Euroopa Komisjon > EGV > Vaidluste alternatiivsed lahendused

Viimati muudetud: 12-02-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vaidluste alternatiivsed lahendused - Üldteave

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Vaidlusi on võimalik lahendada kohtuväliselt.

Teil on vaidlus ettevõtte, kaubastaja, oma tööandja või isegi oma pereliikmega oma riigis või välisriigis. Kui te ei suuda vaidlust sõbralikult lahendada, võite muidugi pöörduda kohtusse, kuid võite kaaluda ka muid vaidluste lahendamise meetodeid, näiteks vahendamist või lepitamist.

Vahel on seaduses sätestatud või nõuavad kohtud, et vaidlus tuleb lahendada kohtuväliselt, kuid sagedamini otsustavad seda teha vaidluse pooled ise. Vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodid aitavad lahendada probleeme, kaasates neutraalse ja kvalifitseeritud kolmanda isiku. Vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodid on erinevad, olenevalt kolmanda isiku kaasamise viisist.

  • Teatud juhtudel aitab kolmas isik jõuda pooltel kokkuleppele, avaldamata tegelikult ametlikult arvamust ühe või teise võimaliku lahenduse kohta.

Selliste protsesside käigus, mida nimetatakse lepitamiseks või vahendamiseks, kutsutakse pooli üles astuma või taasalustama dialoogi ning hoiduma vaenutsemisest; pooled ise valivad vaidluse lahendamise meetodi ja nad osalevad väga aktiivselt endale sobivaima lahenduse leidmisel. Need meetodid annavad võimaluse minna kaugemale puhtalt õiguslikust seisukohast ja leida isikustatud lahendus, mis vastab vaidluse tegelikule olemusele. Konsensusel põhinev meetod suurendab võimalust, et pärast vaidluse lahendamist suudavad pooled säilitada normaalsed äri- või isiklikud suhted.

  • Muudel juhtudel leiab lahenduse kolmas isik ja esitab selle vaidluse pooltele.
  • Eelkõige tarbijavaidluste puhul on mitmesuguseid vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodeid, milles kolmas isik esitab lahenduse.
    • Vahel soovitab kolmas isik lahendust, mille pooled võivad kinnitada või tagasi lükata.

Sellisel viisil töötavad tarbijakaitseametid Skandinaaviamaades. Tarbija, kes on esitanud ametile kaebuse, võib hiljem pöörduda kohtusse, kui ta ei ole rahul väljapakutud lahendusega.

    • Vahel teeb kolmas isik otsuse, mis on pooltele kohustuslik.

Selline olukord võib kujuneda juhul, kui määratakse ombudsman, näiteks panganduses ja kindlustuses. Ombudsmani otsused on vastavas süsteemis osalevatele ettevõtetele kohustuslikud. Kui tarbija ei ole otsusega rahul, võib ta pöörduda kohtusse.  

  • Vahel nimetatakse kolmandat isikut vahekohtunikuks ja ta teeb vaidluse lahendamiseks otsuse (meenutab tavapärast kohtumenetlust).

Otsuse, mis on kohustuslik mõlemale vaidluse poolele, võib teha vastavalt õigusnormidele (klassikaline vahekohus) või lähtudes õigluse põhimõttest (sõbralik vahekohus). Vahekohtuniku otsus on täitmisele pööratav otsus, mis tähendab, et lahendatud vaidlust ei ole võimalik viia kohtusse. Vahekohust ei peeta sageli vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodiks. Vaidluste kohtuvälist lahendamist reguleerivad või toetavad ühenduse ja rahvusvahelised õigusaktid. Lisateabe saamiseks klõpsake ikoonil „Ühenduse õigus” või „Rahvusvaheline õigus”.

    ÜlesÜles

    Viimati muudetud: 12-02-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik