Õiguskord
Õiguskorraldus
Juristid
Õigusabi
Kohtute pädevus
Asja kohtusse andmine
Menetlustähtajad
Kohaldatav õigus
Dokumentide kätteandmine
Tõendite kogumine ja tõendamisviis
Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud
Kohtuotsuste jõustamine
Liht- ja kiirmenetlused
Abielulahutus
Vanemlik vastutus
Elatisnõuded
Pankrott
Vaidluste alternatiivsed lahendused
Kuriteoohvritele hüvitise maksmine
Automaatne töötlemine
Vaidluste kohtuvälisele lahendamisele ei ole Kreekas üldiselt tähelepanu pööratud. Kohtuväline praktika on peaaegu tundmatu.
Tsiviilmenetluse seadustiku (edaspidi „CCiv.P”) esimese peatüki paragrahvid 208 kuni 214 käsitlevad lepituskatset, mis võib eelneda kohtumenetlusele, kuigi nimetatud mehhanismi kasutatakse harva.
Igaüks, kes kavatseb asja anda kohtusse, võib enne avalduse või hagiavalduse esitamist nõuda lepituskatset rahukohtus, mille alluvusse isik kuulub, isegi juhul, kui asja lahendamine ei kuulu selle rahukohtu pädevusse. Selleks esitavad pooled rahukohtunikule taotluse, milles kirjeldatakse lühidalt vaidluse sisu, või ilmuvad omal algatusel rahukohtusse. Kui esitatakse lepitusmenetluse avaldus, kutsub rahukohtunik niipea kui võimalik pooled kindlaksmääratud päeval ja kellaajal kohtusse. Kohtukutses peab rahukohtunik lühidalt nimetama vaidluse sisu. Kui pooled pöörduvad rahukohtuniku poole omal algatusel, võib otsekohe püüda neid lepitada. Lepituskatse ei pea olema avalik, kuid rahukohtuniku toimingud tuleb protokollida. Lepitamise käigus uurib rahukohtunik vaidluse asjaolusid koos pooltega, olemata seotud kehtiva menetlus- ja materiaalõigusega, hinnates iseseisvalt vaidluse üksikasju ja üritades leida lepitamise võimalusi. Rahukohtunikul on õigus anda korraldusi vaatluseks, ekspertarvamuse küsimiseks, dokumentide esitamiseks ja poolte isiklikuks kohaleilmumiseks; samuti võib rahukohtunik küsitleda tunnistajaid, kusjuures ütlusi ei pea andma vande all, ja teha üldse igasuguseid toiminguid asja selgitamiseks. Lepitusmenetluses võib käsitleda asja tervikuna või ainult osaliselt. Rahukohtuniku lepitustoimingute kohta koostatakse lühike protokoll. Kui lepituskatse ebaõnnestub, märgib rahukohtunik ebaõnnestumise põhjuse protokolli. Kui lepitusmenetlus on tulemuslik, märgitakse protokolli kõigi tingimuste üksikasjad.
Alates 1995. aastast on tehtud jõupingutusi, et leida teistsuguseid vaidluste kohtuvälise lahendamise viise. CCiv.P (mis jõustus pärast korduvaid viivitusi alles 1999. aastal ja kehtib alates 16. septembrist 2000. aastal esitatud hagide suhtes) paragrahv 214A sätestab: “Eraõiguslike vaidluste, mille sisuline lahendamine kuulub tavamenetluses esimese astme kohtu mitmeliikmelise koosseisu pädevusse, kohtulik arutamine ei või toimuda enne vaidluse kohtuvälise lahendamise katset, kui materiaalõigusega on lubatud asja lahendamine lepitusmenetluses. Hagiavalduse esitamise asjaolu registreerimisel ja kohtuistungi kuupäeva määramisel peab kohtuametnik varustama algdokumendid ja nende ärakirjad selge pitseriga, milles märgitakse, et nimetatud kohtuasja ei ole võimalik arutada enne, kui on toimunud vaidluse kohtuvälise lahendamise katse.” Lisaks kohtuistungile kutsumisele, palutakse kostjal kohtukutses samuti ilmuda kindlaksmääratud päeval ja kellaajal hageja advokaadi büroosse või asjaomase advokatuuri kantseleisse, et püüda vaidlust lahendada kohtuväliselt. Sel moel kohale kutsutud pool peab ilmuma koos advokaadiga või laskma ennast advokaadivolikirja alusel advokaadil esindada. Advokaadid võivad ühiselt määrata uue kuupäeva kokkusaamiseks või lükata kokkusaamise edasi mõnele muule päevale ja kellaajale kindlaksmääratud kohas. Kohtumised vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks leiavad aset ajavahemikus alates viiendast päevast pärast hagiavalduse kättetoimetamist kuni kolmekümne viienda päevani enne kindlaksmääratud kohtuistungi kuupäeva. Nimetatud kohtumistel arutavad pooled koos oma advokaatidega või neid volikirja alusel esindavad advokaadid, keda võib abistada poolte nõusolekul ühiselt valitud kolmas isik, vaidlusalust küsimust tervikuna, samuti kostja võimalikku vastuhagi, ilma et neid seoks materiaalõiguse sätted. Menetlusosalised on kohustatud kasutama kõiki asjakohaseid meetmeid, et selgitada välja asjas olulised faktid ja punktid, mille suhtes nad on üksmeelel või eriarvamusel, samuti tagajärjed, millega nad nõustuvad ja millele vaidlevad vastu, eesmärgiga leida asjas mõlemaid pooli rahuldav lahendus kas tervikuna või osaliselt. Pärast seda, kui pooled on vaidluse lahendanud kas tervikuna või osaliselt, koostavad nad protokolli, millega vabastatakse kohustustest, märkides selles kõnealuste kokkulepete sisu, eelkõige tunnustatud õiguse sisu, kokkulepete järgi tasumisele kuuluva summa ja kokkulepete täitmise tingimused. Nimetatud kokkulepe on kehtiv üksnes vaidluses, mis on hagiavalduse aluseks. Lisaks määratakse kindlaks ja mõistetakse pooltelt välja kulud artiklite 176 jj sätete järgi. Protokolli kuupäevastavad ja allkirjastavad pooled või nende advokaadid nii mitmes eksemplaris, kui palju on pooli või poolte rühmi. Iga menetlusosaline võib protokolli originaali edastada selle esimese astme kohtu mitmeliikmelise koosseisu esimehele, kus menetlus on pooleli ja paluda protokolli kinnitamist. Esimees kinnitab protokolli pärast seda, kui on kontrollinud, kas a) nimetatud vaidluse võib lahendada kohtuväliselt vastavalt lõikele 1, b) protokoll on allkirjastatud vastavalt seadusele, ja kas c) tunnustatud õiguse sisu ja kokkuleppe järgi tasumisele kuuluva summa suurus kajastub protokollis. Kui asjas esitati taotlus kokkuleppe täitmise määruse andmiseks, on täitmine lubatud pärast protokolli kinnitamist, ja esimees lisab kinnitatud protokollile kokkuleppe täitmise määruse. Kui taotletakse üksnes deklaratiivset kohtuotsust, tõendab protokoll tunnustatud õigust. Igal juhul lõpetatakse protokolli kinnitamisega kohtumenetlus.
Kui kokkuleppele ei jõuta, koostatakse ja allkirjastatakse protokoll, milles märgitakse vaidluse kohtuvälise lahendamise katse ebaõnnestumise asjaolu ja võidakse nimetada ebaõnnestumise põhjused. Kui ühisprotokollile alla ei kirjutata, koostab hageja või mõne teise poole advokaat aruande, milles võib nimetada ebaõnnestumise põhjused. Vastaspoole advokaat võib koostada sarnase aruande. Ebaõnnestumise protokoll või aruanne esitatakse kohtuistungil koos poolte taotlustega. Juhul, kui saavutatakse osaline kokkulepe, ei ole eraldi ebaõnnestumisprotokolli või aruannet vaja koostada.
Kahjuks ei ole kirjeldatud vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanism toonud kaasa oodatud tulemusi ja nii täidab see üksnes menetluse eeltingimuse ülesannet hagide läbivaatamisel kohtus.
Ainus vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanism, mis Kreekas toimib, on vahekohtumenetlus.
CCiv.P seitsmes peatükk (paragrahvid 867 kuni 903) käsitleb vahekohtumenetlust ja sätestab nimetatud mehhanismi rakendamise tingimused.
Kõiki eraõiguslikke vaidlusi, välja arvatud töölepingulised vaidlused, saab lahendada vahekohtus tingimusel, et vahekohtumenetluse pooltel on õigus vaidlusalust eset vabalt käsutada. Pooled võivad isegi tulevased vaidlused allutada vahekohtule, kuid sellisel juhul peab nimetatud kokkulepe olema vormistatud kirjalikult ning viitama eriomasele õigussuhtele, millest võivad tekkida vaidlused. Vahekohtu kokkuleppe võib samuti sõlmida asja arutamise käigus kohtuistungil. Vahekohtunikuks võib määrata ühe või mitu isikut või isegi terve kohtukoosseisu.
Kui vahekohtu kokkuleppega ei ole määratud vahekohtunikke ega kehtestatud nende nimetamise viisi, nimetab kumbki pool ühe vahekohtuniku. Kui on mitu vahekohtunikku ja kokkulepe ei sätesta teisiti, peavad vahekohtunikud nimetama endi hulgast vahekohtu esimehe. Kui üks pooltest on nimetanud vahekohtuniku või kui teised vahekohtunikud on nimetanud vahekohtu esimehe või kui kolmas isik on nimetanud vahekohtuniku, ei ole seda võimalik tühistada.
Vahekohtunike nimekiri, mille on koostanud esimese astme kohtu mitmeliikmeline koosseis, on olemas igal esimese astme kohtu üheliikmelisel koosseisul. Isik, kes on nimetatud vahekohtunikuks, ei ole kohustatud sellega nõustuma. Pool, kes annab teise poole vahekohtusse, peab tegema ettemakse, milleks on pool vahekohtuniku või vahekohtunike tasust, nagu on sätestatud CCiv.P paragrahvis 882. Vahekohtulahend sätestab, milline pool tasub vahekohtunike tasud ja menetluse kulud.
Vahekohtumenetluse kooskõlastavad asja lahendavad vahekohtunikud. Vahekohtunikud määravad vahekohtu koha, aja ja järgitava menetluse oma äranägemise järgi, välja arvatud juhul, kui vahekohtu kokkulepe sätestab teisiti. Vahekohtumenetluses on pooltel võrdsed õigused ja kohustused ning järgitakse võrdse kohtlemise põhimõtet. Pooled kutsutakse kohale, et esitada argumente, kas suuliselt või kirjalikult, nagu otsustavad vahekohtunikud, ja tõendeid. Asja arutamist juhatab vahekohtu esimees. Välistatud ei ole koos advokaadiga või üksnes poolt esindava advokaadi kohale ilmumine. Küsitleda võib tunnistajaid või eksperte, vande all või ilma. Kui vahekohtu kokkulepe ei sätesta teisiti, kohaldavad vahekohtunikud materiaalõiguse sätteid. Vahekohtulahend koostatakse kirjalikult ja selle allkirjastavad vahekohtunikud. Vahekohtulahendis peab olema märgitud: a) vahekohtunike kõik nimed; b) lahendi tegemise koht ja aeg; c) menetlusosaliste kõik nimed; d) vahekohtu kokkulepe, millel nimetatud lahend põhineb; e) seaduslik alus; f) lahendi resolutiivosa. Vahekohtulahend ei kuulu edasikaebamisele. Vahekohtulahendit on võimalik tühistada tervikuna või osaliselt kohtuotsusega ühel järgmistest põhjustest: 1) kui vahekohtu kokkulepe oli kehtetu; 2) kui lahend tehti pärast vahekohtu kokkuleppe lõppemist; 3) kui vahekohtunike ametisse nimetamisel rikuti vahekohtu kokkuleppe tingimusi või seaduse sätteid või kui pooled olid need tagasi võtnud või kui vahekohtunikud tegid lahendi vaatamata sellele, et nende ametist vabastamise taotlus rahuldati; 4) kui vahekohtunikud ületasid neile vahekohtu kokkuleppega või seadusega antud pädevust; 5) kui rikuti artiklite 886 lõike 2 (kokkuleppe katkemine) või paragrahvide 891 ja 892 (vahekohtulahendi sisu) sätteid; 6) kui lahend on vastuolus avaliku korra või moraalitavadega; 7) kui lahend on arusaamatu või sisaldab vastukäivaid sätteid; 8) kui vastavalt CCiv.P paragrahvile 544 on alust lahend uuesti üle vaadata.
CCiv.P paragrahv 902 sätestab, et kaubanduskodade ja sarnaste asutuste, väärtpaberi- ja kaubabörside ning ametiliitude juurde võib luua alalised vahekohtud avalik-õiguslike juriidiliste isikutena määruse alusel, milleks teevad ettepaneku justiitsminister ja vastava koja, börsi või liidu järelevalve eest vastutav minister pärast kõnealuse asutuse juhatuse arvamuse saamist.
Nagu leheküljel „Vaidluste kohtuväline lahendamine – ühenduse õigus” selgitatud, on komisjon oma veebilehel avaldanud mitmete vaidluste kohtuvälise lahendamise asutuste nimekirja, mis lahendavad tarbijakaitsevaidlusi kõikides liikmesriikides. Nimekirjast leiate praktilist teavet, mis aitab otsustada, kas pöörduda mõne vaidluste kohtuvälise lahendamise asutuse poole: asutuse struktuur, valdkond, järgitav menetluskord, menetluskulud jm üksikasjad. Mainitud nimekirjaga on võimalik tutvuda alljärgneval veebiaadressil: ![]()
Võib juhtuda, et peate pöörduma mõnes teises liikmesriigis asuva vaidluste kohtuvälise lahendamise asutuse poole. Et teada, millise asutuse poole täpselt pöörduda, tutvuge EEJ-Net`i veebilehega: http://www.eejnet.org/ või FIN-NETi veebilehega, kui tegemist on finantsteenuseid puudutava vaidlusega
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- ![]()
Nagu eelnevalt nimetatud, ei ole selle valdkonna tarvis eriomast vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismi.
Üheks vaidluste kohtuvälise lahendamise vormiks on kohaliku tööinspektsiooni sekkumine. Tööandja kutsutakse töötaja nõudmisel kohalikku tööinspektsiooni ja tööinspektsiooni ametnik aitab vaidlusele lahendust leida. Nimetatud menetlus on tasuta.
Nagu eelnevalt nimetatud, ei ole selle valdkonna tarvis eriomast vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismi.
Nagu eelnevalt nimetatud, ei ole selle valdkonna tarvis eriomast vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismi.
Nagu eelnevalt nimetatud, ei ole selle valdkonna tarvis eriomast vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismi.
« Vaidluste alternatiivsed lahendused - Üldteave | Kreeka - Üldteave »
Viimati muudetud: 14-06-2006

