Euroopa Komisjon > EGV > Vaidluste alternatiivsed lahendused > Holland

Viimati muudetud: 13-02-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vaidluste alternatiivsed lahendused - Holland

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta vaata veebilehte „Vaidluste alternatiivne lahendamine - üldteave”. Käesolev ülevaade annab rohkem praktilist teavet vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta Madalmaades.



 

SISUKORD

1. Milliseid vaidlusi on võimalik nimetatud vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluste käigus lahendada? 1.
2. Enne kohtusse pöördumist võivad pooled püüda leida omavahelisele vaidlusele ise lahenduse. Seda võib teha sõltumatu vahendaja kaudu. Vahenduse kasutamine on võimalik peaaegu kõikide vaidluste puhul, mida ei reguleeri karistusõigus. 2.
3. Kas sellise vaidluse kohtuvälise lahendamise võimaluse kasutamine on kohustuslik seaduse või kohtumääruse alusel? 3.
4. Kas vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalused on seadusega reguleeritud? 4.
5. Lepingus võib olla sätestatud, et lepinguline vaidlus lahendatakse enne kohtusse pöördumist kohtuväliselt. Kas selline vaidluste kohtuvälise lahendamise säte on mõlema poole jaoks siduv? 5.
6. Kuidas saab olla kindel, et vaidluse kohtuvälise lahendamise viis, mida te kasutate, annab tavalise kohtumenetlusega samasuguse õiguskindluse? Eelkõige kuidas tagatakse läbirääkimiste konfidentsiaalsus? 6.
7. Kas õigusnõustaja kasutamine on vajalik? Milline on advokaadi roll vaidluste kohtuvälisel lahendamisel? 7.
8. Kas kõnealuseid vaidluste kohtuvälise lahendamise viise saab kasutada ka ilma poolte füüsilise kohalolekuta, näiteks elektroonilisel teel? 8.
9. Kas kõnealune vaidluste kohtuväline lahendamine on tasuta? Kui ei ole, siis kuidas jagatakse kulud? Kas sel juhul on võimalik saada menetlusabi? (vt osa „Õigusabi“) 9.
10. Kui vaidluse kohtuväline lahendamine ebaõnnestub, kas asja on võimalik siis veel kohtule lahendamiseks anda? Kas vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse kasutamine mõjutab kuidagi kohtu poole pöördumise tähtaega? 10.
11. Kui te kasutate kõnealust vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalust ja te jõuate selles vastastikusele kokkuleppele, siis millises vormis kokkulepe sõlmitakse? Mis juhtub, kui kokkulepet vabatahtlikult ei täideta? Kas sel juhul on võimalik kasutada tavalist täitemenetlust? Kas siis on veel võimalik kohtu poole pöörduda? 11.
12. Nagu eespool öeldud, ei ole ombudsman’i otsused siduvad. 12.

 

Millised on üldiselt vaidluste kohtuvälise lahendamise eri võimalused Madalmaades?

Lisaks laiaulatuslikule vahekohtusüsteemile, mida reguleerivad riigi ja rahvusvaheline õigus, on Madalmaades mitu vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalust, millest kõige olulisemad on siduv nõuanne („kolmanda isiku täitmiseks kohustuslik otsus”) ja vahendamine.

Enamasti on teil võimalik kasutada üht või teist eespool nimetatud vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlust. Valige alljärgnevast loetelust oma olukorrale vastav juhtum

Tarbija ja ettevõtte vaheline konflikt

Nagu veebilehel „Vaidluste alternatiivne lahendamine - ühenduse õigus” juba selgitatud, on komisjon avaldanud oma koduleheküljel pika loetelu English kõikide liikmesriikide asutustest, mis vastutavad tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise eest. Loetelust leiate praktilist teavet, mida vajate otsustamisel, kas kasutada mõnda vaidluste kohtuvälise lahendamise viisidest, sh on andmed nende ülesehituse, valdkonna, järgitava menetluse, maksumuse ja muude üksikasjade kohta. Loetelu leiate järgmiselt veebilehelt:

Võib juhtuda, et teil on vaja pöörduda teises liikmesriigis asuva vaidluste kohtuvälise lahendamise asutuse poole. Et täpselt teada, millise asutuse poole pöörduda, võite tutvuda Euroopa kohtuvälise võrgu (EEJ-Net) English veebilehega või FIN-NETi English - Nederlands veebilehega, kui tegemist on finantsteenustega seotud konfliktiga.

  • Ettevõtete vahelised konfliktid.
  • Töötaja ja tööandja vahelised konfliktid.
  • Üürileandja ja üürniku vahelised konfliktid.
  • Perekonfliktid.
  • Üksikisikute vahelised konfliktid.
  • Muud olukorrad (nt suhetes ametivõimude, tervishoiuasutuste, õigusnõustajate, notarite jne).

1. Milliseid vaidlusi on võimalik nimetatud vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluste käigus lahendada?

Kaebuse valitsusasutuse tegevuse kohta võib esitada riiklikule ombudsman’ile (kelle nimetab ametisse parlament). Riiklik ombudsman alustab uurimist; otsustab, kas kaebus on põhjendatud; teeb konkreetses juhtumis soovitusliku otsuse ning avaldab oma soovitused aastaaruandes.

Muid (ärilisi) vaidlusi lahendavad eraõiguslikud ombudsman’id, kelle nimetavad ametisse ettevõtjate organisatsioonid. Kõige olulisem neist (arvestades kaebuste arvu) on kindlustuse ombudsman. Ombudsman’id püüavad vaidlusse sekkumisel esmalt jõuda kokkuleppele ning teha vaidluse lahendamiseks soovitusliku otsuse. Suhete tõttu ettevõtjate organisatsiooniga nõustub tarnija tavaliselt ombudsman’i otsusega.

Kui vaidlus on seotud riigile kuuluva eluaseme üürimise seadusega (nt on seotud hooldustööde, kütte ja elektri eest maksmise ja tagasimaksetega), langetab siduva otsuse (kolmanda isiku täitmiseks kohustusliku otsuse) üürikomisjon.

Tarbijakaebuste lahendamise komisjonide sihtasutus on kogu riiki hõlmav üldraamistik, mis vastutab 30 valdkondliku kaebuste lahendamise komisjoni loomise ja toimimise eest. Kaebuste lahendamise komisjonide otsused on täitmiseks kohustuslikud vaidluse mõlemale poolele (kolmanda isiku täitmiseks kohustuslik otsus). Kaebuste lahendamise komisjon teeb oma otsused tarnetingimuste alusel, mida kasutavad kaebuste lahendamise komisjonis osalevad ettevõtjate organisatsioonid. Kõnealustes tingimustes on sätestatud, et tarbija võib tavalisse kohtusse pöördumise asemel anda tarnijaga tekkinud vaidluse lahendamiseks kaebuste lahendamise komisjonile.

ÜlesÜles

2. Enne kohtusse pöördumist võivad pooled püüda leida omavahelisele vaidlusele ise lahenduse. Seda võib teha sõltumatu vahendaja kaudu. Vahenduse kasutamine on võimalik peaaegu kõikide vaidluste puhul, mida ei reguleeri karistusõigus.

Alates 1. aprillist 2005 on kõikide kohtute juurde loodud vahendamise võimalused ja õigusteenuste osakonnad (peamiselt väiksema sissetulekuga inimeste jaoks). Poolte osalemine vahendusmenetluses on vabatahtlik.

See kehtib ainult teatavate haldus- ja tsiviilasjade puhul (sh perelepitus).

Eraõiguslikud ombudsman'id ja kaebuste lahendamise komisjonid lahendavad ainult oma valdkonda kuuluvaid kaebusi.

Üldiselt on ainult kahte liiki vaidlusi, millega kaebuste lahendamise komisjon ei tegele:

  • vaidlused, mis käsitlevad arve maksmata jätmist ega põhine sisulisel kaebusel;
  • vaidlused, mis on seotud surma, füüsilise vigastuse või haigusega.

Loomulikult ei tegele kaebuste lahendamise komisjon asjadega, mis on juba antud tavalisse kohtusse.

3. Kas sellise vaidluse kohtuvälise lahendamise võimaluse kasutamine on kohustuslik seaduse või kohtumääruse alusel?

Ei. Vaidluste kohtuväline lahendamine ei ole seaduse ega kohtumääruse kohaselt kohustuslik. Sellest olenemata võivad pooled kokku leppida vahenduse kasutamises, et vältida kohtu poole pöördumist.

4. Kas vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalused on seadusega reguleeritud?

Vaidluste lahendamist vahekohtus reguleerivad Madalmaade tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Wetboek van Burgerlijke Rechtsvordering) artiklid 1020–1076 ja rahvusvaheline New Yorgi leping.

ÜlesÜles

Muud kohtuvälised menetlused ei põhine konkreetsetel õigusaktidel. Kui aga kaebuste lahendamise komisjon soovib tegutseda tarbijakaebuste lahendamise komisjonide katusorganisatsiooni raames, peab justiitsminister sellist komisjoni tunnustama. Selleks peab komisjon vastama teatavatele kriteeriumitele, mis on sätestatud justiitsministeeriumi koostatud tunnustamiseeskirjades.

Riikliku ombudsman’i tegutsemise õiguslik alus on sätestatud riikliku ombudsman’i seaduses.

5. Lepingus võib olla sätestatud, et lepinguline vaidlus lahendatakse enne kohtusse pöördumist kohtuväliselt. Kas selline vaidluste kohtuvälise lahendamise säte on mõlema poole jaoks siduv?

Pooled võivad kokku leppida vahekohtumenetluse kasutamises ja vältida sellega kohtu poole pöördumist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Wetboek van Burgelijke Rechtsvordering) artikli 1022 kohaselt ei ole kohus vahekohtuklausli olemasolu korral pädev asja arutama.

Nagu eespool selgitatud, teeb kaebuste lahendamise komisjon oma otsused tingimuste kohaselt, mis on sätestatud tarnelepingus, mida kasutavad kaebuste lahendamise komisjonis osalevad ettevõtjate organisatsioonid. Nendes tingimustes on sätestatud, et tarbija võib esitada tarnija vastu kaebuse kohtu asemel kaebuste lahendamise komisjonile. Selline tingimus on mõlema poole suhtes siduv, kuigi tarbijal on kuu aega ümberotsustamiseks, kas pöörduda kohtu poole või mitte.

Kuna vahendamine on suhteliselt uus võimalus, on kogemused vahendamisklausli rakendamisel väikesed. Sellest olenemata ei tähenda vahendamisklausli olemasolu, et kohus ei ole pädev asja arutama.

ÜlesÜles

6. Kuidas saab olla kindel, et vaidluse kohtuvälise lahendamise viis, mida te kasutate, annab tavalise kohtumenetlusega samasuguse õiguskindluse? Eelkõige kuidas tagatakse läbirääkimiste konfidentsiaalsus?

7. Kas õigusnõustaja kasutamine on vajalik? Milline on advokaadi roll vaidluste kohtuvälisel lahendamisel?

Kõikides vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlustes võivad pooled kasutada advokaati, kuid ei pea seda tegema. Vahekohtumenetluses on advokaadil enam-vähem sama roll nagu tavalises kohtumenetluses. Tarbijakaebuste lahendamise komisjonis ei tasu advokaadi kasutamine ilmselt ära. Pooled võivad esindajat kasutada ka vahendusmenetluses. Advokaadi rolli üle vahendusmenetluses käivad veel vaidlused.

8. Kas kõnealuseid vaidluste kohtuvälise lahendamise viise saab kasutada ka ilma poolte füüsilise kohalolekuta, näiteks elektroonilisel teel?

Mõnes valdkonnas võib see olla võimalik, kuid üldiselt seda ei kasutata.

9. Kas kõnealune vaidluste kohtuväline lahendamine on tasuta? Kui ei ole, siis kuidas jagatakse kulud? Kas sel juhul on võimalik saada menetlusabi? (vt osa „Õigusabi“)

Vahekohtumenetluse maksumus on eri vahekohtutes erinev. Maksumust on raske eelnevalt hinnata.

Madalmaade Arbitraaž on üks peamisi kõnealuse teenuse pakkujaid.

Vahekohtumenetluse kogukulud koosnevad järgmistest osadest. Ombudsman'i kasutamine on tasuta.

ÜlesÜles

Kaebuste lahendamise komisjonis tuleb maksta kindlaksmääratud summa, mis on 27-113 eurot olenevalt asjaomase toote või teenuse eest makstud summast. Kõnealune summa sisaldab eksperdiarvamuse maksumust, kui see on vajalik. Kui kaebuste lahendamise komisjon annab tarbijale õiguse, peab kulud tasuma asjaomane tarnija.

Lähtuda tuleb sellest, et pooled peavad vahenduskulud ise katma. Erandiks on vahenduskulude katmine piiratud vahenditega isikute puhul (vt lisaks „Õigusabi“). Lisaks on iga vahendusjuhtumi jaoks eraldatud 200 euro suurune (piiratud) summa, mida saab kasutada algul kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, et julgustada pooli järgima kohtu ettepanekut kasutada vahendusmenetlust. See on kindlaksmääratud summa, mis makstakse igale vahendajale, sõltumata poolte rahalisest seisundist.

10. Kui vaidluse kohtuväline lahendamine ebaõnnestub, kas asja on võimalik siis veel kohtule lahendamiseks anda? Kas vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse kasutamine mõjutab kuidagi kohtu poole pöördumise tähtaega?

Kaebuste lahendamise komisjoni otsus on mõlema poole suhtes siduv. Kaebuste lahendamise komisjoni otsust edasi kaevata ei saa. Ainus võimalus otsuse läbivaatamiseks on pärast otsuse saamist selle esitamine tavalisse kohtusse. Kohus võib kõnealust otsust kontrollida üksnes ulatuses, mis on sätestatud Madalmaade tsiviilseadustiku 7. osa artiklis 904. See tähendab, et kohus võib siduva otsuse tühistada üksnes siis, kui selle sisu või viis, kuidas see langetati, on konkreetseid asjaolusid arvesse võttes mõistlikkuse ja õigluse seisukohalt vastuvõetamatu. See tähendab, et kohus tühistab kaebuste lahendamise komisjoni otsuse üksnes juhul, kui komisjon on eiranud menetlusõiguse aluspõhimõtteid, näiteks mõlema poole õigust olla ära kuulatud.

ÜlesÜles

Madalamaade tsiviilseadustikus on sätestatud, et siduva nõuande saamise menetluse algatamise korral peatub nõude aegumistähtaeg (tsiviilseadustiku artikli 3:316 lõige 3).

Kui pooled ei jõua vahendusmenetluses vabatahtlikule kokkuleppele, võivad nad anda asja kohtusse. Vahendus tähtaegu ei mõjuta, st vahendusmenetluse alustamisel ei peatu arutatava nõude aegumistähtaeg.

11. Kui te kasutate kõnealust vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalust ja te jõuate selles vastastikusele kokkuleppele, siis millises vormis kokkulepe sõlmitakse? Mis juhtub, kui kokkulepet vabatahtlikult ei täideta? Kas sel juhul on võimalik kasutada tavalist täitemenetlust? Kas siis on veel võimalik kohtu poole pöörduda?

Vahekohtumenetlus lõpeb otsusega, mis on mõlema poole suhtes siduv. Menetluse tulemus pööratakse täitmisele sarnaselt kohtuotsustega, mis on langetatud riigi õiguse kohaselt. Vahekohtu otsuse võib pöörata täitmisele lihtsalt kohaliku kohtu esimehe täitmisotsusega. Sellega antakse vahekohtu otsusele kohtuotsusega sarnane juriidiline jõud.

Kaebuste lahendamise komisjoni otsus on mõlema poole suhtes siduv. Kaebuste lahendamise komisjoni otsust edasi kaevata ei saa. Ainus võimalus otsuse kontrollimiseks on esitada kaebus pärast otsuse saamist tavalisse kohtusse. Kohus võib sellist otsust kontrollida üksnes ulatuses, mis on sätestatud Madalmaade tsiviilseadustiku 7. osa artiklis 904. See tähendab, et kohus võib täitmiseks kohustusliku otsuse tühistada üksnes juhul, kui selle sisu või viis, kuidas see langetati, on konkreetseid asjaolusid arvesse võttes mõistlikkuse ja õigluse seisukohalt vastuvõetamatu. See tähendab, et kohus tühistab kaebuste lahendamise komisjoni otsuse üksnes siis, kui komisjon on eiranud menetlusõiguse aluspõhimõtteid, näiteks mõlema poole õigust olla ära kuulatud.

Kui tarnija täitmiseks kohustuslikku otsust ei täida, tagab ettevõtjate organisatsioon, et tema liikmed tegutsevad kooskõlas kohustusliku otsusega. See tähendab, et ettevõtjate organisatsioon võtab üle kohustuse, mis kaebuste lahendamise komisjon on tema liikmele pannud, juhul kui viimane ei täida kohustust vabatahtlikult või ei esita otsust tavalisele kohtule kontrollimiseks kahe kuu jooksul otsuse langetamisest. Niimoodi tagatakse kaebuste lahendamise komisjoni otsuste täitmine.

12. Nagu eespool öeldud, ei ole ombudsman’i otsused siduvad.

Vahendusmenetluses saavutatud kokkuleppel ei ole lõpliku otsuse jõudu. See on kokkulepe Madalmaade tsiviilseadustiku (BW) artikli 7:900 tähenduses.

Madalmaades võivad pooled kokkuleppe notariaalselt kinnitada. See muudab kokkuleppe täitmiseks kohustuslikuks sarnaselt riigi õiguse kohaselt langetatud kohtuotsusega. Kui vahenduskokkulepe sõlmitakse kohtuniku soovitusel, võib kokkuleppe kinnitada kohtu otsusega.

Kuna vaidluste kohtuväline lahendamine on kohtusse pöördumise alternatiiviks, ei saa nii tehtud otsuseid kohtus vaidlustada. Sellest olenemata on vaidluse lahendamise ajal ning pärast seda võimalik anda sama asi ka kohtusse.

Täiendav informatsioon

2003. aastal hinnati kogu riigis mitmes kohtus vahendusmenetluse kasutamist ja menetlusabi süsteemi toimimist. Hindamisaruandega (hollandi keeles) saab tutvuda veebilehel: http://www.wodc.nl/images/OB210_tcm11-5208.pdf Nederlands.

Kokkuvõte inglise keeles: http://www.wodc.nl/images/OB210_sum_tcm11-5218.pdf English.

Madalmaades on tehtud mitu uuringut, mis käsitlevad vaidluste kohtuvälist lahendamist. Justiitsministeerium on algatanud muu hulgas järgmised uuringud:

  • vahekohus ja kolmanda isiku täitmiseks kohustuslik otsus (siduv nõuanne) Madalmaades: Nederlands PDF File (PDF File 475 KB);
  • õigusemõistmine Madalmaades: http://www.wodc.nl/images/obl219_tot_tcm11-5419.pdf Nederlands;
  • kokkuvõte inglise keeles: http://www.wodc.nl/images/obl219_sum_tcm11-5431.pdf English.

Ka vaidluste kohtuvälise lahendamise keskus avaldas hiljuti ettevõtete vaheliste vaidluste ning töövaidluste kohtuvälist lahendamist käsitleva uuringu tulemused:

  • konfliktide lahendamine ja vahendus Madalmaade ettevõtetes: Nederlands PDF File (PDF File 68 KB).

« Vaidluste alternatiivsed lahendused - Üldteave | Holland - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 13-02-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik