Euroopa Komisjon > EGV > Vaidluste alternatiivsed lahendused > Soome

Viimati muudetud: 21-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vaidluste alternatiivsed lahendused - Soome

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

Esiteks, millised on alternatiivse vaidluste lahendamise erinevad viisid Soomes? Esiteks, millised on alternatiivse vaidluste lahendamise erinevad viisid Soomes?
Ülevaade Ülevaade
Nõustamisteenused Nõustamisteenused
Vahekohus Vahekohus
Soovitused Soovitused
Alternatiivseid vaidluste lahendamise viise saab kasutada enamikes vaidlusküsimustes. Üksikasjalikum teave erinevates olukordades kasutatavate lahendusviiside kohta on esitatud allpool: Alternatiivseid vaidluste lahendamise viise saab kasutada enamikes vaidlusküsimustes. Üksikasjalikum teave erinevates olukordades kasutatavate lahendusviiside kohta on esitatud allpool:
Äriühingutevahelised vaidlused Äriühingutevahelised vaidlused
Tööandjate ja töötajate vahelised vaidlused Tööandjate ja töötajate vahelised vaidlused
Üürileandjate ja üürnike vahelised vaidlused Üürileandjate ja üürnike vahelised vaidlused
Tarbijate ja äriühingute vahelised vaidlused Tarbijate ja äriühingute vahelised vaidlused
Vaidlused perekonnaasjades Vaidlused perekonnaasjades
Üksikisikute vahelised vaidlused Üksikisikute vahelised vaidlused
Muud erijuhtumid (näiteks vaidlused ametiasutustega, tervishoiu- ja õigusteenuse osutajatega) Muud erijuhtumid (näiteks vaidlused ametiasutustega, tervishoiu- ja õigusteenuse osutajatega)

 

Esiteks, millised on alternatiivse vaidluste lahendamise erinevad viisid Soomes?

Ülevaade

Vaidlusküsimuse võib soovi korral esitada kohtusse, olenemata sellest, kas kasutatakse kohtuvälise lahendamise võimalust. Igal juhul ei ole vaidluse kohtuvälise lahendamise teenuste kasutamine kohustuslik. Asjas kiire lahendamise huvides võib kõnealuste teenuste kasutamine siiski kasulikuks osutuda.

Üks kohtumenetluse nõudeid tsiviilasjades on see, et kohtud peavad välja selgitama, kas kohtuasja saab lahendada kokkuleppega. Kõnealune nõue on sätestatud kohtumenetluse seadustiku 5. peatüki, 26. jaos.

Ettevalmistamisel on ka eriseadus, mille alusel saaksid kohtud lahendada tsiviilasju, olemata allutatud vorminõuetele ning olenemata sellest, kas kohtuasi on juba menetluses.

Soomes võivad pooled teha kõiki õigustoiminguid juristi või kaitsja abita. See kehtib käesolevas ülevaates nimetatud alternatiivse vaidluste lahendamise viiside ja kohtumenetluste puhul. Vaatamata sellele võib asja olemusest tuleneda vajadus kasutada õigusteadmiste saamiseks juristi või kaitsja abi.

Vaidluse kohtuvälise lahenduseni võib jõuda allpool üksikasjalikumalt kirjeldatud kolme menetlusviisi kasutades.

Nõustamisteenused

Kodanikele mõeldud nõustamisteenuste alla võib kuuluda abi andmine pooltevaheliste kokkulepete sõlmimisel, näiteks abi võlgade tasumise tingimuste parandamise kokkuleppe läbirääkimistel. Mõnede teenuste osutamine on seadusega ette nähtud, näiteks finants- ja võlanõuandeteenus, ning mõned on vabatahtlikud, mida pakuvad erinevad organisatsioonid.

ÜlesÜles

Vahekohus

Samuti on võimalik kasutada spetsialistide osutatavaid vahekohtu teenuseid. Vahekohtu eesmärk on tuua poolte arvamused teineteisele lähemale ning aidata neil lahendada vaidlusi „oma positsioonilt“. Lahenduse saavutamisel arvestatakse pigem seda, mis on poolte jaoks mõistlik, mitte seaduse kohaldamisel saavutatavat tulemust. Siinkohal tuleks ära mainida vahekohtu teenus, millega aidatakse vanemaid lahendada laste eestkoste, külastamise ja hooldusõiguse küsimusi omavahelise kokkuleppega saavutamisega; kõnealuse kokkuleppe sõlmimise saab vajadusel algatada sotsiaaltöötaja abiga, kes vajadusel tagab ka kokkuleppest kinnipidamist.

Soome Advokatuur osutab vahekohtu teenust suomi juristide pakutava ärilise teenusena.

Soovitused

Teise olemasoleva vaidluste lahendamise viisi puhul antakse soovitus vaidluse lahendamise kohta. Soovitus põhineb peamiselt kehtival õigusel. Kõnealuse menetluse kõige olulisemaks näiteks on tarbijakaebuste läbivaatamine tarbijavaidluste komisjonis. On olemas seaduse alusel loodud komisjonid, mis nimetatud vaidluste lahendamise viisi kasutavad – näiteks eelnimetatud tarbijavaidluste komisjon, kuid on loodud ka muid tüüpi komisjone, nagu näiteks vabatahtlikul alusel asutatud Soome kindlustusvaidluste komisjon, mis tegeleb kindlustuslepingutest tulenevate vaidlustega.

Alternatiivseid vaidluste lahendamise viise saab kasutada enamikes vaidlusküsimustes. Üksikasjalikum teave erinevates olukordades kasutatavate lahendusviiside kohta on esitatud allpool:

Äriühingutevahelised vaidlused

Tööandjate ja töötajate vahelised vaidlused

Üürileandjate ja üürnike vahelised vaidlused

Tarbijate ja äriühingute vahelised vaidlused

Kohaliku omavalitsuse tarbijanõuandla

Kohaliku omavalitsuse tarbijanõuandla on seaduse alusel loodud nõustamiskeskus kohalikele omavalitsustele seadusest tuleneva nõustamisteenuse osutamise kohustuse täitmiseks.

ÜlesÜles

Nõuandla annab üldteavet ja nõustab üksikisikuid tarbijakaitse teemal ja tarbimise üldisemates küsimustes; samuti aitab nõuandla tarbijaid tarbijate ja äriühingute vahelistes individuaalsetes vaidlustes. Sellist liiki vaidlustes saab tarbijanõuandla selgitada tarbija ja äriühingute vahelist vaidlust ning püüab osutada vaidluse lahendamise võimalusele kokkuleppe sõlmimise teel; vajadusel saab tarbijanõuandla juhatada tarbija seadusest tuleneva hüvitise saamist otsustava organi juurde.

Tarbijale antakse nõu tema elukohajärgses tarbijanõuandlas. Kohalike omavalitsuste piire ületavad vaidlused esitatakse Helsingi tarbijanõuandlasse Deutsch - English - français - suomi - svenska.

Kui asja ei saa nõustamise teel lahendada, on võimalik küsida soovitusi vaidluse lahendamise kohta teistelt asjakohastelt komisjonidelt. Soomes on loodud kaks sellist komisjoni: tarbijavaidluste komisjon ja kindlustusvaidluste komisjon. Need hõlmavad kogu riiki.

ÜlesÜles

Tarbijavaidluste komisjon

Tarbijavaidluste komisjoni English - suomi - svenska põhiülesanne on anda üksikküsimustes soovitusi äriühingute ja tarbijate lahkarvamuste kohta, mis on seotud tarbekaupade ostulepingutega või muudes tarbekaupade ostmisega seotud küsimustes, mille tarbijad on esitanud kõnealusele ametile arutamiseks. Kõige sagedamini esineb juhtumeid, kus tarbija leiab, et tema ostetud kaup on puudustega, kuid äriühing ei nõustu sellega.

Tarbijavaidluste komisjonis kasutatakse kirjalikku menetlust. Vastaspool peab kaebusele vastama, välja arvatud juhul, kui kaebusel puudub ilmselgelt alus. Lahendust võib püüda saavutada ettevalmistavas etapis ning selle võib esitada kokkuleppe lahendusena. Tarbijavaidluste komisjoni seaduse 6. jao sätetest tuleneb, et kõnealuse komisjoni ülesanne on täiendada vaidluste lahendamise viise kohtuliku menetluse kõrval; 6. jaos sätestatakse, et komisjon ei või lahendada küsimusi, mida on asunud arutama kohus või mille kohus on lahendanud.

Asja arutamine tarbijavaidluste komisjonis ei ole poolte jaoks tasuline. Menetlusega seonduvad kulud kannavad osapooled ise. Komisjoni elamuvaidluste kolleegium võib erikaalutlustel siiski soovitada vastustaja kulude hüvitamist.

ÜlesÜles

Tarbijavaidluste komisjon avaldab oma otsused ning seaduse kohaldamise küsimustes on need tarbijatele ja äriühingutele olulise tähtsusega.

Kindlustusvaidluste komisjon

Vabatahtlike kindlustuslepingutega ja nimetatud lepingute alusel makstavate kindlustushüvitistega seotud vaidlusi menetleb kindlustusvaidluste komisjon suomi. Nimetatud komisjoni tegevus põhineb kindlustusseltside kokkulepetel ning seda rahastatakse kindlustusseltside poolt. Asjade lahendamine kindlustusvaidluste komisjonis on reguleeritud samal viisil kui tarbijavaidluste komisjonis.

Finants- ja võlanõuandeteenistus

Finants- ja võlanõuandeteenistus võib kokkuleppeid üksikisiku ja tema võlausaldaja vahel uuesti läbi rääkida. Üksikisiku võlgade tasumise tingimuste parandamise läbirääkimisel võib arvestada ka vaidluse lahendamise kokkuleppeid.

Finants- ja võlanõuandeteenistus on seaduse alusel osutatav teenus. Kõnealuse teenusega antakse üksikisikutele teavet ja abi nende rahaliste vahendite ja võlgade haldamiseks. Vajaduse korral aidatakse finantsjuhtimise korraldamisel ning selgitatakse võlgnikule võimalikke viise tema finantsprobleemide lahendamiseks. Samuti abistatakse võlgnikke võlgade tasumise tingimuste parandamise kokkuleppe läbirääkimistes.

Vajadusel abistatakse klienti ka võlgade tasumise tingimuste parandamise muudes küsimustes, eelkõige uue kokkuleppe saavutamise avalduse koostamise ning teiste aruannete ja dokumentide korraldamise asjus, mida on vaja üksikisiku võlgade tasumise tingimustes parandamise seaduse alusel (57/1993); võlgnik suunatakse vajaduse korral õigusabi saama.

ÜlesÜles

Üksikisik pöördub oma elukohajärgse teenistuse poole.

Oluline teave finants- ja võlanõuandeteenuse kohta on kättesaadav riikliku tarbijakaitseameti koduleheküljel suomi.

Vaidlused perekonnaasjades

Vahekohtu teenust perekonnaasjades osutavad peamiselt kohalikud sotsiaalteenistused. Tegemist on seetõttu avaliku teenusega. Üksikisikud saavad teenust taotleda oma elukohajärgses sotsiaalteenuste keskuses.

Eesmärk võib olla lihtsalt sotsiaalne nagu tasakaalu saavutamine pereelus või õigusliku kokkuleppe saavutamine näiteks laste eestkoste, külastus- ja hooldusõiguse osas.

Näiteks vanemate abielulahutuse korral on eriti laste seisukohalt tähtis leppida kokku laste eestkoste ja hooldusõiguse osas. Kokkulepped võivad olla vanemate vahelise lepingu vormis, mille kinnitab asjaomane sotsiaalhoolekandeamet. Vastavalt laste eestkoste ja külastusõiguse seadusele kinnitatakse eestkoste ja külastusõiguse kokkulepe, kui see vastab lapse huvidele ning arvestatakse lapse soovidega. Vastavalt lapse hooldusõiguse seadusele nõuab ülalpidamislepingu kinnitamiseks olema kokkuleppes olema lapse õigustes piisavalt kaitstud. Praktikas aitavad sotsiaalhoolekandeasutused vanematel jõuda sellistes küsimustes kokkuleppele. Kinnitatud kokkulepe täitmine toimub nii, nagu oleks tegemist edasikaebamatu otsusega.

Praktikas hallatakse enamikku lapse eestkostet, külastus- ja hooldusõigust reguleerivatest lepingutest sotsiaalhoolekandeameti kinnitatud kokkulepete alusel. Sotsiaalteenistused kinnitavad umbes 38 000 eestkostekokkulepet aastas.

ÜlesÜles

Seaduses on sätestatud, et lapse eestkoste ja külastusõigusega seotud otsuste jõustamine toimub eelkõige vahekohtu kaudu. See tähendab, et üldkorras määrab kohus vahekohtuniku või vahekohtunikud, kelle ülesandeks on edendada koostööd asjaomaste poolte vahel, eesmärgiga tagada lapse hoolekanne kõnealuses otsuses sätestatud viisil. Sotsiaalteenistus haldab ka vaidluse lahendamise soovitusi.

(Vaata Laste eestkoste - Soome ja Hooldusõigus - Soome)

Üksikisikute vahelised vaidlused

Vahekohut kriminaalasjades peetakse enamikus kohalikest omavalitsusest. Sellistes küsimustes läbirääkimisel kohtuvad isik, keda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises ja kannatanu vahekohtuniku vahendusel ning arutavad juhtunu heastamist. Arutada võib ka õigusrikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ning saavutada selles osas kokkulepe.

Kõnealune tegevus on praegu vabatahtlik. Vahekohtusse pöördumist võivad algatada asjaomased pooled, politsei, riiklikku süüdistust esindavad asutused või sotsiaalhoolekandeasutused. Hetkel toimub arutelu nimetatud teenuse seadusliku alus vastuvõtmise üle ja laiendamaks seda üle kogu riigi.

Lisateave vahekohtu kohta kriminaalasjades on kättesaadav kohtusüsteemi koduleheküljel English - suomi - svenska.

ÜlesÜles

Muud erijuhtumid (näiteks vaidlused ametiasutustega, tervishoiu- ja õigusteenuse osutajatega)

Soovitusi tervishoiuteenuse osutaja vastutusega seotud küsimuste lahendamise kohta saab küsida patsiendi kahjunõuete komisjonilt. Nimetatud menetlust tutvustatakse kõnealuse ameti kodulehel suomi - svenska.

Vaidlusi kohustusliku mootorsõidukikindlustuse alusel makstava hüvitise osas, millega kaetakse mootorsõiduki juhtimise tagajärjel teistele isikutele tekkinud kahju, menetleb mootorsõidukikindlustuse komisjon. Nimetatud komisjon võib anda arvamuse või soovituse vaidlusaluse küsimuse kohta. Ameti tegevust puudutavat teavet leiate siit suomi - svenska.

Tasulist õigusteenust kasutanud rahulolematu klient võib esitada hüvitisnõude, mida menetletakse Soome Advokatuuri sisekorra alusel. Suunised selle menetluse kohta leiate sellelt leheküljelt suomi. Kõnealune menetlus ei ole kohustuslik ning võrdselt hea viis võib olla esitada asi tarbijavaidluste komisjoni või pöörduda otse kohtusse.

« Vaidluste alternatiivsed lahendused - Üldteave | Soome - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 21-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik