Euroopa Komisjon > EGV > Vaidluste alternatiivsed lahendused > Portugal

Viimati muudetud: 20-07-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vaidluste alternatiivsed lahendused - Portugal

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

I. Millised on üldjoontes erinevad vaidluste alternatiivse lahendamise viisid Portugalis? I.
I.1. Lepitusmenetlus I.1.
I.2. Vahendusmenetlus I.2.
I.3. Vahekohus I.3.
I.3.1. Vabatahtlik vahekohus I.3.1.
I.3.2. Institutsionaalne vahekohus I.3.2.
II. Süsteemid II.
II.1. Kas erinevate alternatiivse vaidluste lahendamise viiside poole pöördumine on seaduse või kohtuotsuse kohaselt kohustuslik? II.1.
II.1.1. Kutsealal tegutsejate vahelised vaidlused, tarbijavaidlused ja muud vaidlused, mille puhul vahekohtumenetluse või arbitraaži poole pöördutakse: II.1.1.
II.1.2. Perekonnavaidlused: II.1.2.
II.1.3. Üksikisikut vahelised vaidlused: II.1.3.
II.2. Kas need vaidluste alternatiivse lahendamise viisid on seadusega reguleeritud? II.2.
II.2.1. Kutsealal tegutsejate vahelised vaidlused, tarbijavaidlused ja muud vaidlused, mille puhul vahekohtumenetluse või arbitraaži poole pöördutakse: II.2.1.
II.2.2. Üksikisikutevahelised vaidlused: II.2.2.
II.2.3. Perekonnavaidlused: II.2.3.
II.3. Lepingutes võivad olla sätted, mille kohaselt kasutatakse igasuguse lepingust tulenev vaidluse lahendamiseks enne kohtusse pöördumist vaidluste alternatiivse lahendamise viise. Kas sellised sätted on pooltele nende alternatiivse vaidluste lahendamise viiside suhtes siduvad? II.3.
II.4. Millist liiki vaidlusi alternatiivse vaidluste lahendamise nimetatud viisidega lahendada saab? II.4.
II.4.1. Üksikisikutevahelised vaidlused: II.4.1.
II.4.2. Perekonnavaidlused: II.4.2.
II.5. Kuidas saab tagada, et alternatiivse vaidluste lahendamise viis, mida te kasutate, annaks tavalise kohtumenetlusega sarnase kindlustunde? Täpsemalt, kuidas tagatakse läbirääkimiste konfidentsiaalsus? II.5.
II.5.1. Üksikisikut vahelised ja perekonnavaidlused: II.5.1.
II.5.2. Tarbijavaidlused: II.5.2.
II.6. Kas õigusnõustamise kasutamine on vajalik? Milline on advokaadi roll alternatiivse vaidluste lahendamise selliste viiside puhul? II.6.
II.6.1. Kõik vaidlused, mille puhul kasutatakse vahekohtumenetlust: II.6.1.
II.6.2. Üksikisikutevahelised ja perekonnavaidlused: II.6.2.
II.6.3. Kõik vaidlused, mille puhul kasutatakse arbitraaži: II.6.3.
II.7. Kas neid alternatiivse vaidluste lahendamise viise saab kasutada eemal viibides, eriti elektrooniliste vahendite kaudu? II.7.
II.7.1. Kõik vaidlused, mille puhul kasutatakse vahekohtumenetlust: II.7.1.
II.7.2. Üksikisikutevahelised vaidlused: II.7.2.
II.7.3. Perekonnavaidlused: II.7.3.
II.7.4. Kõik vaidlused, mille puhul kasutatakse arbitraaži: II.7.4.
II.8. Kas need alternatiivse vaidluste lahendamise viisid on tasuta? Kui mitte, siis kuidas jagatakse kulud? Kas menetlusabi andmine on võimalik? II.8.
II.8.1. Kõik vaidlused, mille puhul kasutatakse arbitraaži: II.8.1.
II.8.2. Tarbijavaidlused: II.8.2.
II.8.3. Muud liiki vaidlused: II.8.3.
II.8.4. Üksikisikutevahelised vaidlused: II.8.4.
II.8.5. Perekonnavaidlused: II.8.5.
II.9. Kui Te olete pöördunud alternatiivse vaidluste lahendamise nende viiside poole, aga vaidlust lahendada ei õnnestunud, kas siis on võimalik ikkagi kohtusse pöörduda? Kas nende alternatiivse vaidluste lahendamise viiside poole pöördumine mõjutab kuidagi kohtu poole pöördumise tähtaega? II.9.
II.9.1. Üksikisikutevahelised vaidlused: II.9.1.
II.9.2. Perekonnavaidlused: II.9.2.
II.9.3. Kõik vaidlused, mille puhul kasutatakse arbitraaži: II.9.3.
II.10. Kui te kasutate neid alternatiivse vaidluste lahendamise viise ja teil õnnestub vaidlus lahendada, siis millises vormis see kokkulepe sõlmitakse? Mis juhtub, kui kokkulepet vabatahtlikult täitma ei asuta? Kas tavaline sundtäitmismenetlus on võimalik? Kas ikkagi on võimalik kohtu poole pöörduda? II.10.
II.10.1. Üksikisikutevahelised vaidlused: II.10.1.
II.10.2. Perekonnavaidlused: II.10.2.
II.10.3. Kõik vaidlused, mille puhul kasutatakse arbitraaži: II.10.3.

 

I. Millised on üldjoontes erinevad vaidluste alternatiivse lahendamise viisid Portugalis?

Portugalis on võimalikeks alternatiivseteks vaidluste lahendamise viisideks lepitusmenetlus, vahendusmenetlus ja vahekohus. Kõigi nende eesmärk on lahendada vaidlus mittekohtulikul teel.

Nende võimaluste kasutamine võimaldab kiiret ja tõhusat õigusemõistmist. Poolte osalus soodustab selliste tingimuste teket, mis lubavad pärast erimeelsuste lahendamist suhteid hoida.

I.1. Lepitusmenetlus

Lepitusmenetlus on alternatiiv kohtu sekkumisele. Olemuselt on see mitteametlik. Selle menetluse raames püüavad pooled kas kolmanda isiku kaasamisel või ilma leida oma erimeelsustele lahendus.

Kui kaasatakse kolmas osapool, siis töötab ta koos teiste pooltega, kutsudes neid üles arutama asja, milles nad on eri meelt, ja aidates neil jõuda vabatahtlikule kokkuleppele.

Lepitaja juhib tähelepanu vaidluse objektiivsetele asjaoludele, rõhub asjas kiirele ja mittekurnavale lahendusele ja aitab vaidlevatel pooltel jõuda omavahel kokkuleppele. Võrreldes vahendusmenetluse läbiviijaga on lepitaja roll aktiivsem. Ta võib teha ka ettepaneku vaidluse lahendamise kohta.

I.2. Vahendusmenetlus

Vahendusmenetlus on alternatiivne, loomult konfidentsiaalne ja vabatahtlik vaidluste lahendamise võimalus. Tehtava otsusega peavad välja tulema asjaosalised pooled. Üldiselt on vahendusmenetlus ametlik.

Seda liiki vaidluste lahendamise menetluses püüavad vaidlevad pooled, keda aitab erapooletu ja sõltumatu kolmas osapool, jõuda oma vaidlust lahendava kokkuleppeni.

ÜlesÜles

Erinevalt kohtunikust või vahekohtunikust ei tee vahendusmenetluse läbiviija vaidluse tulemuse suhtes mingit otsust. Selle asemel juhib ta pooli omavahelisi suhteid looma ja seisukohti vahetama, nii et pooled ise saaksid tulla välja alustega vaidlust lõpetavaks kokkuleppeks. Kuna selles menetluses on alati kolmas osapool, võib seda lugeda vahepealseks menetluseks lepitusmenetluse ja vahekohtu vahel.

Vahendusmenetlus võimaldab vaidlevatel pooltel säilitada suhted, sobides eriti hästi perekonna- või naabritevaheliste vaidluste lahendamiseks.

I.3. Vahekohus

I.3.1. Vabatahtlik vahekohus

Vabatahtlik vahekohus on eraõiguslik vaidluse lahendamise meetod, kus pooled valivad omal algatusel vahekohtunikuks nimetatava isiku, kes teeb poolte jaoks siduva, nende erimeelsusi lahendava otsuse.

Selles menetluses teeb poolte vaidluse osas otsuse erapooletu kolmas isik. Kuna otsust ei tee vaidlevad pooled, on see võrdväärne hagemisega.

Täitmisele pööratavuse osas loetakse vahekohtu otsused võrdseks tavaliste kohtute otsustega ja on nende poolt täitmisele pööratavad.

Kui pooled ei ole edasikaebeõigusest loobunud ega ole vahekohtunikku volitanud erapooletu ja õiglase otsuse tegemiseks, võib vahekohtu otsuste peale apellatsioonikohtule edasi kaevata.

I.3.2. Institutsionaalne vahekohus

Seda mõistet kasutatakse tähistamaks vabatahtlikku vahekohut, mida viivad läbi asutused, keda justiitsministeerium on selleks volitanud . Neid asutusi nimetatakse „Centros de Arbitração“ (vahekohtukeskused).

ÜlesÜles

II. Süsteemid

Vastavalt vabatahtliku vahekohtu seadusele võivad pooled iga vaidluse, mida ei pea lahendama kohtus või kohustusliku vahekohtu korras ja mis ei puuduta võõrandamatuid õigusi, anda lahendamiseks vahekohtule.

Portugali õiguses on võõrandamatuteks õigusteks sellised õigused, mida loetakse seotuks isikuvabaduste ja isikliku staatusega, töösuhetega seotud õigused töölepingu kontekstis ja sotsiaalkindlustuse seadusest tulenevad õigused. Nende hulka kuuluvad ka õigused, mis on seotud õigussuhetega, mida pooled ei saa omal tahtel võõrandada ja millest nad ei saa seetõttu tehinguga loobuda.

Selliste õiguste puhul ei saa arbitraaži või muid alternatiivseid vaidluste lahendamise viise kasutada.

Enne institutsionaliseeritud arbitraažikeskuste egiidi all toimuva arbitraaži poole pöördumist püütakse tavaliselt lepitusmenetlust. Kui lepitamine vaidlusesse lahendust ei too, võib kumbki pool anda asja arbitraaži.

Vahekohtumenetlus ei ole üldiselt seadusega reguleeritud, kuid on eraldi ette nähtud seaduses, millega luuakse „Julgados de Paz“ (rahukohtud) (kohtutele sarnased organid, mille ülesanne on lahendada tsiviilasju, kus nõudesumma ei ületa 3740.98 eurot) ja alaealiste kaitse seaduses, nimelt seoses eestkoste korraldusega.

Vahekohtumenetlus kui tarbijavaidluste lahendamise alternatiivne viis on ette nähtud õigusaktis, millega luuakse registreerimissüsteem isikutele, kes soovivad läbi viia vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse.

II.1. Kas erinevate alternatiivse vaidluste lahendamise viiside poole pöördumine on seaduse või kohtuotsuse kohaselt kohustuslik?

II.1.1. Kutsealal tegutsejate vahelised vaidlused, tarbijavaidlused ja muud vaidlused, mille puhul vahekohtumenetluse või arbitraaži poole pöördutakse:

Vabatahtliku arbitraažikohtu poole pöördutakse igasuguste vaidluste lahendamiseks, millega ei pea seadusest tulenevalt pöörduma kohtu või arbitraažikohtu poole ning mis puudutavad selliseid õigusi või teemasid, mille üle pooled vabalt otsustada saavad.

ÜlesÜles

Vahekohtumenetluse kasutamise otsustavad samuti vaidlevad pooled vabatahtlikult.

Vahekohtumenetlus, mis toimub tarbijavaidluste lahendamiseks sellise menetluse läbiviimiseks volitatud asutustes, sõltub asjassepuutuva tarbija ja ettevõtja eelnevast nõusolekust sellise menetlusega.

II.1.2. Perekonnavaidlused:

Eestkoste üle toimuvas menetluses võib kohtunik otsustada, et kasutada tuleks vahekohtumenetlust, aga selle otsusega peavad huvitatud pooled alati nõus olema.

II.1.3. Üksikisikut vahelised vaidlused:

Rahukohtu pädevusse kuuluvates tsiviilasjades, kus nõude summa on väiksem kui 3740.98 eurot, on vahekohtumenetlus vabatahtlik ja sõltub huvitatud poolte nõusolekust.

Rahukohtutel on järgmiste tsiviilõiguslike asjade lahendamise pädevus:

  1. Kohustuste täitmise tagamiseks esitatud hagid, välja arvatud juhul, kui need puudutavad rahalisi hüvesid ja kui algne kreeditor on või oli juriidiline isik;
  2. Vallasasjade üleandmist puudutavad vaidlused;
  3. Vaidlused, mis seonduvad ühiste omanike õiguste ja kohustustega, juhul kui ühised omanikud ei ole omavaheliste vaidluste lahendamiseks teinud kohustuslikuks arbitraaži, või ühiste omanike ja valitseja vahelised vaidlused.
  4. Hagid omanikevaheliste vaidluste lahendamiseks seoses ajutise sunnitud läbikäimise, loodusliku vee äravoolu, kaitseks üleujutuste eest tehtavate tööde, kuivendus- ja äravoolukraavide, kanalite ja hekkide jagamise, akende, uste ja verandade avamise ja muude samalaadsete tööde, räästaste, puude ja põõsaste istutamise, müüride ja eraldusseinte püstitamisega;
  5. Hagid valduse saamiseks, igamiseks, juurdepääsuks;
  6. Vaidlused seoses ühises omandis oleva asja kasutamise ja valdamisega, pindade, kasutusvalduse, kasutamise ja elukohaga ning asjaõigusliku perioodilise eluaseme kasutamisega.
  7. Korteri üürilepinguga seotud asjad, välja arvatud väljatõstmine;
  8. Lepingulise ja lepinguvälise tsiviilvastutusega seotud vaidlused;
  9. Lepingu rikkumisega seotud vaidlused, välja arvatud töölepingud ja maaüürilepingud;
  10. Üldise kohustuste tagamisega seotud vaidlused.

Arbitraažiotsuse kohustuslikkus tuleneb mõnikord eriseadusest. Sellistel juhtudel pöördutakse vajaliku arbitraažikohtu poole.

ÜlesÜles

II.2. Kas need vaidluste alternatiivse lahendamise viisid on seadusega reguleeritud?

II.2.1. Kutsealal tegutsejate vahelised vaidlused, tarbijavaidlused ja muud vaidlused, mille puhul vahekohtumenetluse või arbitraaži poole pöördutakse:

Vabatahtlik arbitraaž on seaduses sõnaselgelt reguleeritud.

Institutsioonide läbiviidavat vabatahtlikku arbitraažimenetlust reguleerib eraldi õigusakt.

Mis puutub tarbijavaidlustesse, võivad vahekohtumenetlust läbi viia need asutused, mis vabatahtliku kohtuvälise tarbijavaidluste lahendamiseks registreerimise süsteemi kaudu tegutsevad vastavalt seaduses sätestatud põhimõtetele.

II.2.2. Üksikisikutevahelised vaidlused:

Rahukohtute pädevust, ülesehitust ja toimimist reguleeriv seadus näeb sõnaselgelt vahekohtumenetluse ette ja reguleerib vahekohtumenetlust, vahekohtuniku ülesandeid ja iga rahukohtu juurde loodud vahekohtuteenistuste tegevust.

II.2.3. Perekonnavaidlused:

Perekonnavaldustes on vahekohtumenetlus võimalik lahutuse või lahkumineku korral mõlemapoolsel kokkuleppel ja selle mõte on aidata alaealiste vanematel jõuda kokkuleppele eestkoste korraldamises.

Samuti nõuab seadus, et eestkosteasjades ex officio tegutsev kohtunik otsustaks kas huvitatud poolte nõusolekul või nende taotlusel avalike või eraõiguslike vahekohtumenetluste kasutamise.

Gabinete de Mediação Familiar (perekonnaasjade vahekohus) pakub vastavat avalikku teenust.

ÜlesÜles

II.3. Lepingutes võivad olla sätted, mille kohaselt kasutatakse igasuguse lepingust tulenev vaidluse lahendamiseks enne kohtusse pöördumist vaidluste alternatiivse lahendamise viise. Kas sellised sätted on pooltele nende alternatiivse vaidluste lahendamise viiside suhtes siduvad?

Jah, sellised sätted võivad tõepoolest olemas olla.

Vastavalt vabatahtliku arbitraaži seadusele võivad pooled iga vaidluse, mida ei pea lahendama kohtus või kohustuslikus arbitraažimenetluses ning mis ei puuduta võõrandamatuid õigusi, anda lahendamiseks arbitraažimenetlusse.

Ärilepingu pooled võivad lepingusse vastava sätte lisamisega kokku leppida, et lepingulisest õigussuhtest tekkivate vaidluse korral pöördutakse arbitraažikohtusse, loobudes kõigust muudest viisidest. Seda sätet kutsutakse „cláusula compromissória“ (kohustusklausel). Tuleb märkida, et kui lepingupooled ei ole loobunud õigusest kohtu poole pöörduda, võib teise astme kohtule arbitraažiotsuse peale edasi kaevata. See säte peab vaidlevate poole õigussuhet täpsustama ja pooltele siduv olema.

Samamoodi ei takista miski lepingupooli kokku leppimast ükskõik missuguse teise alternatiivse vaidluste lahendamise viisi, eriti vahekohtumenetluse kasutamises igasuguste lepingulisest suhtest tekkivad vaidluse lahendamiseks.

II.4. Millist liiki vaidlusi alternatiivse vaidluste lahendamise nimetatud viisidega lahendada saab?

Alternatiivse vaidluste lahendamise nimetatud viisidega saab lahendada igasugust liiki vaidlusi seni, kuni need, nagu on eelpool mainitud, ei puuduta võõrandamatuid õigusi.

ÜlesÜles

Nagu näha, saab alternatiivse vaidluste lahendamise nende viisidega lahendada kõik sellistest õigussuhetest tulenevaid vaidlused, mida pooled saavad lahendada läbirääkimiste teel, isegi loobudes oma lepingust tulenevatest õigustest, ning mis ei ole seaduse kohaselt jäetud ainult kohtu pädevusse.

Nende vaidluste lahendamiseks näeb seadus sõnaselgelt ette vabatahtliku, ad hoc või institutsionaalse arbitraaži.

Vabatahtlikku institutsionaalset arbitraaži iseloomustab peamiselt asjaolu, et keskused, kes seda tööd teevad, asuvad mitmetes linnades üle kogu Portugali. Keskused töötavad alaliselt ja määravad vaidluse, mida nad lahendada saavad, kuupäeva ette. Sellistel keskustel võib olla üldpädevus või nad võivad olla spetsialiseerunud kindlatele valdkondadele.

On mõned keskused, millel on regionaalne pädevus ja kes tegelevad ainult teatud geograafilisel alal tekkinud vaidlustega. Teised katavad terve riigi ja võivad tegelda igalt poolt Portugalist pärit vaidlustega.

Lisaks üldise pädevusega arbitraažikeskustele on mitmed arbitraažikeskused, kes tegelevad mingite konkreetsete valdkondadega. Sinna hulka kuuluvad kaubandus- ja tööstussektori tarbijavaidlused, avalikest ja eratöödest tõusetunud vaidlused, intellektuaalomandiga seotud vaidlused, omandi ja korteri üürilepingutega, kutsealade ja liiklusõnnetustega seotud vaidlused.

II.4.1. Üksikisikutevahelised vaidlused:

Nagu on eelpool mainitud, on Portugali õiguses sõnaselgelt ette nähtud vahekohtumenetlus tsiviilasjades, kus nõudesumma ei ületa 3740.98 eurot ja mille lahendamine kuulub rahukohtute pädevusse.

ÜlesÜles

II.4.2. Perekonnavaidlused:

Abielulahutuse või lahkumineku puhul on vahekohtumenetlus võimalik alaealistega seotud küsimuste lahendamiseks. Sõnaselgelt on vahekohtumenetlus Portugali õiguses ette nähtud eestkosteasjade menetluses.

II.5. Kuidas saab tagada, et alternatiivse vaidluste lahendamise viis, mida te kasutate, annaks tavalise kohtumenetlusega sarnase kindlustunde? Täpsemalt, kuidas tagatakse läbirääkimiste konfidentsiaalsus?

II.5.1. Üksikisikut vahelised ja perekonnavaidlused:

Rahukohtute pädevusse kuuluvates asjades toimuvas vahekohtumenetluses ja vahekohtumenetluses perekonnaasjades tagatakse pooltele erapooletus, konfidentsiaalsus ja usaldusväärsus. Vahekohtunikud peavad olema piisavalt kompetentsed ja tegutsema piisava hoolikusega. Menetluslike garantiidena on seaduses sõnaselgelt sätestatud eetikareeglid.

Nende hulgas pannakse seaduses erilist rõhku konfidentsiaalsuse tagamisele.

Rahukohtutes toimuvas vahekohtumenetluses ja vahekohtumenetluses perekonnaasjades peavad pooled eelnevalt allkirjastama vahekohtukokkuleppe, mis sätestab, et kõnealune vahekohtumenetlus on konfidentsiaalne. Pooled, nende esindajad ja vahekohtunik peavad arvestama kõigi vahekohtumenetluse käigus tehtavate avalduste konfidentsiaalse iseloomuga.

Välja arvatud juhul, kui pooled on selleks andnud otsese loa, ei või vahekohtunikud sekkuda mingil moel vahekohtumenetlusele järgnevatesse menetlustesse, nagu arbitraaž, kohtuprotsess või psühhoteraapiline ravi, olenemata sellest, kas sellise vahekohtumenetluse tulemusena kokkulepe saavutati või mitte.

ÜlesÜles

II.5.2. Tarbijavaidlused:

Tarbijavaidlustes peavad alternatiivse vaidluste lahendamise menetluste läbiviimiseks volitatud asutused tagama selle, et nende töö oleks erapooletu ja sõltumatu.

II.6. Kas õigusnõustamise kasutamine on vajalik? Milline on advokaadi roll alternatiivse vaidluste lahendamise selliste viiside puhul?

II.6.1. Kõik vaidlused, mille puhul kasutatakse vahekohtumenetlust:

Püüdes leida vaidlusele lahendust vahekohtumenetluses, ei ole pooltel advokaati vaja.

Vahekohtumenetluses kutsutakse pooli üles lahenduse leidmises aktiivselt osalema. Samas ei saa advokaatide rolli poolte abistamisel alahinnata. Advokaat saab kindlustada selle, et menetlus kulgeks tema kliendi huvidele ja eesmärkidele vastavalt; ta saab selgitada õiguslikke küsimusi, hinnata lahenduse kasulikkust või selle väärtust vastaspoolele ning saab kokkuleppe teksti ette valmistada või üle kontrollida.

II.6.2. Üksikisikutevahelised ja perekonnavaidlused:

Rahukohtutes lahendavate asjade või perekonnaasjade vahekohtumenetluses peavad pooled isiklikult kohale ilmuma. Advokaat võib nendega siiski kaasas olla.

II.6.3. Kõik vaidlused, mille puhul kasutatakse arbitraaži:

Arbitraažimenetluses vaidluse lahendamise korral ei ole advokaadi kasutamine vajalik. Pooled võivad igaühe end esindama või arbitraažikohtusse ilmuma määrata.

Esindaja tuleb siiski määrata arbitraažiasjas, kus vaidluse nõudesumma ületab esimese astme kohtu piirmäära (3740.98 eurot), ja edasikaebamise korral.

ÜlesÜles

II.7. Kas neid alternatiivse vaidluste lahendamise viise saab kasutada eemal viibides, eriti elektrooniliste vahendite kaudu?

II.7.1. Kõik vaidlused, mille puhul kasutatakse vahekohtumenetlust:

Kuivõrd vahekohtumenetluse peamine eesmärk on anda pooltele võimalus lahendada oma erimeelsused sõbralikul teel läbi rääkides, eeldatakse, et pooled on vahekohtu istungitel füüsiliselt kohal.

II.7.2. Üksikisikutevahelised vaidlused:

Rahukohtute seaduse kohaselt, kui üks pooltest kindlaksmääratud vahekohtuistungile ei ilmu ja ei esita oma puudumise kohta ühtegi põhjendust, edastatakse asi kohtukantseleisse kohtuistungi kindlaksmääramiseks.

II.7.3. Perekonnavaidlused:

Perekonnaasjade vahekohtumenetluses peavad vanemad kohal olema.

Kui üks vanematest ei ilmu ja kui eestkostemenetlus on kokkuleppe leidmiseks peatatud, teavitavad vahekohtumenetluse teenistused sellest kohut, et peatamise saaks lõpetada ja kohtumenetlus võiks jätkuda.

II.7.4. Kõik vaidlused, mille puhul kasutatakse arbitraaži:

Vabatahtliku institutsionaalse arbitraaži korral tuleb pooled enne lõpliku otsuse tegemist kas suuliselt või kirjalikult alati ära kuulata.

Tulenevalt arbitraažimenetluse olemusest võib kasutada elektroonilisi vahendeid, peamiselt videokonverentsi.

II.8. Kas need alternatiivse vaidluste lahendamise viisid on tasuta? Kui mitte, siis kuidas jagatakse kulud? Kas menetlusabi andmine on võimalik?

II.8.1. Kõik vaidlused, mille puhul kasutatakse arbitraaži:

Seadus ei näe menetlusabi andmist ette vaidlustes, mis lahendatakse vabatahtlikus, ad hoc või institutsionaalses arbitraažimenetluses.

ÜlesÜles

II.8.2. Tarbijavaidlused:

Institutsionaalne arbitraaž tarbijate arbitraažikeskustes on tasuta, ent vaidlusalused summad, mille puhul nad vaidlusi lahendada saavad, on väikesed – enamik keskusi võtab vastu ainult vaidlusi summas mitte üle 3749.98 euro.

II.8.3. Muud liiki vaidlused:

Arbitraažikeskuste kulud on erinevad ja sõltuvad üldjuhul vaidluse väärtusest. Tasutavad summad ja vaidlevate poolte vahel nende jagamise viis on enamasti sätestatud keskuse eeskirjades.

On arbitraažikeskusi, kus tasu on ette nähtud ainult neilt asjadelt, mis lähevad arbitraažikohtusse. Vahekohtu- ja lepitusmenetlus, mille eesmärk on saavutada kokkulepe enne arbitraažimenetlust, on tasuta.

II.8.4. Üksikisikutevahelised vaidlused:

Rahukohtutes toimuvas vahekohtumenetluses tuleb maksta väike kindlaksmääratud summa, mis on madalam juhul, kui kokkulepe saavutatakse. See tasumisele kuuluv summa jagatakse poolte vahel võrdselt.

Rahukohtute seadus sätestab, et isikutel, kes vastavad menetlusabi seaduses sätestatud tingimustele, on iga seda liiki abi õigus saada (selles osas vt küsimustikku menetlusabi kohta).

II.8.5. Perekonnavaidlused:

Avalik-õiguslike perekonnaasjade vahekohtumenetluse asutuste – perekonnaasjade vahekohtuametite – teenused on tasuta.

II.9. Kui Te olete pöördunud alternatiivse vaidluste lahendamise nende viiside poole, aga vaidlust lahendada ei õnnestunud, kas siis on võimalik ikkagi kohtusse pöörduda? Kas nende alternatiivse vaidluste lahendamise viiside poole pöördumine mõjutab kuidagi kohtu poole pöördumise tähtaega?

II.9.1. Üksikisikutevahelised vaidlused:

Kui pooled rahukohtus toimuvas vahekohtumenetluses kokkulepet ei saavuta või saavutavad osalise kokkuleppe, teatab vahekohtunik sellest rahukohtunikule, kes määrab kohtuistungi aja.

ÜlesÜles

II.9.2. Perekonnavaidlused:

Kui vanemad perekonnaasjade vahekohtumenetluses eestkoste küsimuses kokkuleppele ei jõua, teatab vahekohtuteenistus sellest asja eest vastutavale kohtunikule, kes seejärel selle menetlemist jätkab.

Kui perekonnaseisuametisse esitatud kahepoolse nõusoleku alusel toimuvas lahutuse või lahkuminekumenetluses prokurör leiab, et vanemate esitatud eestkostekokkulepe ei ole alaealise huvides, ja pooled ei nõustu näidatud parandustega, saadetakse asi kõnealuse perekonnaseisuameti piirkonnas kohtusse.

II.9.3. Kõik vaidlused, mille puhul kasutatakse arbitraaži:

Vabatahtliku arbitraaži puhul lõpeb menetlus arbitraažiotsusega, mis võib sisaldada lepitusfaasis saavutatud kokkuleppe kinnitamist. Sellel otsusel on kohtuotsuse kaal.

Kui pooled ei ole loobunud õigusest edasi kaevata, võib arbitraažiotsuse peale teise astme kohtusse edasi kaevata samadel tingimustel, mis on edasikaebamisel esimese astme kohtu otsuse peale.

Alternatiivse vaidluste lahendamise kasutamine ei mõjuta kohtu poole pöördumise tähtaegu.

II.10. Kui te kasutate neid alternatiivse vaidluste lahendamise viise ja teil õnnestub vaidlus lahendada, siis millises vormis see kokkulepe sõlmitakse? Mis juhtub, kui kokkulepet vabatahtlikult täitma ei asuta? Kas tavaline sundtäitmismenetlus on võimalik? Kas ikkagi on võimalik kohtu poole pöörduda?

II.10.1. Üksikisikutevahelised vaidlused:

Rahukohtu pädevusse jäävates asjades vormistatakse vahekohtumenetluses saavutatud kokkulepe kirjalikult ja rahukohus kinnitab selle.

Kinnitatud kokkulepe on samaväärne esimese astme kohtu otsusega.

Kinnitatud vahekohtuotsuse sundtäitmisega tegeleb esimese astme kohus vastavalt tsiviilprotsessi seaduses sätestatud tingimustele.

II.10.2. Perekonnavaidlused:

Vahekohtumenetluses saavutatud kokkulepe vormistatakse kirjalikult ja selle kinnitab selle kohtu kohtunik, kus eestkosteasja läbi vaadatakse.

II.10.3. Kõik vaidlused, mille puhul kasutatakse arbitraaži:

Arbitraažiotsused on sundtäitmisele pööratavad samamoodi, nagu esimese astme kohtu otsused.

Arbitraažiotsuse täitmisega tegeleb esimese astme kohus vastavalt tsiviilprotsessi seaduses sätestatud tingimustele.

Neil juhtudel suunatakse asi seega kohtusse sundtäitmisele pööramise staadiumis.

Täiendav informatsioon

  • Supremo Tribunal de Justiça (Ülemkohus); English - français - português
  • Tribunal Constitucional (Konstitutsioonikohus); português
  • Ministério da Justiça (Justiitsministeerium); English - português
  • Tribunal da Relação de Lisboa (Lissaboni Apellatsioonikohus); português
  • Tribunal da Relação de Coimbra (Coimbra Apellatsioonikohus); português
  • Tribunal da Relação de Évora (Évora Apellatsioonikohus); English - français - português
  • Tribunal da Relação de Lisboa (Oporto Apellatsioonikohus); português
  • Procuradoria Geral da República (Prokuratuur); português
  • Centro de Estudos Judiciários (Õigusuuringute Keskus; Portugali kohtunike ja rahukohtunike koolituse eest vastutav asutus); English - français - português
  • Direcção Geral da Administração da Justiça (Justiitshalduse Peadirektoraat; lisaks muule pakub kontaktandmeid ja andmeid kohtute territoriaalse pädevuse kohta ning juurdepääsu kohtuvõimu veebilehele); English - português
  • Gabinete de Política Legislativa e Planeamento do Ministério da Justiça (Justiitsministeeriumi õiguspoliitika ja planeerimise osakond); English - português
  • Direcção Geral dos Registos e do Notariado (Notarite ja registrite peadirektoraat); português
  • Instituto do Consumidor (Tarbijaasjade Instituut); português
  • Associação Sindical dos Juizes Portugueses (Portugali Kohtunike Ametiühing); português
  • Sindicato dos Magistrados do Ministério Público (Prokuratuuri Rahukohtunike Ühing); português
  • Ordem dos Advogados (Portugali Advokatuur); português
  • Elektrooniline õigusaktide andmebaas (sisaldab kõiki väljaandes “I Série do Diário da República ” (valitsuse väljaanne, I-seeria) alates 1.01.1970 avaldatud seadusi ja teadaandeid; tasuta juurdepääs alates 1.01.2000 väljaandes “I Série” avaldatud õigusaktidele). português
  • Direcção-Geral da Administração Extrajudicial (Kohtuvälise Halduse Peadirektoraat); English - português
  • Associação de Mediadores de Conflitos (Vahekohtunike Ühing); português
  • Associação Nacional para a Mediação Familiar – (Riiklik Perekonnaasjade Vahekohtu Assotsiatsioon; ühendab perekonnaasjade vahekohtumenetluse asjatundjaid, pakub esialgset ja jätkukoolitust) (anmf-portugal@netcabo.pt);
  • Centro de Arbitração (Arbitration Centre) da Universidade Católica Portuguesa (CAUCP); português
  • Núcleo de Apoio ao Investidor e Mediação (Investorite Toetuse ja Vahekohtu Keskus (NAIM); English - português
  • Centro de Mediação Peritagens e Arbitragens Voluntárias (Ekspertvahekohtu ja Vabatahtliku Arbitraaži Keskus); português
  • Centro de Arbitração Comercial (Kaubandusarbitraaži Keskus); English - português
  • Centro de Informação, Mediação e Arbitração de Conflitos do Algarve (Algarve Tarbijavaidluste Teabe, Vahekohtu ja Arbitraažikeskus); English - português
  • Centro de Arbitração Conflitos de Consumo de Lisboa (Lissaboni Tarbijavaidluste Arbitraažikeskus) (lis.arbitration@ip.pt);
  • Centro de Informação de Consumo e Arbitração do Porto (Oporto Tarbijainfo ja Arbitraažikeskus) (cicap@mail.telepac.pt);
  • Centro de Arbitração de Conflitos de Consumo de Coimbra e Figueira da Foz (Coimbra ja Figueira da Foz Tarbijavaidluste Arbitraažikeskus) (tribarb@esoterica.pt).

« Vaidluste alternatiivsed lahendused - Üldteave | Portugal - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 20-07-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik