Euroopa Komisjon > EGV > Vaidluste alternatiivsed lahendused > Saksamaa

Viimati muudetud: 02-11-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vaidluste alternatiivsed lahendused - Saksamaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on üldjoontes vaidluste kohtuvälise lahendamise eri võimalused Saksamaal? 1.
Üldiselt Üldiselt
Tarbija ja ettevõtja vahelised vaidlused (kõige laiemas tähenduses) Tarbija ja ettevõtja vahelised vaidlused (kõige laiemas tähenduses)
Ettevõtetevahelised vaidlused Ettevõtetevahelised vaidlused
Töötaja ja tööandja vahelised vaidlused Töötaja ja tööandja vahelised vaidlused
a) Lepituskomisjonid väljaõppe ja praktikaga seotud vaidluste puhul a)
b) Töötajate usaldusisiku seaduse (BetrVG) kohane konsensusnõukogu b)
c) Kollektiivlepingutega seotud lepitusmenetlus c)
Perekonnavaidlused Perekonnavaidlused
Pangaülekandeid või maksekaartide kuritarvitamist käsitleva seaduse kohaldamisest tulenevad vaidlused Pangaülekandeid või maksekaartide kuritarvitamist käsitleva seaduse kohaldamisest tulenevad vaidlused
Üksikisikutevahelised vaidlused Üksikisikutevahelised vaidlused
2. Kas vaidluse kohtuvälise lahendamise kasutamine on sätestatud seadusega või nõutakse seda kohustuslikus korras kohtuotsuse alusel? 2.
3. Kas seda reguleerib mõni õigusakt? 3.
4. Lepingu täitmist reguleerivad lepingutingimused, mille kohaselt tuleb vaidluse tekkimisel kasutada esmalt vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalusi. Vaidluse võib kohtu ette viia alles pärast sellise menetluse lõppemist. Kas sellised tingimused on lepinguosaliste suhtes siduvad? 4.
5. Milliseid vaidlusi saab lahendada kohtuväliselt? 5.
Ettevõtetevahelised vaidlused Ettevõtetevahelised vaidlused
Töötaja ja tööandja vahelised vaidlused Töötaja ja tööandja vahelised vaidlused
Perekonnaõiguslikud vaidlused Perekonnaõiguslikud vaidlused
Üksikisikutevahelised vaidlused Üksikisikutevahelised vaidlused
Muud erijuhtumid (nt suhted valitsusasutustega) Muud erijuhtumid (nt suhted valitsusasutustega)
6. Kuidas tagatakse vaidluste kohtuvälisel lahendamisel kohtumenetlusega samaväärne kindlus? Kuidas tagatakse eeskätt läbirääkimiste konfidentsiaalsus? 6.
7. Kas õigusnõustaja kaasamine on vajalik? Milline on advokaatide roll vaidluste kohtuvälisel lahendamisel? 7.
8. Kas vaidlusi saab kohtuväliselt lahendada ka ilma poolte füüsilise kohalolekuta (eeskätt elektroonilisel teel)? 8.
9. Kas vaidluste kohtuväline lahendamine on tasuline? Kui jah, siis kuidas jagatakse kulud? Kas sel juhul on võimalik saada menetlusabi? 9.
10. Kui vaidluse kohtuväline lahendamine ebaõnnestub, kas asja on võimalik siis veel kohtule lahendamiseks anda? Kas see mõjutab kuidagi kohtumenetluse kohustuslikke tähtaegu? 10.
11. Kui pooled jõuavad vaidluse kohtuvälise lahendamise käigus vastastikusele kokkuleppele, siis kuidas see kokkulepe jõustatakse? Mis juhtub, kui kokkulepet viivitamatult ei täideta? Kas sel juhul on võimalik kasutada tavalist täitemenetlust? Kas siis on veel võimalik kohtu poole pöörduda? 11.

 

1. Millised on üldjoontes vaidluste kohtuvälise lahendamise eri võimalused Saksamaal?

Üldiselt

Saksamaa Liitvabariigis on peamisteks vaidluste kohtuvälise lahendamise viisideks vahekohus, lepitusmenetlus ja vahendusmenetlus. Neid menetlusi võib kasutada teineteist täiendavalt, kuid nad on kõik eraldi menetlused.

Vahekohtumenetlusel on eriline roll. Vahekohus on asutus, mis ei moodusta riigi õigussüsteemi osa, vaid on määratud poolte poolt vahekohtu kokkuleppega. Riikliku kohtu asemel teeb lõpliku otsuse vahekohus.

Lepitusmenetluse eesmärk on vaidlevate poolte vastastikusele kokkuleppele jõudmine lepitaja poolt pakutava kompromissi abil. Kui see osutub võimatuks, on oluline roll heal lepitajal, kuna ta võimaldab pooltel jätkata dialoogi sealt, kus see pooleli jäi, ning leida mõlemat poolt rahuldav lahendus.

Vahendusmenetlus ei paku poolte vaidlusele lahendust, vaid selle peavad pooled ise ühiselt leidma. Vahendaja aitab suhtlemisel, läbirääkimistel ja kokkuleppele jõudmisel. Erinevalt kohtunikust ei ole tal õigus teha otsuseid ning erinevalt vahekohtunikust või lepitajast ei tee ta konflikti lahendamiseks otseselt ettepanekuid.

Tarbija ja ettevõtja vahelised vaidlused (kõige laiemas tähenduses)

Saksamaa Liitvabariigis on mitmeid lepituskomisjone, mis tegelevad tarbijatega seotud konfliktidele sõbraliku lahenduse leidmisega enne asja jõudmist kohtusse. Lepituskomisjonid on loodud enamasti kutseorganisatsioonide poolt (kojad ja liidud) ning määravad seega oma pädevuse ärivaldkonna järgi.

ÜlesÜles

Seega on lepituskomisjonid loodud mootorsõidukite remondi ja tekstiiltoodete puhastusteenuste jaoks ning muudes majandusvaldkondades (ehitus, raadio- ja televisioonimehhaanika jne).

  • Kõigis suuremates linnades moodustavad vahekohtud ja lepituskomisjonid osa teenustest, mida kaubandus- ja tööstuskoda ning käsitöönduskoda (Handwerkskammer) oma liikmetele pakuvad. Mootorsõidukite valdkonnas tegutsevad lepituskomisjonid tegelevad mootorsõidukite remondi probleemidega ning mootorsõidukite vahendamise valdkonna lepituskomisjonid käsitlevad kasutatud sõidukite defekte.
  • Lepitusteenust pakuvad ka vaba elukutse esindajad. Meditsiininõukogudel ning arhitektide liitudel on selline võimalus peaaegu igal liidumaal. Advokaatide, patendivolinike, maksunõustajate ning audiitorite kutseühingud tegelevad vajadusel oma liikmete ja nende klientide vaheliste vaidluste vahendamisega.
  • Ära tuleb märkida ka erapankade ombudsman, kes tegeleb kõigi raha ja pankadega seotud küsimustega.

Lepituskomisjoni soovitused ei ole poolte jaoks reeglina siduvad. Mõnikord paneb komisjon aga ettevõttele ühepoolselt kohustusi. Menetlus lõpetatakse aga ainult siis, kui pooled on jõudnud üksmeelele ja leidnud lahenduse.

Ettevõtetevahelised vaidlused

Kaubandusasjades on Saksamaal hakatud järjest enam kasutama vahendamist. Ettevõtluses tegutsevad advokaadid ja esindajad üritavad vahendusmenetlust reguleerida ning tagada selle vajalik kvaliteet.

Töötaja ja tööandja vahelised vaidlused
a) Lepituskomisjonid väljaõppe ja praktikaga seotud vaidluste puhul

Tööandjate ja kutseõpet saavate isikute vahelistest suhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks võivad asjakohased organid (kutseala ametiühingud) moodustada komisjone töökohtute seaduse (ArbGG) artikli 111 lõike 2 alusel. Kui selline komisjon on juba loodud, tuleb asja komisjonile lahendamiseks andmisel järgida kohustuslikke menetlusnõudeid.

ÜlesÜles

Lepitusmenetluse lahend on poolte jaoks siduv, kui nad tunnustavad seda ühe nädala jooksul. Komisjonis sõlmitud kompromiss või komisjoni lahend, mida pooled on tunnustanud, kuulub täitmisele. Kui kompromissi ei sõlmita või kui lahendit ei tunnustata, võivad pooled anda asja kahe nädala jooksul pädevasse töökohtusse.

b) Töötajate usaldusisiku seaduse (BetrVG) kohane konsensusnõukogu

Tööandja ja töönõukogu (Betriebsrat) vaheliste lahkarvamuste lahendamist võib taotleda töötajate usaldusisiku seaduse (BetrVG) artikli 76 kohaselt konsensusnõukogult. Nõukogu ülesanne on saavutada ettevõttesisene leppimine. Nõukogus peab mõlemat poolt, tööandjat ja töönõukogu, esindama võrdne arv liikmeid. Nõukogul peab olema ka erapooletu esimees, kelles pooled peavad kokku leppima. Vaidluse korral peab nõukogu esimehe ja liikmete arvu määrama töökohus.

Konsensusnõukogu diskretsiooniotsuse ning diskretsiooni piiride võimaliku ületamise võib ühe poole taotlusel töökohus läbi vaadata kahe nädala jooksul.

c) Kollektiivlepingutega seotud lepitusmenetlus

Kui kollektiivlepingu pooled ei ole läbirääkimiste teel kokkuleppele jõudnud, alustatakse vastandlike huvide lähendamiseks ja streigi vältimiseks tihti lepitusmenetlust. Lepituse eesmärk on jõuda kokkuleppele kollektiivlepingu sõlmimises ning säilitada töörahu.

Enamasti lepivad kollektiivlepingu pooled lepitusmenetluse erisätetes eelnevalt kokku. See näitab lepitusmenetluse suurt praktilist tähtsust. Lepituskomisjoni liikmeteks on enamasti kollektiivläbirääkimiste poolte esindajad ning erapooletu esimees. Kui neil ei õnnestu üksmeelsele lahendusele jõuda või kui lahend ei rahulda ühte või mõlemat kollektiivläbirääkimiste poolt, on lepitusmenetlus lõppenud. Järgmise sammuna võidakse kasutada töövaidlust.

ÜlesÜles

Perekonnavaidlused

Konflikti korral perekonnas pakuvad kohalikud ametiasutused sotsiaalseadustiku (Sozialgesetzbuch) alusel alaealiste kasvatamisel abistava programmi raames omaabi kujul regulaarset vahendamist. Selle eesmärk on võimaldada vanematel leida oma konfliktile ise mõlemat poolt rahuldav lahendus, mis arvestaks õiglaselt nende mõlema vajadusi ja huve.

Kohtuvälist vahendamist ning konfliktide lahendamist pakuvad ka advokaadid, eriti juhul, kui vaidlused on seotud perekonnaõigusega. Lisaks sellele nõuavad mitmed seadusesätted, et kohus teeks tööd selle nimel, et pooled saavutaksid igas kohtumenetluse etapis vabatahtliku kokkuleppe, eriti vanemlikku vastutust käsitlevates asjades. Näiteks võiks tuua konfliktide kohtuvälise lahendamise vaidluste kohtuvälise lahendamise seaduse (FGG) artikli 52 kohaselt või vahendusmenetluse kasutamise vanematega suhtlemist käsitlevate vaidluste puhul vastavalt vaidluste kohtuvälise lahendamise seaduse artiklile 52a.

Kohtuväliselt lahuselu ja lahutuse tagajärgede reguleerimisel on järjest suurema tähtsusega vahendusmenetluse kasutamine pereliikmete vahelises vaidluses. Perevahenduses tegeletakse abielupaaride, koos elavate isikute, lahutatud paaride ning varem koos elanud isikute vaheliste konfliktide lahendamisega, kusjuures lahenduse puhul tuleb arvesse võtta kõikide poolte huve. Vanemate lahuselu või lahutust käsitlevate asjade puhul on vahenduse eesmärk see, et ema ja isa jõuaksid lahkumineku või lahutuse järgse vanemliku vastutuse jagamise suhtes ühisele seisukohale. Vahendamise eesmärk on leida lahendus lahutuse käigus üleskerkinud lahendamist vajavatele probleemidele, võimaldades paaril näha ning mõista oma konflikti põhjuseid. Vahendamine aitab näiteks sõlmida kokkuleppeid elatise, varade ja vanemliku vastutuse kohta.

ÜlesÜles

Pangaülekandeid või maksekaartide kuritarvitamist käsitleva seaduse kohaldamisest tulenevad vaidlused

Finantsteenuste (pangaülekanded) valdkonna vaidluste lahendamiseks on Saksamaa keskpanga juurde loodud lepituskomisjon. Teatavatesse pangaliitudesse (Saksamaa Riigipankade Liit, Saksamaa Pankade Liit, Saksamaa Ühistupankade Liit, hoiu- ja arvelduspankade liidud) kuuluvate pankade puhul korraldab lepitusmenetluse asjaomane liit.

Saksamaa Pankade Liit on pankade ja nende klientide vaheliste üldiste lahkarvamuste lahendamiseks loonud lepitusmenetluse (kliendikaebuste osakond, Bundesverband deutscher Banken, P.O. Box 04 03 07, 10062 Berlin).

Üksikisikutevahelised vaidlused

Mitmed liidumaad näevad tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse (EGZPO) artikli 15a alusel ette kohustusliku lepitusmenetluse kasutamise:

  • varaliste õigustega seotud vaidluste puhul, mis kuuluvad kohalike kohtute (Amtsgericht) alluvusse ning mille puhul nõude suurus ei ületa 750 eurot;
  • naabreid ja naabrusõigusi käsitlevate vaidluste puhul;
  • au teotamisega seotud vaidluste puhul, kui solvavaid märkusi ei tehtud ajakirjanduse ega ringhäälingu kaudu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikku rakendamise seaduse artikli 15a lõike 2 kohaselt ei ole lepitusmenetlus vajalik:

  • kohtuotsuse muutmise avalduse esitamisel, hagi tagamise nõude korral, välisriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamisega seotud hagide puhul, vastuhagide ja hagide puhul, mis tuleb esitada kohtu poolt määratud ajavahemiku jooksul;
  • vaidluste korral perekonnaasjades;
  • menetluse uuendamisel;
  • notariaalse lepingu alusel esitatava nõude või vekslimenetluse puhul;
  • lihtmenetluse puhul, kus esitatakse nõue võla sissenõudmiseks, ning
  • täitemeetmetega seotud nõuete puhul.

Lisaks sellele ei ole lepitusmenetlust lubatud kasutada, kui pooled ei ela samas riigis või neil ei ole ettevõtet ega filiaali, mille registrijärgne asukoht oleks selles riigis.

ÜlesÜles

Liidumaad võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse artikli 15a lõike 1 kohaldamisala piiramiseks ja artikli 15a lõikes 2 sätestatud lepitusmenetluse kasutamisest vabastamise aluste laiendamiseks kasutada liidumaa seadusi.

2. Kas vaidluse kohtuvälise lahendamise kasutamine on sätestatud seadusega või nõutakse seda kohustuslikus korras kohtuotsuse alusel?

Saksamaa seaduste kohaselt ei pea vaidlevad pooled üldiselt enne asja kohtusse andmist püüdma seda kohtuväliselt lahendada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikku rakendamise seaduse artikli 15a kohaselt võib aga liidumaa seadusega nõuda, et hagi võib kohtusse esitada vaid siis, kui kokkuleppele on püütud jõuda tunnustatud lepituskomisjonis. See kehtib varalisi õigusi käsitlevate vaidluste puhul, kui vaidlusalune summa ei ületa 750 eurot, ning teatavate au teotamisega seotud vaidluste puhul, samuti naabreid ning naabrusõigusi käsitlevate vaidluste puhul. Kui enne hagi esitamist ei püütagi kokkuleppele jõuda, peetakse hagi vastuvõetamatuks ning see jäetakse rahuldamata. Kohustust püüda jõuda kokkuleppele kohtuväliselt ei ole kõik liidumaad veel kehtestanud.

Esimeses astmes näeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 278 lõige 2 üldiselt ette, et enne asja kohtuliku arutamise jätkamist tuleb veel kord püüda leida pooli rahuldav lahendus. See põhimõte ei kehti vaid juhul, kui kokkuleppele jõudmine ei ole tõenäoline, sest kokkuleppele on püütud jõuda juba kohtuvälises lepituskomisjonis, nt tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse artikli 15a kohaselt vastuvõetud liidumaa seaduse alusel, või kui kokkuleppele ei ole lootust jõuda muul põhjusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 278 lõike 2 kohase arutelu asemel võib kohus soovitada sobival juhul ka seda, et pooled lahendaksid oma vaidluse kohtuväliselt ise (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 278 lõike 5 teine lause).

ÜlesÜles

3. Kas seda reguleerib mõni õigusakt?

Jah, vt punkt 2.

4. Lepingu täitmist reguleerivad lepingutingimused, mille kohaselt tuleb vaidluse tekkimisel kasutada esmalt vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalusi. Vaidluse võib kohtu ette viia alles pärast sellise menetluse lõppemist. Kas sellised tingimused on lepinguosaliste suhtes siduvad?

Põhimõtteliselt küll. Vastaspool võib esitada vastuväite, mille tagajärjel jäetakse hagi rahuldamata, kui üks pooltest ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust kasutada enne hagi esitamist vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalust.

Kui selline tingimus on sätestatud üldtingimustes, kontrollib selle sisu kohus vastavalt tsiviilseadustiku (BGB) artiklile 307. Selle kohaselt ei ole kõnealune lepingutingimus kehtiv, kui üks lepingupool kasutab seda teise seadmiseks ebaõiglasesse ja ebasoodsasse olukorda. Kontrollimisel peaks esmatähtsaks pidama seda, kas menetlus on õiglane ja erapooletu ning kas mõistlik lepingupool oleks kõnealuse tingimuse vastu vastuväite esitanud või asja kohtusse andnud. Arvesse tuleb võtta veel seda, et nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ 1. lisa punkti q kohaselt võib lepingutingimust pidada ebaõiglaseks, kui see välistab kliendi õiguse võtta õiguslikke meetmeid või kasutada teisi õiguskaitsevahendeid või takistab selle tegemist.

5. Milliseid vaidlusi saab lahendada kohtuväliselt?

Kui vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse kasutamine ei ole eeltingimuseks asja kohtusse andmisele, saab seda paindlikkuse ja eri vormide tõttu kasutada väga mitmesuguste vaidluste lahendamiseks.

ÜlesÜles

Ettevõtetevahelised vaidlused

Ettevõtete puhul võib vahendamine aidata hoida vaidlevate poolte suhteid või muuta neid isegi paremaks. Vahendusmenetluse teine eelis on see, et avalikkuse välja jätmisel tagab see konfidentsiaalsuse.

Ettevõtetevahelist vahendamist kasutatakse eelkõige äripartneritevaheliste keeruliste juriidiliste ja asjaolude tõttu tekkinud konfliktide puhul. Lepitus- ja vahendusmenetlust sobib kasutada ka lahkarvamuste puhul, mis on suures osas isiklikud, sealhulgas äriõiguse valdkonda jäävate konfliktide puhul ning konfliktide puhul, mille pooled on eri rahvusest. Ettevõtetevahelist vahendamist võib soovitada kõigis ärivaldkondades, kus pooltevahelised suhted peavad konfliktist hoolimata olema pärast selle lahendamist viljakad.

Töötaja ja tööandja vahelised vaidlused

Vahendusmenetlus ning muud vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks kasutatavad lepitusteenused ei saavuta nii suurt edu valdkondades, kus kollektiivläbirääkimisi käsitlevad õigusaktid ja seadused pakuvad edukat ja väljakujunenud lepitusmenetlust. See kehtib eriti valdkondades, kus vaidlus tuleb lahendada kohtus. Vahendusmenetlust kasutatakse eelkõige üksikute töötajatega seotud töövaidluste puhul.

Perekonnaõiguslikud vaidlused

Vt punkt 1 “Perekonnaõiguslikud vaidlused”.

Üksikisikutevahelised vaidlused

Esimesed hindamise vahetulemused näitavad, et vaidluste kohtuvälisel lahendamisel võiksid lepitamine, vahendamine ja kokkuleppele jõudmine muutuda standardmenetlusteks naabritevahelistes vaidlustes ning au teotamise asjades. Vahendusmenetlus sobib sageli eeskätt pikemate lepinguliste suhetega seotud vaidluste puhul, sest selle käigus leiavad oma konfliktile lahenduse selle osalised ise, mis on parim viis, võimaldamaks neil oma lepingulist suhet jätkata.

ÜlesÜles

Muud erijuhtumid (nt suhted valitsusasutustega)

Vahendusmenetlust kasutatakse Saksamaal avaliku õiguse asjades või haldusorgani tegevuse puhul, eriti keskkonnaõiguse ning üld- ja detailplaneeringute valdkonnas projektide ametliku kinnitamise ja lubade andmise menetluses. Selle eesmärk on saavutada haldusmenetluses tihedam koostöö ning paindlikkus seeläbi, et lahendus leitakse läbirääkimiste abil.

6. Kuidas tagatakse vaidluste kohtuvälisel lahendamisel kohtumenetlusega samaväärne kindlus? Kuidas tagatakse eeskätt läbirääkimiste konfidentsiaalsus?

Erinevalt vahekohtust ja kokkuleppele jõudmisest, mida reguleerivad riigi või liidumaa seadused ja mille puhul tagatakse tavaliselt kohtumenetlusega samaväärne kindlus, ei ole vahendusmenetlus seadusega sätestatud.

Menetluse konfidentsiaalsus on tagatud ainult juhul, kui vahendusmenetluses osalevad pooled sõlmivad sellekohase lepingu. Vahendaja võib küsimustele vastamisest keelduda ainult juhul, kui ta kuulub ametirühma, kellele on antud õigus üldjuhul keelduda vastuste andmisest oma töö käigus saadud tõendite kõigi aspektide kohta. See kehtib eelkõige advokaatide ja õigusnõustajate kohta.

Selliste vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse kohta, mis tulenevad pangaülekandeid käsitleva seaduse kohaldamisest, sätestatakse lepituskomisjoni menetluseeskirjades (SchlichtVerfVO), et lepitajad peavad olema oma töös sõltumatud ning neile antavad juhtnöörid ei ole neile siduvad (vt SchlichtVerfVO artikli 2 lõige 2), samuti on sätestatud nende vaikimiskohustus (SchlichtVerfVO artikli 2 lõige 4).

ÜlesÜles

7. Kas õigusnõustaja kaasamine on vajalik? Milline on advokaatide roll vaidluste kohtuvälisel lahendamisel?

Vahendus- või lepitusmenetluse pooled ei ole kohustatud õigusnõustaja abi kasutama.

Saksamaal puudub vaidluste kohtuvälise lahendamisega tegelevatel isikutel ühtne kutsealane taust. Lepitajaid ja vahendajaid värvatakse nii juristide kui ka psühholoogide, haridustöötajate, äriinimeste ja sotsiaalvaldkonna töötajate hulgast.

Lepitaja või vahendajana töötavad advokaadid peavad järgima nende ametialast käitumist reguleerivas seaduses sätestatud eeskirju, advokaatide kutse-eeskirju. Ametinimetust „vahendaja” võivad nad kanda vaid juhul, kui nad suudavad tõendada, et tunnevad oma väljaõppe tõttu täielikult vahendusmenetluse põhimõtteid.

8. Kas vaidlusi saab kohtuväliselt lahendada ka ilma poolte füüsilise kohalolekuta (eeskätt elektroonilisel teel)?

Saksamaal tehakse esimesi eraõiguslikke katseid korraldada vahendusmenetlust Interneti teel.

9. Kas vaidluste kohtuväline lahendamine on tasuline? Kui jah, siis kuidas jagatakse kulud? Kas sel juhul on võimalik saada menetlusabi?

Reeglina peavad vaidluste kohtuvälise lahendamise kulud tasuma pooled.

Kui tarbijakaebustega tegelemiseks on erasektoris loodud eraldi lepituskomisjonid, siis on menetlus reeglina tarbija jaoks tasuta. Sellisel juhul peab tarbija kandma vaid postiteenuste või telefoni kasutamise kulud.

Teenuste eest ei pea maksma vanemad ja lapsed, kes kasutavad lepitust ja tugiteenuseid laste kasvatamisel abistava programmi raames.

ÜlesÜles

Kokkulepet taotleva kohustusliku kohtuvälise menetluse kulude kohta on tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse artikli 15a lõikes 4 toodud üldeeskirjades sätestatud, et konsensusnõukogu kulud arvatakse järgneva kohtuasja kulude hulka tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 91 tähenduses. Seega, kui ebaõnnestunud lepitusmenetlusele järgneb kohtumenetlus, peab kulud kandma pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluses vajaliku õigusnõu saamiseks antakse vaidluse poolele riigi poolt menetlusabi, kui isiklike või majanduslike asjaolude tõttu puuduvad poolel selleks piisavad vahendid, kui pole muid sobivaid abi allikaid ja kui pool on oma õiguste maksmapanemisel mõõdukas (õigusabiseaduse artikkel 1).

10. Kui vaidluse kohtuväline lahendamine ebaõnnestub, kas asja on võimalik siis veel kohtule lahendamiseks anda? Kas see mõjutab kuidagi kohtumenetluse kohustuslikke tähtaegu?

Vaidluse kohtuvälise lahendamise võimaluste kasutamine ei takista põhimõtteliselt pooltel hiljem kohtu poole pöörduda.

Kohustusliku lepitusmenetluse puhul (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse artikkel 15a) on hagi vastuvõetavuse eelduseks kokkuleppele mittejõudmine. Seega võib asja esitada kohtusse juhul, kui vaidlusele lahendust ei leita. Kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 278 lõike 5 kohane kokkuleppemenetlus oma eesmärki ei saavuta, muudetakse menetlus kohtumenetluseks.

Kui tegemist on tarbijakaebuse kohtuvälise lahendamisega majandussektori lepituskomisjonis, võivad pooled anda asja kohtusse, kui nad pakutava lahendusega ei nõustu. Siinkohal vt lahenduse pakkumise kohta lepituskomisjoni menetluseeskirjade (Schlichtungsstellenverfahrensordnung) artikli § 5 lõike 3 esimest lauset.

ÜlesÜles

Vaidluste kohtuväline lahendamine peatab vaidlusaluste nõuete aegumistähtajad. Riigi või riigi poolt tunnustatud konsensusnõukogu kokkuleppemenetluse ja vahekohtumenetluse puhul tuleneb see otse Saksa tsiviilseadustiku artikli 204 lõike 1 punktist 4.

Vaidluse kohtuvälise lahendamise muude viiside puhul tuleneb see Saksa tsiviilseadustiku artikli 203 esimesest lausest. Peatamise eesmärk on mitte avaldada vaidlevatele pooltele survet lõpetada läbirääkimised enne aegumistähtaja lõppu.

11. Kui pooled jõuavad vaidluse kohtuvälise lahendamise käigus vastastikusele kokkuleppele, siis kuidas see kokkulepe jõustatakse? Mis juhtub, kui kokkulepet viivitamatult ei täideta? Kas sel juhul on võimalik kasutada tavalist täitemenetlust? Kas siis on veel võimalik kohtu poole pöörduda?

Vaidluste kohtuvälise lahendamise peamine eesmärk on jõuda mõlemat poolt rahuldava lahenduseni. Selline lahendus vormistatakse tavaliselt kirjalikult ning sellel on lepingu iseloom. Seega on see pooltele siduv ning kui üks pool seda ei täida, võib teine lasta selle kohtu kaudu täitmisele pöörata.

Lahenduse suhtes sõlmitav kokkulepe kujutab endast sageli lepingut Saksa tsiviilseadustiku artikli 779 tähenduses, sest selliste kokkulepetega kaasnevad enamasti vastastikused järeleandmised (olgugi et väikesed) seoses lepingulist suhet või nõuete täitmiseks tehtavate õigustoimingute teostamist ümbritseva määramatustega. Selline kokkulepe võib jõustuda ilma kohtumenetluses tehtud otsuseta, kui selle sõlmivad vaidlevate poolte advokaadid nn advokaadikokkuleppena. Kui pool taotleb sel juhul kohest täitmist ning kui kokkulepet hoitakse kohalikus kohtus (Amtsgericht), võib pädev kohus selle ühe poole taotlusel täitmisele pöörata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 796a ja 796b ning artikli 794 lõike 1 punkt 4b).

Kokkuleppe võib sõlmida ka notariaalaktina, mida saab poole taotlusel samuti kasutada kokkuleppe täitmisele pööramiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 794 lõike 1 punkt 5).

Kokkulepet, mis sõlmitakse riigi või riigi poolt tunnustatud konsensusnõukogus tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse artikli 15a tähenduses, peetakse samuti nagu kohtus sõlmitavat kokkulepet täitedokumendiks, mis on täitmise aluseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 794 lõike 1 punkt 1).

« Vaidluste alternatiivsed lahendused - Üldteave | Saksamaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 02-11-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik