkulepet ei saa samuti sõlmida nõuete korral, mida pooltel ei ole õigust esitada (kuna need on vastuolus kohustuslike õigusnormide või eetikanormidega).

Vahendusega tegelevad mitmesugused valitsusvälised organid või kohtud eri liiki vaidluste korral. Kohtud kasutavad kohtuga seotud vahendust pere ja äritegevusega seotud küsimustes, samas kui valitsusvälised organid vahendavad naabritevahelisi vaidlusi, üürileandjate ja üürnike vahelisi vaidlusi, kooli või töökohaga seotud vaidlusi või organisatsioonidevahelisi ja tarbijavaidlusi.

Kas selliste vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodite kasutamine on õigusaktide või kohtulahendi kohaselt kohustuslik?

ZPP sisaldab sätteid, mille eesmärk on hõlbustada kohtulike kokkulepete sõlmimist ja sel eesmärgil on sätestatud spetsiaalne kohtuistung kohtuliku kokkuleppe sõlmimise võimaluse uurimiseks. Sellise kokkuleppe sõlmimine sõltub siiski poolte vabast tahtest. Vahendus ja muud vaidluste kohtuvälise lahendamise viisid on samuti vabatahtlikud. ZPPs on sätestatud, et kohus võib kõnealusel kohtuistungil peatada poolte ettepanekul kohtumenetluse, nii et on võimalik püüda lahendada vaidlust kohtuväliselt.

ÜlesÜles

Töö- ja sotsiaalkohtute seaduses (Sloveenia Vabariigi Teataja nr 2/2004, nr 10/04 – parandus nr 61/04), mis jõustus 1. jaanuaril 2005, on töö- ja sotsiaalvaidlustes kohustuslikku menetlust reguleerivate sätete hulgas ette nähtud, et kui õigusaktis või kollektiivlepingus on ette nähtud kohustuslik menetlus vaidluse rahumeelseks lahendamiseks, võib hagi esitada vaid juhul, kui selline menetlus oli varem algatatud, kuid ei olnud edukas. Kõnealust sätet ei kohaldata vaidluste suhtes, mis käsitlevad töösuhte olemasolu või lõpetamist.

Vahekohtumenetlus on vabatahtlik ja põhineb pooltevahelisel kokkuleppel.

Kas sellised vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodid on reguleeritud õigusaktidega?

Kohtulik kokkulepe on reguleeritud ZPPga, mis sisaldab ka põhisätteid vahekohtumenetluse kohta. Vahendus ei ole õiguslikult reguleeritud.

Leping võib sisaldada klauslit, mille kohaselt pooled püüavad lahendada lepingust tuleneva vaidluse enne kohtusse pöördumist kohtuväliselt. Kas selline vaidluste kohtuvälise lahendamise klausel on lepingu poolte suhtes siduv?

Kui pooled lepivad lepingus kokku, et konkreetne vaidlus lahendatakse pädevas vahekohtus ja kui samas vaidluses samade poolte vahel esitatakse kohtule hagi, teeb kohus kostja vastuväite alusel otsuse, et tal puudub pädevus, tühistab kõik menetlustoimingud ning lükkab hagi tagasi.

Kohtulik kokkulepe sõlmitakse kohtus. Vahendus on vabatahtlik ja ei mõjuta kohtumenetlust.

Kuidas võib olla kindel, et valitud kohtuvälise lahendamise meetod on usaldusväärne õigusemõistmiseks nõutaval tasemel? Kuidas on eelkõige tagatud läbirääkimiste konfidentsiaalsus?

Vahekohtumenetluse puhul tuleb meeles pidada, et vahekohtu kokkuleppe sõlmimise eesmärk on välistada tavalise kohtu pädevus. Vahekohtumenetlus on üldiselt konfidentsiaalne, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Konfidentsiaalsusega seotud küsimused on reguleeritud kohtute ja vahendusega tegelevate organisatsioonide poolt vastu võetud menetlusnormidega. Kohtuga seotud vahendust Ljubljana piirkonnakohtus reguleerivates normides on näiteks sätestatud, et kõik kohtule kas kirjalikult või suuliselt esitatud avaldused on konfidentsiaalsed. Kui vahendus ei ole edukas, tagastatakse pooltele kõik kirjalikud dokumendid ja kohus ei tohi edasises tsiviilmenetluses arvesse võtta ühtegi kõnealuse menetluse käigus saadud avaldust ega dokumenti. Kui kohtulik kokkulepe sõlmitakse tsiviilmenetluse ajal, kohaldatakse samu konfidentsiaalsusreegleid nagu tsiviilmenetluses.

ÜlesÜles

Kas õigusabi kasutamine on vajalik? Milline on advokaadi roll vaidluste kohtuvälise lahendamise korral?

Vahekohtumenetluses võib vaid teovõimeline isik teostada iseseisvalt menetlustoiminguid. Isikut, kes ei saa tsiviilmenetluses osaleda, peab esindama õigusesindaja. Pooled võivad volitada kedagi end esindama. Vahekohtumenetluses esindab pooli väga sageli advokaat.

Vahendusmenetluse eeskirju sätestatavad kohtud ja vahendusega tegelevad organisatsioonid. Vahendusmenetluses ei ole õigusabi kasutamine põhimõtteliselt kohustuslik, kuid pooltel võib olla volitatud esindaja.

Kui kohtus sõlmitakse kohtulik kokkulepe, kehtivad esindamise suhtes samad eeskirjad nagu tsiviilmenetluse korral. ZPPs on sätestatud, et pooled võivad menetluses osaleda isiklikult või volitatud esindaja kaudu. Erakorraliste õiguskaitsevahenditega seotud menetlustes võivad pooled teha menetlustoiminguid siiski vaid esindaja (advokaadi) kaudu. Kohaliku kohtu menetluses võib esindajaks olla iga teovõimeline isik, kuid piirkonnakohtu, kõrgema astme kohtu ja ülemkohtu menetluses võib esindajaks olla ainult advokaat või muu isik, kes on sooritanud riigieksami õigusteaduses.

Kas vaidluste kohtuvälise lahendamise viise on võimalik kasutada kaugmeetodil, näiteks elektrooniliselt?

Kaugmeetodil toimuvate menetluste kohta on kohtulikku kokkulepet reguleerivas ZPPs sätestatud, et infotehnoloogiliste vahendite kaudu saadud avaldusi ja infotehnoloogia kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud tingimuste kohaselt saadud avaldusi käsitletakse allakirjutatuna selle isiku poolt, kes on avalduses nimetatud allakirjutajaks. Samuti on ZPPs sätestatud, et kohtulik kokkulepe on sõlmitud, kui poolte kokkulepe on kantud protokolli ja pooled on kõnealusele protokollile alla kirjutanud.

ÜlesÜles

Üksikasjalikumad eeskirjad vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta on sätestatud vaidluste kohtuvälise lahendamisega tegelevate organite poolt.

Kas vaidluste kohtuväline lahendamine on tasuta? Kui ei, siis kuidas jagatakse kulud? Kas vaidluste kohtuvälise lahendamise korral võib saada õigusabi? (vt „õigusabi”)

Vahekohtumenetlus ei ole tasuta. Põhimõtteliselt tasub kulud vaidluse kaotanud pool. Summa sõltub vaidlusalusest summast, vahekohtu vormist ja sellest, kas vaidlus on riigisisene või rahvusvaheline. Vahekohtumenetlus erineb kohtumenetlusest selle poolest, et see ei ole maksustatud.

ZPPs on sätestatud, et kui tsiviilhagi lahendatakse kohtuliku kokkuleppega, katab kumbki pool oma kulud, kui kokkuleppes ei ole teisiti ette nähtud.

Vahenduse kulude tasumist reguleerivad vahendusega tegelevad organisatsioonid. Kohtuga seotud vahendus on põhimõtteliselt poolte jaoks tasuta (v.a poolte palgatud esindaja kulud).

Tasuta õigusabi seaduse (Sloveenia Vabariigi Teataja nr 96/2004 – ametlik konsolideeritud tekst) kohaselt võib tasuta õigusabi anda juriidiliseks nõustamiseks, õigusesindamiseks ja muudeks seaduses ettenähtud õigusteenusteks, kõigi õiguskaitse vormide tagamiseks Sloveenia üldkohtutes ja erikohtutes ja kõigis Sloveenia Vabariigi organites, asutustes või isikute ees, kelle pädevusse kuulub vaidluste kohtuväline lahendamine („kohtumenetlus”), ja vabastusena kohtumenetluse kulude tasumisest. Tasuta õigusabi antakse ka rahvusvahelise kohtu- või vahekohtumenetluse korral, kui tasuta õigusabi saamise õigust ei ole reguleeritud rahvusvahelise kohtu ega vahekohtu eeskirjadega või kui isikul ei ole nende eeskirjade kohaselt õigus saada tasuta õigusabi.

ÜlesÜles

Kas pärast vaidluse kohtuvälist ebaõnnestunud lahendamist on võimalik kohtusse pöörduda? Kas vaidluse kohtuvälise lahendamise võimaluse kasutamine mõjutab kohtusse pöördumise tähtaegu?

Vahendus ei mõjuta kohtumenetluse algatamise ega jätkamise võimalust ega aegumistähtaega.

Vahekohtu kokkulepet sõlmides välistavad pooled võimaluse lahendada vaidlus kohtus.

Kui pooled ei sõlmi kohtulikku kokkulepet, jätkab kohus menetlust ja teeb otsuse.

Millises vormis kokkulepe sõlmitakse, kui vaidlus on kohtuväliselt edukalt lahendatud? Mis juhtub, kui kokkulepet ei järgita? Kas on võimalik rakendada tavalist täitemenetlust? Kas on võimalik siiski kohtusse pöörduda?

Vahekohtu otsusel on poolte (kuid mitte kolmandate isikute) suhtes lõpliku otsuse jõud, kui lepingus ei ole kokku lepitud, et selle võib vaidlustada kõrgema astme vahekohtus. Vahekohtu otsuse võib poole taotlusel kuulutada õigustühiseks. Vahekohtu otsuse vaidlustamise alused on sätestatud ZPPs ja need võivad olla seotud vaid vahekohtu kokkuleppe kehtivuse, selle sisu (vahekohtu kokkulepe ei hõlma vaidlust, vahekohus ületab oma volitusi), vahekohtu koosseisu, oluliste menetluslike rikkumiste ja avaliku korra rikkumistega.

Leping kohtuliku kokkuleppe sõlmimise kohta kujutab endast täitedokumenti. Kui kokkulepet ei täideta spontaanselt, võib pool teha ettepaneku täitmiseks vastavalt lepingule.

Vahendusmenetluse teel sõlmitud kokkulepe ei ole kohustuslik ja selle täitmine on vabatahtlik. Kui pooled otsustavad kokkuleppe sõlmimist käsitleval kohtuistungil tsiviilmenetlusega seoses püüda lahendada vaidlus kohtuväliselt, võivad nad pärast kohtus kokkuleppe saavutamist sõlmida kohtuliku kokkuleppe ja saada seega täitedokumendi.

« Vaidluste alternatiivsed lahendused - Üldteave | Sloveenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 05-12-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik