Euroopa Komisjon > EGV > Vaidluste alternatiivsed lahendused > Itaalia

Viimati muudetud: 14-02-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vaidluste alternatiivsed lahendused - Itaalia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Ülevaate vaidluste kohtuvälise lahendamise viisidest leiab veebilehelt Vaidluste alternatiivne lahendamine - üldteave.

Itaalias on järgmised vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalused.

Itaalia õigusaktides on sätestatud mitmesugused vaidluste kohtuvälise lahendamise viisid. Üldiselt võib neid kirjeldada järgmiselt:

  1. rahumeelsed kokkulepped, mis on sätestatud tsiviilseadustiku artiklis 1965;
  2. vahendus: pooled pöörduvad oma vaidluse lahendamiseks ja kokkuleppe sõlmimiseks sõltumatu kolmanda isiku poole;
  3. kohtulik või kohtuväline lepitamine (sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 183, 320 ja 322);
  4. vahekohus kui kohtuotsusele alternatiivne vaidluste lahendamise meetod, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 806.

Mittevõistlev lepitamine on rohkem vabatahtlik ja riigi poolt reguleerimata. Näiteks Telecom Italia lepitus- ja vahenduskomisjon ning panganduse õigusvahemees.

Muud eriõigusaktides sätestatud mittevõistleva lepitamise viisid on järgmised:

  • 11. mai 1990. aasta seadus nr 108, milles on sätestatud kohtuväline lepitamine tööõiguse küsimustes (kollektiivlepinguid käsitlevates ja töökorralduslikes küsimustes) kui eeltingimus kohtumenetluse algatamiseks töölt vabastamise asjades;
  • 29. detsembri 1993. aasta seadus nr 580 kaubanduskoja juures tegutsevate vahekohtute ja lepituskomisjonide loomise kohta;
  • 18. juuni 1998. aasta seadus nr 192 tööstuses tekkivate allhankevaidluste lepitamise ja vahekohtutes lahendamise kohta;
  • 2. märtsi 1963. aasta seadus nr 320, milles on sätestatud sundlepitamine enne kohtumenetluse algatamist põllumajandusküsimustes.

Kohtuliku lepitamise viisid on järgmised:

  • Itaalia tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 185: selles on sätestatud vabatahtlik lepitamine, mida võib püüda teha kohtumenetluse ajal (kohtunik võib seda proovida poolte esimesel ilmumisel kohtusse, „kui asja laad seda võimaldab” - tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 183). Kohtunik ei tohi pooli lepitada püüdes neile survet avaldada ega tegutseda vastavalt oma seisukohale kõnealuses asjas, vaid ta peab aktiivset rolli etendamata (et säilitada oma positsioon erapooletu kolmanda isikuna) ainult uurima ja välja selgitama, kas kokkuleppele jõudmine on võimalik. Kokkuleppele jõudmise korral kirjutavad pooled kohtuniku juuresolekul alla lepitusprotokollile. See protokoll kujutab endast täitmisele pööratavat korraldust ja selle allakirjutamise järel kustutatakse asi kohtus läbivaatamisele tulevate asjade nimekirjast.
  • Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 420: töövaidlusi lahendav kohtunik võib alati püüda pooli menetluse käigus lepitada, olenemata sellest, kas vaidlus käib võõrandatava või võõrandamatu õiguse üle.
  • Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 447bis on sätestatud lepitamiskatse üürivaidluste korral.
  • 1963. aasta seaduses nr 320 on sätestatud lepitamiskatse põllumajandusvaidluste korral.
  • Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 707 ja 708 kohaselt peab abikaasade lahuselu või abielu lahutamise korral püüdma kohtu eesistuja pooli lepitada.
  • 1927. aasta seaduses nr 1766 on sätestatud lepitamiskatse tavaõiguse küsimustes.
  • 1933. aasta seaduses nr 17775 on sätestatud lepitamiskatse avalikke veevarusid käsitlevates küsimustes.

Eespool kirjeldatud lepitamisviise kasutatakse vaidluste lahendamiseks kõikides nimetatud olukordades.

Mittevõistleva lepitamise korral on advokaadi kasutamine vabatahtlik; sellise lepitamise kulud on väikesed, menetlusabi ei anta ning saavutatud kokkuleppe võib kohe täitmisele pöörata.

Võistleva lepitamise korral on advokaadi kasutamine aga kohustuslik ja lepitamise korraldamiseks antakse ka menetlusabi, kui menetluspool saab sellist abi asja menetlemisel kohtus.

Lepituskomisjonid järgivad üldiselt konfidentsiaalsuse põhimõtet, mis on eraelu puutumatust reguleeriva Itaalia õigusakti kohaselt kohustuslik.

Pooled võivad lepingut sõlmides lisada sellesse tingimuse lepitusmenetluse kasutamise kohta enne kohtusse pöördumist.

Sellise klausliga ei või siiski välistada pöördumist tavalisse tsiviilkohtusse.

Kokkulepe, millele pooled jõuavad lepitamise käigus, on neile täitmiseks kohustuslik. Kui pooled ei täida seda vabatahtlikult, võib selle täitmisele pöörata.

« Vaidluste alternatiivsed lahendused - Üldteave | Itaalia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 14-02-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik