Euroopa Komisjon > EGV > Vaidluste alternatiivsed lahendused > Prantsusmaa

Viimati muudetud: 16-10-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vaidluste alternatiivsed lahendused - Prantsusmaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Olete saanud ülevaate alternatiivsetest meetoditest vaidluste lahendamiseks, kui olete lugenud infolehel „Alternatiivne vaidluste lahendamine – üldteave” esitatud teavet.

Käesoleval infolehel püüame anda praktilisemat teavet alternatiivsete võimaluste kohta vaidluste lahendamiseks Prantsusmaal.



 

SISUKORD

Esiteks – millised on vaidluste alternatiivse lahendamise eri liigid Prantsusmaal üldiselt? Esiteks – millised on vaidluste alternatiivse lahendamise eri liigid Prantsusmaal üldiselt?
Vahendus Vahendus
Lepitamine Lepitamine
Enamikul juhtudel võite kasutada emba-kumba nendest vaidluste lahendamise alternatiivsetest viisidest. Täpsema teabe saamiseks palun valige alljärgnevast loetelust oma olukorrale vastav juhtum: Enamikul juhtudel võite kasutada emba-kumba nendest vaidluste lahendamise alternatiivsetest viisidest. Täpsema teabe saamiseks palun valige alljärgnevast loetelust oma olukorrale vastav juhtum:
Konfliktid tarbija ja ettevõtte vahel Konfliktid tarbija ja ettevõtte vahel
Konfliktid ettevõtete vahel Konfliktid ettevõtete vahel
Konfliktid töötajate ja tööandjate vahel Konfliktid töötajate ja tööandjate vahel
Konfliktid üürileandjate ja üürnike vahel Konfliktid üürileandjate ja üürnike vahel
Perekonfliktid Perekonfliktid
Konfliktid üksikisikute vahel Konfliktid üksikisikute vahel
Muud eriolukorrad (näiteks suhted ametivõimude, tervishoiuasutuste, õigusnõustajate, notarite ja teistega) Muud eriolukorrad (näiteks suhted ametivõimude, tervishoiuasutuste, õigusnõustajate, notarite ja teistega)

 

Esiteks – millised on vaidluste alternatiivse lahendamise eri liigid Prantsusmaal üldiselt?

Prantsusmaal on vaidluste lahendamiseks kaks alternatiivset võimalust.

Vahendus

Vahendusena käsitletakse vahendaja püüdlust viia kaks osapoolt kokku ja aidata neil omavaheline vaidlus lahendada.

Vahendus võib leida aset väljaspool kohut või ka kohtumenetluse käigus. Viimasel juhul on vahendus reguleeritud jagudega 131-1, lähtub uuest tsiviilkohtumenetluse seadustikust ja toimub kohtuniku kontrolli all. Iga kohtunik, kelle poole vaidlusega pöördutakse, võib osapoolte nõusolekul kasutada vahendust, määrates sel otstarbel vahendaja – pädeva, erapooletu ja sõltumatu kolmanda isiku. Vahendusmenetlus kestab kõige kauem kolm kuud ja selle konfidentsiaalsus on tagatud. Vahendaja tasu suuruse määrab kohtunik ja selle tasuvad osapooled, tehes menetluse alguses ettemakse, välja arvatud maksevõimetute osapoolte puhul, kellel on õigus saada tasuta õigusabi.

Kohtuvälist vahendamist reguleerivad üldeeskirjad puuduvad.

Lepitamine

Lepitamine tähendab seda, kui kaks poolt jõuavad kokkuleppele kas omavahelise arutelu tulemusel või kolmanda poole ehk lepitaja kaudu. Lepitamise eesmärk on lõpetada vaidlus, saavutades mõlemale poolele aktsepteeritava lahenduse.

Pooled võivad kasutada juriidilise lepitaja poolt läbiviidavat kohtuvälist lepitamist juhul, kui nende vaidlus on seotud õigustega, mida nad võivad vabalt teostada. Lepitaja võtab vastu pooled, kes võivad kasutada kõrvalist abi. Lepitajad tegutsevad täiesti konfidentsiaalselt, mis tähendab seda, et saadud aruandeid ja avaldusi tohib järgneva menetluse käigus esitada või neile viidata üksnes poolte nõusolekul. Kavatsuste kokkulepe võib muutuda õiguslikult täitmisele pööratavaks, kui pooled paluvad kohtul vastav korraldus teha.

ÜlesÜles

Kohtumenetluse kontekstis mõistetakse lepitamise all menetluseosaliste vahel kohtuniku eestkostel sõlmitud kokkulepet, et menetluse tulemuseks oleks kohtu määratud lahenduse asemel läbirääkimiste teel saavutatud lahendus. Ka esimese astme kohus ja kohalik kohus võivad poolte nõusolekul lepitaja nimetada. Tegemist on vabatahtliku jurist-asjaajajaga, kes on registreeritud nimekirjas, mille esimese astme kohtu ettepanekul on koostanud apellatsioonikohtu esimees. Lepitamine on tasuta teenus.

Toimib kaks võimalikku mehhanismi:

  • Esialgne lepituskatse esimese astme kohtus ja kohalikus kohtus: taotleja esitab kohtukantselei ametnikule suulise või kirjaliku taotluse. Kohtuametnik kutsub pooled tavalise kirja teel kokku. Eduka lepitamise korral on vaidluse poolte, kohtuniku ja kohtuametniku allkirjastatud aruanne õiguslikult siduv. Lepitamise ebaõnnestumise korral võib kohtuasja poolte nõusolekul kohe arutamisele võtta või, sõltuvalt nõude tõsidusest ja vaidluse laadist, esitada kohtukantseleile kokkuvõtte või avalduse. Praktikas vaatavad kohtunikud lepitamisjuhtumeid läbi enamikus esimese astme kohtutes.
  • Kohtumenetluse käigus poolte nõusolekul määratud lepitamine: esimese astme kohus või kohalik kohus võib poolte nõusolekul nimetada lepitaja, et üritada lepitamist läbi viia. Lepitaja määrab lepitamise kestuse, mis ei tohi olla pikem kui üks kuu, kuid mida saab üks kord pikendada. Lepitaja võtab pooled vastu, tagades täieliku konfidentsiaalsuse. Kavatsuste kokkuleppe koostamise korral tuleb see esitada kohtunikule heakskiitmiseks. Lepitamise ebaõnnestumise puhul jätkub kohtumenetlus.

Kohtumenetluse suuniste ja kavandamise seadus lubab esimese astme kohtul ja kohalikul kohtul nõuda pooltelt kokkusaamist lepitajaga, kes teavitab neid lepitusmenetluse eesmärkidest ja korrast.

ÜlesÜles

Lepitamine ja vahendus on alati vabatahtlikud.

Sellised menetlused ei saa olla edukad ilma mõlema poole nõusolekuta. Need võivad olla seotud üksnes selliste õigustega, mida pooled võivad vabalt teostada.

Advokaadi kasutamine ei ole vajalik. Mõned advokaadid teevad lepitus- või vahendustööd väljaspool kohut.

Tasuta õigusabi on võimalik saada advokaadi poolt enne kohtuvaidlust lahendi leidmiseks läbiviidud menetluse (10. juuli 1991. aasta seaduse 10. jagu) ja kohtuliku kontrolli all toimuva vahenduse puhul. Muudel juhtudel, kui vahenduse eest tuleb tasuda, jagavad pooled kulud omavahel (vt « Aide judiciaire – Informations générales ») (Tasuta õigusabi – üldine teave).

Muudele menetluse liikidele, mille tulemuseks on lahend ehk poolte vahel kokkulepitud vastastikused järeleandmised vaidluse lõpetamiseks, võib juriidilise jõu anda esimese astme kohtu eesistuja (uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku jagu 1441-4). Seega on sellistel kokkulepetel kohtuotsusega võrdne juriidiline jõud. Muudel juhtudel on kokkulepe samaväärne pooltevahelise lepinguga. Kui kokkulepet ei pöörata täitmisele, võib seda nõudev pool vaidlusega kohtuniku poole pöörduda.

Pooltevaheline lepinguline kokkulepe, kus on ette nähtud alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismi kasutamine, ei ole põhimõtteliselt keelatud. Pooled peavad seda rakendama. Siiski on selline kokkulepe keelatud juhul, kui lepingus on ette nähtud, et sellise mehhanismi kasutamine välistab kohtu poole pöördumise, kuna seega ei oleks õiguskaitse kättesaadav.

ÜlesÜles

Enamikul juhtudel võite kasutada emba-kumba nendest vaidluste lahendamise alternatiivsetest viisidest. Täpsema teabe saamiseks palun valige alljärgnevast loetelust oma olukorrale vastav juhtum:

Konfliktid tarbija ja ettevõtte vahel

Nagu on osutatud leheküljel “Modes alternatifs de résolution des conflits - Droit communautaire” („Alternatiivne vaidluste lahendamine – Euroopa Liidu õigus”), avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel loetelu Deutsch - English - français, kus on ära toodud mitmed tarbijavaidluste lahendamisega tegelevad kohtuvälised asutused kõigis liikmesriikides. Sellest loetelust saate praktilist teavet, mida Te vajate otsustamaks, kas mõnda nendest organitest kasutada: nende struktuur, tegevuse ulatus, menetluste liigid, tasud ja kontaktandmed. Tarbijavaidluse lahendamiseks teises liikmesriigis võite olla sunnitud kasutama kohtuvälist asutust. Selleks, et täpselt teada saada, millise asutusega peaksite ühendust võtma, võite finantsteenustega seotud vaidluste korral tutvuda veebilehtedega réseau EEJ-Net või réseau FIN-NET dansk - Deutsch - ελληνικά - English - français - italiano - Nederlands - português - suomi - svenska.

ÜlesÜles

Prantsuse ametivõimud on kehtestanud struktuuri tarbijavaidluste kohtuväliseks lahendamiseks:
  • Boîte postale (postkast) 5000 – 75000 Paris – France.

Tegemist on keskusega, kus jagatakse tarbijatele teavet ja juhtnööre ning aidatakse lahendada tarbijavaidlusi. Sinna on departemangu tasandil koondunud tarbijaühingud, kutseorganisatsioonid ja ametiasutused (departemangu konkurentsi-, tarbijaküsimuste ja pettuste ennetamise amet). Selle mehhanismi kasutamine on tasuta. Täpsemat teavet võib leida Direction générale de la Concurrence, de la Consommation et de la Répression des Fraudes'i veebilehelt français (konkurentsi-, tarbijakaitse- ja pettuste ennetamise amet).

Kindlustust käsitlevate küsimuste jaoks on kindlustusettevõtete kontsernid koostanud vahendamist käsitlevad hartad, mille põhjal sõltumatu vahendaja esitab kindlustatud isiku ja kindlustusandja vahelise vaidluse kohta oma arvamuse. Küsimuse võib vahendajale edastada kirja teel (soovitatav on seda teha tähitud kirjaga, mille kättesaamise kohta väljastatakse tõend). Vahendaja jaoks on võistlevuse põhimõte siduv. Vahenduse ebaõnnestumise korral võib anda juhtumi kohtusse põhimõtteliselt kahe aasta jooksul alates vaidluse põhjustanud juhtumi toimumisest.

Kasulikud aadressid:

  • Médiation assurance (kindlustusvahendus): 11, rue de la Rochefoucault F-75009 PARIS
  • Centre de documentation et d’information de l’assurance (kindlustusküsimuste dokumendi- ja teabekeskus) (CDIA) 26, boulevard Haussmann F-75311 Paris Cedex 09

Mis puutub pankadega seotud küsimustesse, siis on rahandus- ja finantsseadustiku jao L 312-1-3 eesmärgiks korraldada ja laiendada pangandusküsimusi käsitleva vahendaja tegevust. Menetlus on tasuta ja vahendaja peab esitama arvamuse kahe kuu jooksul alates sellest, mil juhtum talle esitati, kusjuures selle aja vältel peatatakse aegumistähtajad.

ÜlesÜles

Konfliktid ettevõtete vahel

Kaubandusasjades võib vahendust või lepitamist kasutada eespool kirjeldatud viisil.

Konfliktid töötajate ja tööandjate vahel

Menetlus toimub tööstuskohtus, mis on erikohus töötajate ja tööandjate vaheliste vaidluste ärakuulamiseks, ning see hõlmab kohustuslikku lepitamisetappi lepituskomisjonis. See menetlus on reguleeritud tööseadustiku jaoga L. 511-1 ning jagudega alates jaost R. 516. Kui pooled jõuavad kokkuleppele, koostatakse selle kohta ametlik aruanne. Kui kokkuleppe saavutamine ebaõnnestub, jätkatakse menetlust.

Konfliktid üürileandjate ja üürnike vahel

Igas departemangus on eluruumide üürimisega seotud küsimustega tegelev lepituskomisjon. Kui vaidlus puudutab üürihinda, on kohustuslik edastada küsimus enne kohtu poole pöördumist nimetatud komisjonile. Menetlus on tasuta. Komisjonile võib edastada ka ruumide seisukorra, tagatisraha, maksete ja remondiga seotud vaidlusi. Kõnealuse komisjoni tegevus on reguleeritud 19. juuli 2001. aasta dekreediga nr 2001-653.

Kasutusrendi osas on olemas samasugused kasutusrendiga seotud küsimusi käsitlevad lepituskomisjonid, mille poole pöördumine on alati vabatahtlik. Nende tegevus on reguleeritud äriseadustiku jaoga L. 145-35 ja 9. mai 1988. aasta dekreediga nr 88-694. Komisjonide pädevuses on kuulata ära juhtumid, mis on seotud rendi uuendamisel rendihinna määramise suhtes tekkinud lahkarvamustega.

ÜlesÜles

Perekonfliktid

Perekonnavaidluste lahendamisel kasutatav vahendusmenetlus on peresidemete loomise või taastamise protsess, milles keskendutakse selliste olukordade nagu lahkumineku või lahuseluga seotud isikute sõltumatusele ja vastutusele, ning millesse kaasatakse erapooletu, sõltumatu ja pädev otsustusõiguseta kolmas osapool ehk perekonnavaidluste vahendaja, kes konfidentsiaalsete vestluste korraldamisega soodustab pereliikmete suhtlemist ning tagab nendevahelise vaidluse korrektse käsitlemise pere piires, võttes arvesse selle eri tahke ja selles toimuvaid muudatusi.

Sellise vahenduse puhul ei tohi olla tegemist õigustega, mida pooled ei saa vabalt teostada (nt põlvnemisega seotud õigused). Selline vaidluste lahendamise meetod tundub olevat eriti sobilik antud õigusvaldkonna puhul, kus otsuste tegemisel tuleb arvesse võtta, et asjaga seotud inimestel on palju kaalul ning et peresidemed peavad jääma püsima ka lahuselu korral.

Kui nimetatud protsess toimub kohtumenetluse raames, on see reguleeritud (vaata eespool). Mis puudutab vahendusmenetluse kasutamist perekonnavaidluste kohtuväliseks lahendamiseks, siis on praegu koostamisel õigusaktid nimetatud vahendustegevuse vallas diplomiõppe käivitamiseks.

Konfliktid üksikisikute vahel

(vaata eespool)

Muud eriolukorrad (näiteks suhted ametivõimude, tervishoiuasutuste, õigusnõustajate, notarite ja teistega)

Paljudel ametiasutustel on olemas vahekohtunik. Ametiasutuste ja nende teenuste kasutajate vahelised suhted kuuluvad médiateur de la République'i français (Prantsuse ombudsmani) pädevusse. Enne küsimuse edastamist ombudsmanile on kohustuslik võtta selgituse palumiseks või otsuse vaidlustamiseks ühendust asjaomase asutusega ja teha kindlaks, ega lahkarvamus ole lahenenud. Küsimust ei edastata otseselt, vaid see peab toimuma mõne parlamendiliikme kaudu. Ombudsmani esindajad võivad siiski lahendada palju probleeme ka otse ja kiiresti.

Tervishoiuküsimuste osas moodustati piirkondlikud meditsiiniliste õnnetuste lepituskomisjonid 4. märtsi 2002. aasta seadusega nr 2002-303, mis käsitleb patsientide õigusi ja tervishoiusüsteemi teenuste kvaliteeti.

Kui vaidlused on seotud advokaatidega, võivad nende kliendid rahuldava lahenduse saavutamiseks edastada küsimuse advokatuurinõukogu eesistujale tavakirjaga või tähitud kirjaga, mille kättesaamise kohta väljastatakse tõend. Kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, võib algatada tavalise kohtumenetluse.

Notaritega tekkinud vaidlused võib edastada departemangu notarite koja eesistujale tavakirjaga või tähitud kirjaga, mille kättesaamise kohta väljastatakse tõend. Kui rahuldava lahenduseni ei jõuta, võib võtta õiguslikke meetmeid.

Täiendav informatsioon

  • Ministère de la Justice français (Justiitsministeerium) (Prantsusmaa)
  • Service-Public – le portail de l’Administration française Deutsch - English - español - français (Avalik teenistus – Prantsuse ametiasutuste portaal)

« Vaidluste alternatiivsed lahendused - Üldteave | Prantsusmaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 16-10-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik