Euroopa Komisjon > EGV > Vaidluste alternatiivsed lahendused > Tšehhi Vabariik

Viimati muudetud: 28-02-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vaidluste alternatiivsed lahendused - Tšehhi Vabariik

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Vaidluste kohtuväline lahendamine Tšehhi Vabariigis 1.
1.1. Vahekohus 1.1.
1.2. Finantsvahekohtunik 1.2.
1.3. Ombudsman 1.3.
2. Eespool nimetatud vaidluste kohtuvälise lahendamise viise võib kasutada enamikus olukordades. Lisateabe saamiseks tuleb järgnevalt esitatud loetelust valida asjakohane vaidluse liik. 2.
2.1. Ettevõtjate ja tarbijate vahelised vaidlused 2.1.
2.1.1. Vahekohus 2.1.1.
2.1.2. Finantsvahekohtunik 2.1.2.
2.2. Ettevõtjate vahelised vaidlused 2.2.
2.3. Töötajate ja tööandjate vahelised vaidlused 2.3.
2.4. Perevaidlused 2.4.
2.5. Eraisikute vahelised vaidlused 2.5.
2.6. Muud spetsiifilised vaidlused 2.6.

 

1. Vaidluste kohtuväline lahendamine Tšehhi Vabariigis

1.1. Vahekohus

Vahekohus toimub poolte kontrolli all kirjaliku kokkuleppe alusel, milles pooled näevad ette, et nende vaidluse lahendab selleks määratud sõltumatu isik. See võib olla kas vabakutseline vahekohtunik (õigusküsimustes pädev teovõimeline täisealine isik) või alaline arbitraažiorgan (Tšehhi Vabariigis näiteks: Rozhodčí soud při Hospodářské komoře ČR a Agrární komoře ČR ceština - Deutsch - English) (Tšehhi Vabariigi Majanduskoja ja Tšehhi Vabariigi Põllumajanduskoja juures asuv vahekohus).

Sellist vaidluste kohtuvälise lahendamise viisi võib kasutada varaliste nõuete korral tsiviilasjas. See on ette nähtud peamiselt juhuks, kui raha eest loovutatakse teatav õigus (nt ostulepinguga omandiõigus) või vara. Siia kuuluvad vaidlused, mis on seotud ettevõtjate varaga (nt liisingulepingutest tulenevad vaidlused), töösuhetega (tulenevad töölepingute ebaõigest lõpetamisest või palganõuetest) ja pereküsimustega (täisealise pereliikme ülalpidamine). Sellegipoolest ei lahenda vahekohus selliseid vaidlusi, mis tulenevad otsuste rakendamisest või on seotud konkursside korraldamise või hüvitusega.

ÜlesÜles

1.2. Finantsvahekohtunik

See on institutsioon, kes tegeleb finantsteenuse osutajate (pangad, hoiupangad ja teised rahaülekannetega tegelevad organisatsioonid) ja tarbijate või maksevahendite (nt krediitkaardid) väljastajate ja kasutajate vaheliste vaidluste lahendamisega.

1.3. Ombudsman

See institutsioon lahendab valitsusasutustega toimuvates vaidlustes esitatud omaalgatuslikke kaebusi.

Ombudsman abistab inimesi, kelle suhtes ametivõimud on käitunud viisil, mis on vastuolus seadusega või mis ei ole kooskõlas demokraatliku õigusriigi põhimõtetega. Kuigi ombudsman ei saa valitsusasutuste otsuseid muuta ega tühistada, võib ta teha ettepaneku parandusmeetme võtmiseks, kui leiab, et kõnealused asutused on toiminud ebaõigelt.

2. Eespool nimetatud vaidluste kohtuvälise lahendamise viise võib kasutada enamikus olukordades. Lisateabe saamiseks tuleb järgnevalt esitatud loetelust valida asjakohane vaidluse liik.

2.1. Ettevõtjate ja tarbijate vahelised vaidlused

Nagu juba leheküljel „Vaidluste kohtuväline lahendamine - ühenduse õigus” märgitud, on komisjon oma veebileheküljel avaldanud ulatusliku loetelu isikute kohta, kes tegelevad liikmesriikides tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamisega. Sellelt lehelt leiate praktilist teavet, mis aitab otsustada, millist vaidluste kohtuvälise lahendamise viisi kasutada. Sealt saab teavet ka nende isikute struktuuri, asjaomaste valdkondade, menetluste, kulude ja muude üksikasjade kohta. Loetelu leiab järgmiselt Interneti aadressilt Deutsch - English - français.

ÜlesÜles

Võib tekkida vajadus võtta ühendust teise liikmesriigi vaidluste kohtuvälise lahendamise organiga. Selleks et teada saada, kellega sellisel juhul ühendust võtta, tuleks tutvuda Euroopa kohtuvälise võrgu (EEJ-Net) leheküljel piiriüleste vaidluste lahendamise teemaga või finantsteenuste puhul veebileheküljega FIN-NET dansk - Deutsch - ελληνικά - English - español - français - italiano - Nederlands - português - suomi - svenska.

ÜlesÜles

Tšehhi Vabariigis võib selliseid vaidlusi lahendada vahekohus ja teatavates valdkondades võib finantsküsimustega seotud vaidlusi lahendada finantsvahekohtunik.

2.1.1. Vahekohus

Vahekohtusse saab pöörduda peaaegu kõigi selles valdkonnas toimuvate vaidluste korral, kuna enamik neist kuulub eespool määratletud varaliste vaidluste hulka. Tüüpilised vaidlused tulenevad müügilepingust.

Vahekohtu menetlust reguleerib seadus nr 216/1994 ceština Sb. vahekohtu menetluse ja vahekohtu otsuste täitmise kohta, mida on hiljem muudetud.

Vahekohtu menetlus toimub poolte kirjaliku vahekohtukokkuleppe alusel (suuline kokkulepe on samuti lubatud, kui pooled kinnitavad seda vahekohtu otsuse tegemisel kirjalikult).

Tarbija peab sõlmima ettevõtjaga kirjaliku lepingu (vahekohtuklausel), milles on märgitud, et kõik asjaomasest lepingust (nt müügileping, tööettevõtuleping jne) tulenevad vaidlused lahendatakse vahekohtu korras. Kui vaidlus on seotud küsimusega, mis vastavalt vahekohtuklauslile kuulub lahendamisele vahekohtus, ei või kohus seda lahendada. Kui küsimust arutatakse vahekohtuniku juuresolekul vastavalt poolte sõlmitud kokkuleppele, võib hageja siiski algatada kohtuasja.

Vahekohtunikud on seotud saladuse hoidmise kohustusega, mis tagab selle teabe kaitse, mida vaidluse pooled soovivad hoida konfidentsiaalsena.

ÜlesÜles

Vahekohtunikud võivad pidada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimise eesmärgil telegrammi, teleksi või muu elektroonilise vahendi kaudu, mis võimaldab neil oma sõnumit edastada ja määrata inimesed, kellega peetakse läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Poolte kokkuleppel võib ka menetlus toimuda nende vahendite kaudu.

Vahekohtusse pöördumise korral ei pea pooled kaasama esindajat. Menetluse kulud kannavad pooled.

Vahekohtu otsus on lõplik, siduv ja õiguslike vahenditega (arestimine) täitmisele pööratav. Vahekohtu otsuse võib tühistada vaid seaduses sätestatud alustel. Need on tehnilist laadi põhjused, nagu mittepädev vahekohtunik (st vahekohtunik, kes ei ole täisealine või kelle vahekohtunikuna tegutsemise luba on tühistatud või piiratud), poolte eelneva volituseta vahekohtunik jne. Vahekohtu otsust tühistav kohtumäärus tuleb teha kolme kuu jooksul pärast seda päeva, kui vahekohtuniku otsus toimetati kätte tühistamist taotlevale poolele.

Viite volitamise kohta leiab Tšehhi Vabariigi Majanduskoja ja Tšehhi Vabariigi Põllumajanduskoja juures asuva vahekohtu veebileheküljelt, pealkirja alt Lepingute vahekohtuklauslite soovitav sõnastus ceština.

Teised kasulikud veebileheküljed: vahekohus ceština

2.1.2. Finantsvahekohtunik

Tarbijad võivad esitada finantsvahekohtunikule lahendamiseks rahaülekannete sooritamise või hõlbustamise, selliste maksevahendite nagu krediitkaardid või teiste pangateenustega seotud vaidlused pankade ja teiste finantsasutustega. Finantsvahekohtuniku poole võib pöörduda ka siis, kui pangad ei teosta tehinguid, mida tarbijad on neilt soovinud, või teostavad neid hilinemisega või vigaselt. Sellist vaidluste kohtuvälise lahendamise viisi kasutatakse tüüpiliselt ka tarbija krediitkaartide väärkasutamise korral. Finantsvahekohtunik on pädev tegema otsust asjas, mille puhul ülekande suurus on maksimaalselt 50 000 eurot. Alates Tšehhi Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga on Tšehhi finantsvahekohtunik olnud vastutav nende vaidluste lahendamise eest, mis on seotud Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas eurodes tehtud tehingutega.

ÜlesÜles

Finantsvahekohtuniku menetluse kord ja selle ameti volitused on sätestatud 9. mai 2002. aasta seaduses 229/2002 PDF File (PDF File) Coll. finantsvahekohtunike kohta (jõustus 1. jaanuaril 2003).

Finantsvahekohtuniku määrab Tšehhi parlament ja kõnealune isik peab omama vastavat kvalifikatsiooni ja kogemusi ning olema hea mainega. Ta on kohustatud hoidma talle töökohustuste käigus teatavaks saanud saladusi. See tagab menetluse õiglase läbiviimise ja konfidentsiaalse teabe kaitse.

Vahekohtusse pöördumine ei ole kohustuslik. Selle asemel võib kasutada ka muid vaidluste lahendamise viise, sealhulgas traditsioonilist kohtumenetlust. Seetõttu ei ole võimalik finantsvahekohtuniku menetlust algatada, kui kohus on kõnealuses asjas juba otsuse teinud või kui kohtumenetlus on pooleli. Sama kehtib ka juhul, kui finantsvahekohtunik on vaidlust juba arutanud või arutab või kui seda on käsitletud mõne muu vahekohtu menetluse käigus.

Menetluse võib algatada tarbija, kes on asjaomase finantsasutuse klient või elektroonilise maksevahendi kasutaja.

Menetluse võib algatada ka elektrooniliselt, kasutades selleks turvalist digitaalallkirja. Samuti võib menetluse algatada teleksi, faksi või avaliku andmevõrgu kaudu digitaalallkirja kasutamata, kui menetluse algatamise avaldusele kantakse kas kirjalik või digitaalallkiri kolme päeva jooksul. Avalduse võib esitada ka vahekohtunikult saadud vormil. Standardvormi leiab siit ceština PDF File (PDF File 174 KB) ja elektroonilise vormi siit ceština.

ÜlesÜles

Menetlus võib toimuda kaugmeetodil, kas kirjalikult või elektrooniliselt, kuid vahekohtunik võib paluda pooltel esitada suulisi selgitusi.

Pooled ei pea kaasama esindajat. Menetluslõiv puudub. Kumbki pool katab oma kulud, välja arvatud suulise tõlke kulud, mille eest tasub finantsasutus. See hõlmab suulist tõlget sellesse keelde, milles on koostatud hageja leping asjaomase asutusega või keelde, milles tavaliselt toimub hageja kirjavahetus asjaomase asutusega. Hagejal on õigus sellisele suulisele tõlkele.

Vahekohtunik teeb otsuse, mis toimetatakse pooltele isiklikult kätte. Vastuväited otsuse peale tuleb esitada nõuetekohases vormis. Pooled võivad esitada põhjendatud vastuväited 15 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist. Vastuväidete esitamise õigusest võib loobuda. Vastuväidete esitamisel on peatav mõju. Vastuväidete esitamise korral vahekohtunik kas jääb oma otsuse juurde või muudab seda. Vastuväidete kohta tehtud otsuse kirjalik koopia toimetatakse pooltele kätte ja otsus loetakse lõplikuks. Kõnealune otsus on õiguslikult siduv ja edasised vastuväited ei ole lubatud. Otsus on rakendamiskuupäeva möödumisel vastavalt tsiviilmenetluse seadustikule kohtu poolt täitmisele pööratav. Kui otsuses ei ole seda kuupäeva sõnaselgelt sätestatud, on otsus täitmisele pööratav hetkest, mil see muutub õiguslikult siduvaks.

Kui tarbija ei nõustu finantsvahekohtuniku otsusega, võib ta pöörduda kohtusse. Samasugune õigus on asjaomasel finantsasutusel. Kohtusse pöördumine, vaidluse esitamine vahekohtule, kohtuvälise kokkuleppe sõlmimine ja avalduse tagasivõtmine enne seda, kui otsus on muutunud õiguslikult siduvaks, muudab otsuse õigustühiseks.

ÜlesÜles

Teised kasulikud veebileheküljed: finantsvahekohtunik ceština

2.2. Ettevõtjate vahelised vaidlused

Ettevõtjad võivad vahekohtusse pöörduda eelkõige varaliste vaidluste lahendamiseks. Sellise vaidluste kohtuvälise lahendamise viisi üksikasjad on toodud eespool.

Kui ettevõtjal on vaidlus pangaga, võib ta samuti pöörduda finantsvahekohtuniku poole. Selleks et teada saada, mis tingimustel saab nimetatud vaidluste kohtuvälise lahendamise viisi tõhusalt kasutada, tuleks vaadata eespool toodud osa ettevõtjate ja tarbijate vaheliste vaidluste kohta.

2.3. Töötajate ja tööandjate vahelised vaidlused

Sellist tüüpi vaidluse puhul saab vahekohtusse pöörduda töösuhetest tulenevate probleemide lahendamiseks (töösuhte ebaõige lõpetamine, palganõuded jne). Vahekohtu üksikasjad leiab siit.

2.4. Perevaidlused

Selles valdkonnas saab vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks pöörduda vahekohtusse ning ainult selliste vaidluste korral, mis on seotud varaga ja vastavad tingimustele, mis on sätestatud seaduses nr 216/1994 Coll. vahekohtumenetluse ja vahekohtu otsuste täitmise kohta ceština. Sellest tuleneb, et vahekohtusse ei saa pöörduda näiteks abielulahutuse korral. Praktikas tundub vahekohus olevat asjakohane eelkõige täisealiste isikute vaheliste ülalpidamisküsimuste või abikaasade ühisvara küsimuste lahendamiseks. Vahekohtu üksikasjad leiab siit.

ÜlesÜles

2.5. Eraisikute vahelised vaidlused

Eraisikud võivad vahekohtusse pöörduda varaliste vaidluste lahendamiseks. Nimetatud vaidluste kohtuvälise lahendamise viisi üksikasjad leiab siit.

2.6. Muud spetsiifilised vaidlused

Kui käesolevas dokumendis ei ole konkreetset vaidluse liiki märgitud, on see tõenäoliselt eraisiku ja riigi vaheline vaidlus. Sellisel juhul tuleks pöörduda ombudsmani poole.

Ombudsmani staatus ja volitused on sätestatud 8. detsembri 1999. aasta ombudsmani seaduses 349/1999 Coll ceština.

Ombudsman abistab inimesi, kelle suhtes ametiasutused on käitunud viisil, mis on vastuolus seadusega või mis ei ole kooskõlas demokraatliku õigusriigi põhimõtetega.

Kaebus võib olla seotud valitsusasutuste või teiste üleriigiliste haldusasutuste ja nende allasutuste (nt kinnistusamet, tööhõiveasutused ja finantsosakonnad), kohalike täidesaatva riigivõimu volitusi omavate asutuste, politsei (muidugi välja arvatud uurimisrühmad), sõjaväe, ringhäälingunõukogu, vanglate ja kinnipidamisasutuste, hooldus- või eestkosteasutuste, sanatooriumide ja riiklikke tervisekindlustusasutustega.

Ombudsmanil puuduvad volitused kaebuste edasisaatmiseks parlamendile, Vabariigi Presidendile ja valitsusele, kõrgemale riigikontrolliasutusele, Tšehhi luureteenistusele, kriminaalmenetluse eest vastutavatele ametiasutustele, riigiprokuröridele ja kohtutele, välja arvatud kohtuid haldavale riigiasutusele.

ÜlesÜles

Ombudsmani valib Tšehhi parlament presidendi ja senati esitatud kandidaatide hulgast. Ombudsmani ülesanded ei kattu Vabariigi Presidendi, parlamendiliikme, senati liikme või kohtuniku ja kõikide riiklike haldusorganite ülesannetega. Ombudsman ei tohi olla erakonna ega poliitilise liikumise liige. Ombudsman ei tohi tegeleda muu tasustatud tegevusega, välja arvatud omaenda varade valitsemise või teadusliku, haridusalase, kirjastus-, kirjandusliku või kunstialase tegevusega, kui see ei takista tal täitmast oma ülesandeid ja ei ohusta ombudsmani ametit ega õõnesta usaldust tema sõltumatuse või erapooletuse vastu. Ombudsman peab alati hoidma saladuses talle tööülesannete täitmise käigus teatavaks saanud teavet. See kohustus kehtib ka pärast ametiaja lõppu ja see kehtib samaväärselt ombudsmani büroo töötajatele. Valitsusasutused, sealhulgas kriminaalmenetluse eest vastutavad asutused, võivad tutvuda ombudsmani toimikutega ja nad võivad neid ombudsmani büroost välja viia ombudsmani loal, kui selleks on õiguslik alus. Kui ombudsman vastavat luba ei anna, on vaja saadikute koja eesistuja luba. See tagab ombudsmani büroos asjade erapooletu ja konfidentsiaalse käsitlemise.

Inimesed, kes pöörduvad ombudsmani poole omal algatusel, ei vaja seadusjärgset esindajat.

Ombudsmanile saab esitada elektroonilise kaebuse siit ceština või saata elektroonilise kirja sellel aadressil.

Ombudsmanile kaebuse esitamine on tasuta.

Ombudsman kontrollib iseseisvalt, kas kohus on vastavas asjas otsuse teinud või kas kohtumenetlus on pooleli, kuid sellisel juhul on tal õigus teatavate kaebuste käsitlemisest loobuda („edasi lükata”).

ÜlesÜles

Kui ombudsman ei leia oma uurimise käigus tõendeid õigusrikkumise, muu hulgas väärteo kohta, teatab ta sellest vastavalt kaebuse esitajale ja asjaomasele asutusele.

Kui ta leiab, et õigust on rikutud, kutsutakse asjaomast asutust üles esitama 30 päeva jooksul oma märkused. Kui asjaomane asutus vastuseks sellele kutsele kinnitab, et ta on võtnud või võtab parandusmeetmed ja kui ombudsman loeb neid meetmeid piisavaks, tuleb sellest otsusest teatada kaebuse esitajale ja asjaomasele asutusele. Kõigil teistel juhtudel peab ombudsman teatama oma lõpliku otsuse kaebuse esitajale ja asjaomasele asutusele pärast palutud märkuste esitamist või pärast märkuste esitamise tähtaja möödumist; selle otsuse üks osa on ettepanek võtta parandusmeetmed.

Peamised meetmed, mida ombudsman võib soovitada, on järgmised:

  1. menetluse algatamine otsuse, meetme või riikliku menetluse läbivaatamiseks, kui ombudsmanil on võimalik sellist menetlust algatada;
  2. meetmete algatamine tegevusetuse ärahoidmiseks;
  3. distsiplinaarmeetme või muu sarnase meetme algatamine;
  4. süüdistuse esitamine kuriteo, väärteo või muu haldusrikkumise eest;
  5. kahjutasu maksmine või kahju hüvitamise nõude esitamine.

Asjaomane asutus peab teatama ombudsmanile võetud parandusmeetmest 30 päeva jooksul pärast lõpliku otsuse kättesaamist. Kui asutus ei täida oma parandusmeetme võtmise kohustust või kui ombudsman leiab, et võetud meede ei ole piisav, on tal kaks võimalust: teatada kõrgemal seisvale asutusele või, sellise asutuse puudumisel, valitsusele või teavitada üldsust.

Ombudsmani poole pöördumine ei mõjuta kaebuse esitaja õigust pöörduda kohtusse.

Teised kasulikud veebileheküljed: Ombudsman ceština - Deutsch - English - français

« Vaidluste alternatiivsed lahendused - Üldteave | Tšehhi Vabariik - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 28-02-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik