Euroopa Komisjon > EGV > Vaidluste alternatiivsed lahendused > Ungari

Viimati muudetud: 07-03-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vaidluste alternatiivsed lahendused - Ungari

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

Esiteks üldine küsimus: millised on vaidluste kohtuvälise lahendamise eri võimalused Ungaris? Esiteks üldine küsimus: millised on vaidluste kohtuvälise lahendamise eri võimalused Ungaris?
Kas vaidluse kohtuvälise lahendamise kasutamine on sätestatud seadusega või nõutakse seda kohustuslikus korras kohtuotsuse alusel? Kas vaidluse kohtuvälise lahendamise kasutamine on sätestatud seadusega või nõutakse seda kohustuslikus korras kohtuotsuse alusel?
Kas seda reguleerib mõni õigusakt? Kas seda reguleerib mõni õigusakt?
1. Vahekohus 1.
2. 2004. aasta I seadus, millega luuakse alaline spordivahekohus 2.
3. Vahendus 3.
4. Vahendus tervishoiuküsimustes 4.
5. Vahendus lastekaitseküsimustes 5.
6. Lepitus töö- ja tarbijavaidluste korral 6.
Milliseid vaidlusi saab lahendada kohtuväliselt? Milliseid vaidlusi saab lahendada kohtuväliselt?
Lepingu täitmist reguleerivad lepingutingimused, mille kohaselt tuleb vaidluse tekkimisel kasutada esmalt vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalusi. Vaidluse võib kohtu ette viia alles pärast sellise menetluse lõppemist. Kas sellised tingimused on lepinguosaliste suhtes siduvad? Lepingu täitmist reguleerivad lepingutingimused, mille kohaselt tuleb vaidluse tekkimisel kasutada esmalt vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalusi. Vaidluse võib kohtu ette viia alles pärast sellise menetluse lõppemist. Kas sellised tingimused on lepinguosaliste suhtes siduvad?
Kuidas tagatakse vaidluste kohtuvälise lahendamise korral kohtumenetlusega samaväärne kindlus? Kuidas tagatakse eeskätt läbirääkimiste konfidentsiaalsus? Kuidas tagatakse vaidluste kohtuvälise lahendamise korral kohtumenetlusega samaväärne kindlus? Kuidas tagatakse eeskätt läbirääkimiste konfidentsiaalsus?
Kas õigusnõustaja kaasamine on vajalik? Milline on advokaatide roll vaidluste kohtuvälisel lahendamisel? Kas õigusnõustaja kaasamine on vajalik? Milline on advokaatide roll vaidluste kohtuvälisel lahendamisel?
Kas vaidlusi saab kohtuväliselt lahendada ka ilma poolte füüsilise kohalolekuta (eeskätt elektroonilisel teel)? Kas vaidlusi saab kohtuväliselt lahendada ka ilma poolte füüsilise kohalolekuta (eeskätt elektroonilisel teel)?
Kas vaidluste kohtuväline lahendamine on tasuline? Kui jah, siis kuidas jagatakse kulud? Kas sel juhul on võimalik saada menetlusabi? Kas vaidluste kohtuväline lahendamine on tasuline? Kui jah, siis kuidas jagatakse kulud? Kas sel juhul on võimalik saada menetlusabi?
Kui vaidluse kohtuväline lahendamine ebaõnnestub, kas asja on võimalik siis veel kohtule lahendamiseks anda? Kas see mõjutab kuidagi kohtumenetluse kohustuslikke tähtaegu? Kui vaidluse kohtuväline lahendamine ebaõnnestub, kas asja on võimalik siis veel kohtule lahendamiseks anda? Kas see mõjutab kuidagi kohtumenetluse kohustuslikke tähtaegu?
Kui pooled jõuavad vaidluse alternatiivse lahendamise käigus vastastikusele kokkuleppele, siis kuidas see kokkulepe jõustatakse? Mis juhtub, kui kokkulepet viivitamatult ei täideta? Kas sel juhul on võimalik kasutada tavalist täitemenetlust? Kas siis on veel võimalik kohtu poole pöörduda? Kui pooled jõuavad vaidluse alternatiivse lahendamise käigus vastastikusele kokkuleppele, siis kuidas see kokkulepe jõustatakse? Mis juhtub, kui kokkulepet viivitamatult ei täideta? Kas sel juhul on võimalik kasutada tavalist täitemenetlust? Kas siis on veel võimalik kohtu poole pöörduda?

 

Esiteks üldine küsimus: millised on vaidluste kohtuvälise lahendamise eri võimalused Ungaris?

Ungari õigussüsteemis on ette nähtud tuntumad vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalused, seega võivad pooled püüda lahendada vaidlusi kohtu asemel vahekohtu või vahenduse kaudu.

Kas vaidluse kohtuvälise lahendamise kasutamine on sätestatud seadusega või nõutakse seda kohustuslikus korras kohtuotsuse alusel?

Seaduses ei ole sätestatud poolte kohustust kasutada vaidluste lahendamiseks kohtuväliseid võimalusi.

Kas seda reguleerib mõni õigusakt?

Ungari õigussüsteemis reguleerivad vaidluste kohtuvälist lahendamist eri tasandi õigusnormid – peamiselt parlamendiseadused. Neid on kirjeldatud allpool.

1. Vahekohus

1994. aasta LXXI seaduse kohaselt, mis käsitleb vahekohut, võib kohtumenetluse asemel asja lahendada vahekohtus, kui (a) vähemalt üks pool tegeleb kutsealaselt selle majandustegevusega, millega on seotud õigusvaidlus (vastasel juhul võib otsustada ka sihtotstarbelise või alalise vahekohtu kasuks, kui see on seadusega lubatud), (b) kui pooled võivad vabalt valida kasutatavat menetlust ja (c) kui pooled nägid vahekohtusse pöördumise ette kirjalikus vahekohtulepingus. Seadusega võib välistada õigusvaidluste lahendamise vahekohtus ja teatavate tsiviilhagide korral ei saa vahekohtusse pöörduda.

Vahekohtunik peab olema sõltumatu ja erapooletu; ta ei või olla poolte esindaja. Vahekohtunik ei tohi menetluses anda korraldusi ja ta peab tagama isegi pärast menetluse lõppu täieliku konfidentsiaalsuse selliste faktide suhtes, mida ta on teada saanud. Alalise vahekohtu korral peavad vahekohtunikud kõike seda valimisel/ametisse määramisel kirjalikult kinnitama.

ÜlesÜles

Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, tegutseb Ungari Kaubandus- ja Tööstuskoja (aadress: 1055 Budapest, Kossuth tér 6-8) juures tegutsev alaline vahekohus alalise vahekohtuna rahvusvahelistes asjades.

2. 2004. aasta I seadus, millega luuakse alaline spordivahekohus

Teatavates sportlasi hõlmavates asjades ja kui pooled seda soovivad, püüab kokkulepet saavutada alaline spordivahekohus. Tegemist on peamiselt õigusvaidlustega spordiliitude ja nende liikmete vahel, spordiliitude liikmete vaheliste vaidlustega nende spordiliiduga seotud tegevuse üle ning vaidlustega spordiliitude/organisatsioonide või sportlaste ja spordiekspertide vahel. Alaline spordivahekohus tegutseb Riikliku Spordiliidu juures. Presiidium valib vahekohtu presidendi ja vähemalt 15 liiget neljaks aastaks selliste juristide hulgast, kes on spetsialiseerunud asjaomasele valdkonnale ja kellel on vähemalt viieaastane töökogemus spordiõiguse valdkonnas. Presiidium valib Ungari Olümpiakomitee soovitusel kaks alalise spordivahekohtu liiget.

Alalise spordivahekohtu menetluskorra suhtes kohaldatakse seaduses sätestatud eranditega vahekohut käsitleva 1994. aasta LXXI seaduse sätteid.

3. Vahendus

Vahendust reguleeriva 2002. aasta LV seaduse kohaselt võivad isiklikke või varalisi õigusi käsitleva tsiviilvaidluse pooled (füüsilised isikud, juriidilised isikud, juriidilise isikuta äriühingud, muud organisatsioonid) vastastikusel kokkuleppel kasutada lahenduse otsimiseks vahendusmenetlust, kui seadus ei piira nende sellkohast õigust. Vahendusmenetluse algatamiseks võivad nad pöörduda vahendaja poole. Seaduses on kindlaks määratud tsiviilnõuded, millega seoses ei ole vahenduse kasutamine võimalik ja mille puhul ei saa selle seaduse sätteid kohaldada teiste seadustega reguleeritud vahendus- või lepitusmenetluse või vahekohtumenetluse suhtes. Justiitsministeerium avaldab vahendajate loetelu oma veebilehel www.im.hu Deutsch - English - français - magyar.

ÜlesÜles

4. Vahendus tervishoiuküsimustes

Tervishoiuküsimuste vahendamist reguleeriva 2000. aasta CXVI seaduse kohaselt võib vahendusmenetlust kasutada kohtuvälise lahenduse leidmiseks sellistes õiguslikes vaidlustes, mis on seotud tervishoiuteenuste osutamisega patsientidele, ning poolte õiguste kiire ja tõhusa maksmapanemise tagamiseks. Pooled peavad esitama oma vahendustaotluse kohtuekspertide piirkondlikule kojale, mis asub kõige lähemal patsiendi kodule või asjaomaste tervishoiuteenuste osutamise kohale. Tervishoiuteenuse osutaja peab avalikustama kohtuekspertide piirkondlike kodade loetelu. Tervishoiuvahendajate registrit peab Ungari Kohtuekspertide Koda (1027 Budapest, Bem rakpart 33-34, I. 122.).

5. Vahendus lastekaitseküsimustes

Laste hoolekandeasutusi, lastekaitset ja laste hoolekande korraldust reguleeriva määruse nr 149/1997 (IX. 10.) Korm. 2003. aasta muudatuse kohaselt võeti alates 1. jaanuarist 2005 kasutusele vahendus lastekaitseasjades, kus vanemad või teised suhteid hoidma volitatud isikud ei suuda kokku leppida suhete hoidmise viisis või ajas. Pooled esitavad lastekaitseküsimustes vahendusmenetluse algatamiseks lastekaitsevahendajale ühise avalduse. Lastekaitseküsimuste vahendajate registrit peab Riiklik Pere- ja Sotsiaalpoliitika Instituut. Registriga saab tutvuda eestkostekohtu ja laste hoolekandeasutuste ametiruumides.

6. Lepitus töö- ja tarbijavaidluste korral

  1. 1992. aasta XXII seadusega vastuvõetud tööseaduse alusel loodud töövaidluste vahendamise ameti peamine ülesanne on lahendada kollektiivseid töötülisid. See organ täidab kolme ülesannet: lepitamine, vahendus ja vahekohus. Kõnealuse organi vahendusteenuseid saab kasutada ka individuaalsete töövaidluste korral, kuid seaduse kohaselt ei ole see individuaalse töövaidluse pooltele kohustuslik.
  2. Tarbijate õiguste maksmapanekuks loodi tarbijakaitset reguleeriva 1997. aasta CLV seaduse alusel lepitusorganid, mis asuvad piirkondlike majanduskodade juures. Lepitusorganid tegelevad peamiselt selliste tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamisega, mis käsitlevad kaupade ja teenuste kvaliteedi ja ohutuse ning tootevastutuse eeskirjade kohaldamist ning lepingute sõlmimist ja rakendamist. Lepitusmenetluse eesmärk on lahendada tarbijate ja ettevõtjate vahelised vaidlused kokkuleppe teel; kui see ei õnnestu, on sellise menetluse eesmärk teha otsus selleks, et tarbijate õigused pandaks maksma kiirelt, tõhusalt ja lihtsalt. Selliste organite pädevusse ei kuulu vaidlused, mille lahendamise pädevus kuulub seaduse kohaselt mõnele teisele ametiasutusele. Lepitusmenetlus algatatakse tarbija avalduse alusel või tarbijate huve esindava kodanikeühenduse avalduse alusel juhul, kui asjaga on seotud rohkem tarbijaid ja kui asjaomased isikud annavad selleks loa.

Milliseid vaidlusi saab lahendada kohtuväliselt?

Vaidluste kohtuvälist lahendamist võib kasutada tsiviil- ja kaubandusvaidluste korral, kui vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole õigusnormide alusel keelatud.

ÜlesÜles

Lepingu täitmist reguleerivad lepingutingimused, mille kohaselt tuleb vaidluse tekkimisel kasutada esmalt vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalusi. Vaidluse võib kohtu ette viia alles pärast sellise menetluse lõppemist. Kas sellised tingimused on lepinguosaliste suhtes siduvad?

Tsiviil- ja kaubandusasjades võib pooltevahelistes lepingutes olla sätestatud, et lepingutingimustega seotud vaidluste korral lahendatakse asi kohtumenetluse asemel vahekohtus. Kui leping sisaldab sellist klauslit, on see pooltele siduv.

Kuidas tagatakse vaidluste kohtuvälise lahendamise korral kohtumenetlusega samaväärne kindlus? Kuidas tagatakse eeskätt läbirääkimiste konfidentsiaalsus?

Vaidluste kohtuvälise lahendamise kirjeldatud meetodid on reguleeritud kõrgel tasandil vastuvõetud õigusaktide, parlamendiseaduste ja valitsuse määrustega, mis sisaldavad rangeid sätteid menetluskorra ja konfidentsiaalsuse kohta. Need sätted annavad piisava kindluse, et vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodid on sama usaldusväärsed nagu kohtumenetlus.

Kas õigusnõustaja kaasamine on vajalik? Milline on advokaatide roll vaidluste kohtuvälisel lahendamisel?

Vaidluste kohtuvälisel lahendamisel ei ole õigusesindaja või õigusnõustaja kaasamine kohustuslik. Pooled võivad otsustada, kas taotlevad õigusesindajat (täisvolitustega), soovivad saada advokaadilt või notarilt juriidilist nõu või teavet või küsivad õigusnõu sotsiaalselt tõrjutud isikute abistamiseks ettenähtud õigusabiasutuste kaudu, mis on sätestatud õigusabi reguleerivas 2003. aasta LXXX seaduses.

ÜlesÜles

Kas vaidlusi saab kohtuväliselt lahendada ka ilma poolte füüsilise kohalolekuta (eeskätt elektroonilisel teel)?

Ei saa.

Kas vaidluste kohtuväline lahendamine on tasuline? Kui jah, siis kuidas jagatakse kulud? Kas sel juhul on võimalik saada menetlusabi?

Menetluse eri liike reguleerivates eeskirjades on selgelt sätestatud pooltele kohustuslike kulude hüvitamise süsteem. Teatavatel juhtudel võivad pooled leppida kokku menetlusega kaasnevates tasudes ja kuludes, kuid teistel juhtudel on summad määratud kindlaks õigusnormides. Kui asi lahendati vahekohtus, määratakse vahekohtu otsuses kindlaks kulude suurus ja see, kes need peab kandma. Vahendusmenetluse korral võivad pooled leppida kokku tasude ja kulude suuruses ning selles, kes need tasub; kui pooled ei suuda selle kokkuleppele jõuda, kannavad nad kulud võrdsetes osades. Tervishoiuküsimuste vahendusega kaasnevad tasud ja kulud on sätestatud seaduses, kuid pooled võivad kokku leppida nende tasumise viisi.

Alates õigusabi reguleeriva 2003. aasta LXXXX seaduse jõustumisest 1. aprillil 2004 võivad isikud, kellel on nimetatud seaduse alusel õigus saada õigusabi, saada õigusabiteenuse osutajalt teavet õigusvaidluse kohtuvälise lahendamise kohta, või koostatakse dokument, mis võiks aidata vaidlust lahendada. Õigusnõustaja tasu maksab riik kas tagantjärele või ette, arvestades sealjuures abistatud isiku sissetulekuid ja varanduslikku olukorda.

Tervishoiuküsimuste vahenduse korral võivad pooled leppida kokku, kes tasub kulud. Kui pooled ei suuda kokkuleppele jõuda, on seaduses kindlaks määratud, kes peab konkreetsel juhul kulud tasuma. Üldiselt on seaduses sätestatud, et menetluskulud tuleb jagada poolte vahel võrdselt. Eraldi määrusega on sätestatud menetluse üld- ja lisakulude suurus.

ÜlesÜles

Kui vaidluse kohtuväline lahendamine ebaõnnestub, kas asja on võimalik siis veel kohtule lahendamiseks anda? Kas see mõjutab kuidagi kohtumenetluse kohustuslikke tähtaegu?

Vahekohtu otsust ei saa edasi kaevata. Teatavatel seaduses sätestatud juhtudel võib üks pool või mis tahes isik, keda asjaomane vahekohtu otsus mõjutab, taotleda 60 päeva jooksul pärast otsuse tegemist kohtult selle otsuse tühistamist (nt kui vahekohtukokkuleppe sõlminud isikul puudus selleks teovõime või pädevus; kui vahekohtuleping on seda reguleeriva õigussüsteemi alusel või õigussüsteemi täpsustava sätte puudumise korral Ungari õiguse alusel kehtetu; kui pooli ei teavitatud nõuetekohaselt vahekohtuniku määramisest või vahekohtust või kui neil puudus muul viisil võimalus oma seisukohti esitada; kui vahekohtu otsus käsitles vaidlust, mille puhul ei saanud vahekohtuklauslit kohaldada või mis ei kuulu vahekohtulepingu sätete kohaldamisalasse jne).

Eespool nimetatud 60päevase tähtaja ületamise korral ei ole tühistamine võimalik.

Kui pooled jõuavad menetluse käigus vaidluse suhtes kokkuleppele, annab vahekohus korralduse menetlus lõpetada. Kui vahekohus leiab, et kokkulepe on kooskõlas õigusnormidega, lisab ta selle (koos selles kindlaksmääratud tingimustega) poolte taotlusel otsusele. Vahekohtu otsusele lisatud kokkulepe on õigusjõult võrdne kohtuotsusega.

Vahendust reguleeriva seaduse kohaselt võivad pooled esitada oma vaidluse pärast vahendusmenetluse lõpetamist kohtusse, sest vahendusmenetluse käigus sõlmitud kokkuleppeid ei saa ametlikult täitmisele pöörata.

Asja kohtusse esitamise suhtes kohaldatakse üldist aegumistähtaega. Vahendusmenetluse algatamine katkestab aegumistähtaja kulgemise.

Kui pooled jõuavad vaidluse alternatiivse lahendamise käigus vastastikusele kokkuleppele, siis kuidas see kokkulepe jõustatakse? Mis juhtub, kui kokkulepet viivitamatult ei täideta? Kas sel juhul on võimalik kasutada tavalist täitemenetlust? Kas siis on veel võimalik kohtu poole pöörduda?

Vahekohtu otsusel on samasugune mõju nagu kehtival kohtuotsusel ja selle suhtes kohaldatakse täitemenetluse norme.

Kui vajalikud tingimused on täidetud, lisab pädev kohalik kohus tarbijavaidluste lepitamise organi või tervishoiuküsimuste vahendamise komisjoni siduvale otsusele või tervishoiuküsimuste vahendamise komisjonis sõlmitud kokkuleppele täitedokumendi.

Lastekaitseküsimuste vahendamise käigus suhete hoidmise kohta saavutatud kokkulepe tuleb esitada kaheksa päeva jooksul eestkostekohtule. Eestkostekohus kinnitab kokkuleppe poolte taotluse alusel. Kui vahenduse käigus kokkulepet ei saavutata, alustab menetlust eestkostekohus.

« Vaidluste alternatiivsed lahendused - Üldteave | Ungari - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 07-03-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik