Euroopa Komisjon > EGV > Vaidluste alternatiivsed lahendused > Austria

Viimati muudetud: 30-11-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vaidluste alternatiivsed lahendused - Austria

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

Millised on vaidluste kohtuvälise lahendamise peamised viisid Austrias? Millised on vaidluste kohtuvälise lahendamise peamised viisid Austrias?
A. Vahekohtud A.
B. Lepituskomisjon elamuõigusest tulenevate vaidluste lahendamiseks B.
C. Tsiviilvaidluste (eelkõige perekonnaõigusest tulenevate vaidluste) vahendamine C.
D. Telekommunikatsioonivaidluste lepituskomisjon D.
E. Kohaliku omavalitsuse vaidluste vahendamise komisjonid E.
F. Advokaatide kodade vahekohtud ja lepituskomisjonid F.

 

Millised on vaidluste kohtuvälise lahendamise peamised viisid Austrias?

Üldiselt eristatakse seadusega reguleeritud vaidluste kohtuvälist lahendamist sellisest vaidluste kohtuvälisest lahendamisest, mille aluseks ei ole seadus.

Seadusega reguleeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise viiside hulka kuulub preetorlik kompromiss, millesse on kaasatud ja milles osalevad kohtud, kuid mis ei ole kohtulahend. Vastavalt Austria tsiviilkohtumenetluse seadustikule eeldab preetorlik kompromiss hagiavalduse esitamise kavatsust, st vaidluse olemasolu, mille lahendamiseks on üks pool palunud kohtu abi, et lahendada vaidlus sõbralikult kohtuniku abiga ja tema nõuandeid kuulates.

Teiseks vaidluse kohtuvälise lahendamise võimaluseks on teha seda täitmisele pööratava notariaalse dokumendi abil. Üksikasjalikku teavet muude seadusega sätestatud vaidluste kohtuvälise lahendamise viiside kohta, nagu vahekohus, lepituskomisjon elamuõigusest tulenevate vaidluste lahendamiseks, tsiviilõiguslike vaidluste (eelkõige perekonnavaidluste) vahendamine, telekommunikatsioonivaidluste lepituskomisjon ja kohaliku omavalitsuse vaidluste vahendamise komisjonid, leiate allpool punktides A-E. Lisaks nimetatud organitele vahendavad kutseühingute, nagu advokaatide ja notarite kodade ning arstide ja ehitusinseneride kutseühingute esindajad vaidlusi oma liikmete või liikme ja tema kliendi vahel. Punktist F leiate teavet Austria advokaatide koja vahekohtute ja lepituskomisjonide kohta.

ÜlesÜles

Lisaks kõikidele nendele seadusega reguleeritud viisidele on olemas mitu seaduses reguleerimata võimalust vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks või vaidluste ärahoidmiseks, seda eelkõige tarbijakaitse valdkonnas. Siia kuuluvad kutseühingute ja kaubandusliitude mitteametlikud kaebuste lahendamise osakonnad; kaubanduskodade lepituskomisjonid; Tarbijakaitse Liidu osalusega lepituskomisjonid; lepituskomisjonid arstivastutuse küsimustes jne. Lisateavet tarbijakaitse kohta ning Austrias tegutsevate kohtuväliselt vaidlusi lahendavate asutuste kirjelduse ja loetelu leiate Euroopa Komisjoni kodulehelt http://ec.europa.eu/consumers/redress/out_of_court/adrdb_en.htm English.

Alates 1. märtsist 2003 tegutseb Austrias ka lepituskomisjon, mis tegeleb Austria domeeniga „.at” seotud vaidlustega. Need vaidlused käsitlevad domeeni „.at” omandiküsimusi, eelkõige nime kasutusõigust ning tunnuskoodidega seotud õigusi, kaubamärke, intellektuaalset omandit ja konkurentsiküsimusi. Lisateavet (inglise ja saksa keeles) leiate veebilehelt Deutsch - English.

Veel on olemas Interneti õigusvahemees, kes pakub lepitusteenust ning tegeleb kaebustega, mis on seotud forum shopping'uga, st meelepärase kohtualluvuse valimisega Interneti-alase vaidluse lahendamiseks. Õigusvahemehe teenuseid saab kasutada aastamaksu (praegu 25 eurot) eest. Lisateavet (inglise ja saksa keeles) leiate veebilehelt Deutsch.

ÜlesÜles

A. Vahekohtud

Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikleid 577-618 kohaldatakse Austria vahekohtute kõikide menetluste suhtes. Seadustikuga nähakse ette vahekohtu üldised põhimõtted ega tehta vahet puhtalt riigisisestel ja rahvusvahelistel menetlustel ega ärivaidlustel ja muudel vaidlusasjadel. Samuti on kehtestatud erinormid erilist kaitset vajavate rühmade, nagu tarbijad ja töötajad kohta.

Põhimõtteliselt võib vahekohtukokkuleppega lahendada kõiki varalisi nõudeid, mida saab esitada lahendamiseks tavalisele kohtule. Nõudeid, mis ei ole ainult varalised, võib vahekohtus lahendada juhul, kui pooled on suutelised kokkuleppele jõudma. Ometi ei ole vahekohtus võimalik saavutada lahendust teatavate õigusvaldkondade nõuetega seoses (põhiliselt perekonnaõigusest ja elamuõigusest tulenevad nõuded).

Vahekohtusse saab pöörduda ainult mõlema poole nõusolekul. Vahekohtukokkulepe peab viitama konkreetsest õigussuhtest tulenevale konkreetsele õiguslikule vaidlusele või tulevikus tekkida võivale vaidlusele.

Vahekohtu menetluse küsimustes on pooled suures osas sõltumatud. Neil on vabadus otsustada, kas kujundada menetluse käik oma reeglite või menetluse erieeskirjade kohaselt, kui puuduvad vastupidised kohustuslikud nõuded. Kohustuslike nõuete hulka kuulub põhimõte, et pooli tuleb kohelda võrdselt ning et mõlemal poolel on õigus olla ära kuulatud. Samuti ei tohi rikkuda poole õigust olla esindatud tema valitud isiku poolt.

Üldiselt lõpeb vahekohtumenetlus otsusega, millel on sama eesmärk ja õiguslik toime nagu kohtuotsusel tavalises tsiviilasjas. Pärast otsuse pooltele kättetoimetamist omandab otsus õigusliku tähenduse ning seda võib täitmisele pöörata kindlaksmääratud aja möödumisel. Vahekohtu otsus on täitmiseks kohustuslik ja vajadusel saab seda kohtu kaudu täitmisele pöörata.

ÜlesÜles

Teatavatel põhjustel, mis on loetletud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja millest ei saa loobuda, on tavalisel kohtul õigus muuta vahekohtu otsust sellekohase avalduse alusel. Nendeks põhjusteks on ärakuulamise õiguse rikkumine; vahekohtupidamiseks vajaliku nõusoleku puudumine; kohustuslike vahekohtu menetlusnormide ja avaliku korra rikkumine menetluse seisukohast; vahekohtupidamise objektiivse aluse puudumine ning avaliku korra rikkumine materiaalõiguse seisukohast.

Kasulikud lingid

  • Föderaalne õigusteabeportaal Österreichische Gesetze Deutsch - English
  • Austria justiitsministeerium Deutsch - English - français
  • Austria kaubanduskoja vahekohus Deutsch - English

B. Lepituskomisjon elamuõigusest tulenevate vaidluste lahendamiseks

Teatavate mittetulundusliku elamuehituse seaduse (Wohnungsgemeinnützigkeitsgesetz) või 2002. aasta korteriomandiseadusega seotud vaidluste puhul, mille kohta teeb kohus otsuse hagita menetluses ning mille jaoks on asjaomased kohalikud omavalitsused moodustanud üürivaidlustega tegelevad lepituskomisjonid, peab enne samas asjas kohtusse pöördumist olema algatatud lepituskomisjoni menetlus kohalikul tasandil. Lepituskomisjonid on moodustatud kohalike omavalitsuste juurde Grazis, Innsbruckis, Klagenfurtis, Leobenis, Linzis, Mürzzuschlagis, Neunkirchenis, Salzburgis, St Pöltenis, Stockeraus ja Viinis.

ÜlesÜles

Üürivaidlused võivad käsitleda hooldust ja remonti, kokkulepitud üürisumma seaduslikkust või üldkulude hüvitamist.

Selliste vaidluste puhul tuleb pöörduda vahekohtusse, kui üüritav vara asub ühe eelnimetatud kohaliku omavalitsuse territooriumil, kus tegutseb vahekohus. Niisugustel juhtudel on õigus pöörduda kohtusse ainult siis, kui asi on eelnevalt esitatud läbivaatamiseks kohaliku omavalitsuse lepituskomisjonile ja lepituskomisjon on langetanud otsuse või menetlust ei ole lõpetatud kolme kuu jooksul.

Lepituskomisjoni istungid on põhimõtteliselt kinnised. Toimikuga tutvumise õigus on ainult pooltel. Lisaks puudub teatavate dokumentidega tutvumise õigus. See on nii juhul, kui dokumendi sisu uurimine võib kahjustada ühe poole või kolmanda isiku seaduslikke huve. Dokumentidega tutvumise keeldu rakendatakse ka juhul, kui ohus on kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmine või see segab menetluse eesmärgi saavutamist.

Esindamine advokaadi poolt on lubatud, kuid see ei ole kohustuslik.

Taotlused, avaldused, teated, kaebused ja muud teadaanded võib edastada ükskõik millise kättesaadava tehnilise vahendi, sealhulgas telegraafi või teleksi teel, automaatse andmeedastusena või muud tehnoloogiavahendit kasutades. Avalduse võib esitada ka elektrooniliselt tingimusel, et asjaomasel lepituskomisjonil on vajalik tehniline seade olemas.

Enamikul juhtudel on vaja korraldada istungid. Pooled on kohustatud isiklikult kohale ilmuma (mitte saatma advokaadist esindaja), sest see iseenesest aitab kaasa vaidluse vabatahtlikule lahendamisele. Üldiselt ei tekita isiklik kohale ilmumine raskusi, sest lepituskomisjoni menetlus toimub selle kohaliku omavalitsuse territooriumil, kus üüritav vara asub.

ÜlesÜles

Lepitusmenetlus üüriküsimustes on tasuta.

Kui vaidlust ei õnnestu poolte kokkuleppel lahendada, teeb lepituskomisjon avalduse alusel otsuse. Kui üks vaidluse pool ei ole lepituskomisjoni otsusega rahul, on tal õigus pöörduda kohtusse nelja nädala jooksul alates lepituskomisjoni otsuse kättetoimetamisest. Lepituskomisjoni otsus muutub õigustühiseks samas asjas kohtusse pöördumise korral. Mõlemal poolel on õigus pöörduda kohtusse ka juhul, kui lepituskomisjoni menetlus ei ole kolme kuu jooksul lõppenud. Niipea kui sellesisuline avaldus on nõuetekohaselt esitatud, peab lepituskomisjon menetluse peatama.

Kui kumbki pool ei pöördu vaidlusasjas kohtusse nelja nädala jooksul alates lepituskomisjoni otsuse kättetoimetamisest, muutub lepituskomisjoni otsus lõplikuks. Sellest hetkest alates kuulub otsus täitmisele. Samas üüriküsimuses ei ole hiljem võimalik kohtusse pöörduda; nüüdsest saab kasutada ainult täitemenetluses ettenähtud edasikaebamise võimalusi ja õiguskaitsevahendeid.

Kasulikud lingid

  • Viin Deutsch - English
  • Graz - Wohnen und Verkehr Deutsch - English

C. Tsiviilvaidluste (eelkõige perekonnaõigusest tulenevate vaidluste) vahendamine

Siinkohal on mõeldud selliste vaidluste lahendamist, mis kuuluvad tavaliste kohtute pädevusse. Tsiviilvaidluste vahendamise seadus (Zivilrechts-Mediations-Gesetz, BGBl I 2003/29) sätestab niisuguste vaidluste vahendamise üksikasjalikud eeskirjad, mis on tavaliste tsiviilkohtute pädevuses. Vaidluste vahendamisega on nimetatud seaduse tähenduses tegemist ainult sellisel juhul, kui vahendaja on kvalifitseeritud ekspert, kes kasutab tunnustatud vahendusmeetodeid.

ÜlesÜles

Vahendaja peab seaduse kohaselt olema erapooletu ning hoolikalt jälgima, et ta poolte vahendamisel emba-kumba või mõnda poolt ei eelistaks (kõiki tuleb kohelda võrdselt). Vahendusmenetluse käigu määravad põhimõtteliselt kindlaks vaidluse pooled ning nendevahelises vahenduskokkuleppes sätestatakse menetluse põhimõtted. Vahendusmenetluse arutelude sisu on kõigi menetlusosaliste jaoks konfidentsiaalne ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung - ZPO) artikli 320 lõike 4 alusel ei saa vahendajad olla tunnistajateks hilisemates kohtuvaidlustes. Vahendajatel on seadusest tulenev vaikimiskohustus. Vaikimiskohustuse rikkumise eest karistatakse vahendajat kriminaalkorras. Ainult erinimekirja kantud isikud tohivad olla vahendajateks. See tagab nendel nõutava kvalifikatsiooni olemasolu.

Õigusesindaja kasutamine ei ole kohustuslik, kuid pooled võivad advokaati esindajana kasutada, kui ei ole vastupidises kokku lepitud.

Vahendamise eesmärk on vahendusmeetodite abil pooltevahelise kokkuleppe saavutamine. Seepärast on keeruline korraldada vahendusmenetlust elektrooniliste sidevahendite abil. Vahendaja kasutamisega kaasnevad kohustuslikud kulud. Vahendaja tasu ei sõltu asja mahust, vaid vahendaja kulutatud ajast. Vahenduskulud jagatakse poolte vahel. Kulude kandmise otsustavad pooled menetluse käigus. Põhimõtteliselt puudub menetlusabi saamise võimalus. Perekonnavaidluste puhul võib tervishoiu-, perekonna- ja noorsooministeerium aidata menetluskulusid hüvitada, aga see sõltub perekonna sissetulekust.

Kuna vahendusmenetluse kasutamine on vabatahtlik, on pooltel õigus igal ajal menetlus lõpetada ning anda asi tavalisse kohtusse. Tsiviilvaidluste vahendamise seaduse artikli 22 kohaselt peatub vahendusmenetluse algatamisega nõude aegumistähtaeg ja teised tähtajad, selleks et anda võimalus vaidlusega seotud õiguste ja nõuete selgitamiseks olukorras, kus vahendusmenetlus algatatakse ja viiakse läbi registreeritud vahendaja abiga. Nõude aegumistähtaeg ning teised tähtajad hakkavad taas kulgema, kui vahendusmenetlus on lõppenud.

ÜlesÜles

Vahendusmenetluse eesmärk on pooltevahelise kokkuleppe saavutamine. Seda kokkulepet ei saa kohtulikult täitmisele pöörata; tegemist on ettepaneku vormis lahendusega, millele kohus saab hiljem oma otsuses tugineda. Isegi siis, kui vahendusmenetluses jõuti lahendini, on pooltel igal ajal õigus pöörduda samas asjas tavalisse kohtusse.

Kasulikud lingid

  • Föderaalne õigusteabeportaal Österreichische Gesetze Deutsch - English
  • Austria justiitsministeerium Deutsch - English - français

D. Telekommunikatsioonivaidluste lepituskomisjon

See komisjon tegeleb sideteenuseid käsitlevate vaidlustega. Menetlust kasutatakse ennekõike pooltevaheliste arveldustega seotud vaidluste lahendamiseks, kuid seda menetlust võib samuti kasutada kaebuste puhul pakutavate teenuste kvaliteedi üle. Kaevata võivad nii tarbijad kui ka survegrupid. Lepituskomisjoni pöördumine ei ole kohustuslik.

Vaidluste lahendamise menetluse üksikasjad on sätestatud 2003. aasta telekommunikatsiooniseaduses (Telekommunikatsionsgesetz - TKG 2003). TKG 2003 artiklis 122 nõutakse, et reguleeriv asutus kehtestaks menetlusnormid vaidluse lahendamiseks.

ÜlesÜles

Vaidlust saab kohtuväliselt lahendada tingimusel, et vaidluse pooled esitavad lepituskomisjonile, RTR-GmbH'le, kirjaliku avalduse pärast muude vaidluse lahendamise katsete ebaõnnestumist. Kõikidele pooltele on menetluses osalemine vabatahtlik ning läbirääkimised võib põhjuseid esitamata igal ajal katkestada.

Igas menetlusetapis võib pooli esindada advokaat või muu usaldusisik. Telekommunikatsiooniteenuste pakkujatelt võidakse nõuda nimetatud isiku volitamist menetluses osalemiseks, läbirääkimiste pidamiseks ning mõlemale poolele vastuvõetava lahendusega nõustumiseks.

Pooled esitavad oma argumendid kas kirjalikult või elektrooniliselt. Sama kehtib ka dokumentide edastamise kohta. Lepituskomisjon teeb asja lahendamiseks ettepaneku, mis tugineb poolte esitatud argumentidele ja komisjoni nõustanud tehnilise eksperdi arvamusele; pooled allkirjastavad selle ja saadavad lepituskomisjonile kindlaksmääratud aja jooksul tagasi. Kui lahendit ei tagastata, võib lepituskomisjon kutsuda kõik vaidluse pooled suulisele istungile, kui ta peab seda otstarbekaks ja avalduse esitaja ei ole selle vastu. Lepituskomisjoni soovitus on kõigest ettepanek ning seda ei saa täitmisele pöörata. Pärast seda, kui pooled on soovitusega kirjalikult nõustunud, omandab see eraõigusliku kokkuleppe jõu.

Lepitusmenetlus on tasuta, kuid pooled kannavad ise oma advokaadikulud. Kui avalduse esitaja ei ole tarbija, on lepituskomisjonil õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist. Pole võimalik saada menetlusabi, kuid teatavatel tingimustel hüvitatakse tarbijatele sõidukulud.

Pooltel on õigus samas asjas kohtusse pöörduda igal ajal menetluse jooksul või isegi pärast menetluse lõppemist. Lepituskomisjonile avalduse esitamise korral peatub arve tasumise tähtaeg kuni menetluse lõppemiseni.

ÜlesÜles

Kasulikud lingid

  • Föderaalne õigusteabeportaal Österreichische Gesetze Deutsch - English
  • Rundfunk & Telekom Regulierungs Deutsch - English - GmbH

E. Kohaliku omavalitsuse vaidluste vahendamise komisjonid

Kohaliku omavalitsuse vaidluste vahendamise komisjonid on kohalikul tasandil moodustatud avalik-õiguslikud organid. Vaidluste vahendamise komisjonidel puudub otsuse tegemise õigus; nende ülesanne on lahendada teatavad isikutevahelised vaidlused, mh rahaliste nõuete ja vallasvaraga seotud õiguste üle, piirivaidlused, omandivaidlused ja au teotamisega seotud küsimused. Avalduse esitamine kohaliku omavalitsuse vaidluste vahendamise komisjonile on vabatahtlik.

Kohaliku omavalitsuse vaidluste vahendamise komisjonid on moodustatud piirkondlike ametiasutuste korraldusel. Praegu tegutsevad sellised komisjonid kuuel Austria liidumaal.

Kohaliku omavalitsuse vaidluste vahendamise komisjonis töötab tavaliselt kolm usaldusisikut, kelle on valinud kohaliku omavalitsuse volikogu. Seaduse kohaselt on keelatud säilitada kohaliku omavalitsuse vaidluste vahendamise komisjonides vahendatud vaidluste protokolle.

ÜlesÜles

Pooltel on õigus valida, kas osaleda istungitel isiklikult või volitada osalema esindaja. Esindamist advokaadi poolt ei nõuta. Pooltel puudub istungil osalemise kohustus, kuid neil tuleb õigeaegselt esitada vabandus.

Kohaliku omavalitsuse vaidluste vahendamise komisjon on kohustatud ära kuulama mõlema poole. Menetlus on suuline; puudub säte vahendusmenetluse elektroonilise korraldamise kohta.

Vahendusmenetlus on tasuta.

Kui vaidluse lahendamise katse ebaõnnestub, on samas asjas võimalik pöörduda kohtusse. Menetlus ei mõjuta nõude aegumistähtaega ega teisi kohustuslikke tähtaegu.

Kohaliku omavalitsuse vaidluste vahendamise komisjoni abil saadud lahendusel on kohtuotsusega samaväärne õiguslik tähendus, mistõttu seda saab täitemenetluse korras kohtu kaudu täitmisele pöörata.

F. Advokaatide kodade vahekohtud ja lepituskomisjonid

Advokaatide kodade vahekohtute ja lepituskomisjonide poole võivad pöörduda isikud, kes soovivad lahendada kohtuväliselt vaidlust tsiviil-, kaubandus-, majandus- või üüriõiguse küsimuses. Nimetatud vahekohtutesse ja lepituskeskustesse pöördumine on vabatahtlik.

Igal Austria advokaatide kojal on oma vahekohtu- ja lepitusmenetluse eeskirjad ning vahekohtu- ja lepitusmenetlused konkreetsetes vahekohtutes ja lepituskeskustes toimuvad asjaomase kutseühingu eeskirjade kohaselt. Lepitusmenetlus ei ole seadusega reguleeritud; vt eespool punktis A toodud vahekohtumenetluse üksikasjad.

Lepingujärgsed kokkulepped, mille kohaselt tuleb jõuda vaidluse kohtuvälise lahendamiseni enne kohtusse pöördumist, on siduvad seoses vahekohtumenetlusega, kuid mitte lepitusmenetlusega.

ÜlesÜles

Advokaadid on nii lepitajad lepitusmenetluses kui ka vahekohtunikud vahekohtumenetluses, mis toimub Austria advokaatide koja moodustatud lepituskomisjonis või vahekohtus. Lepitajad ja vahekohtunikud on kohustatud täitma oma ülesandeid täiesti sõltumatult ja erapooletult oma parimaid teadmisi ja võimeid kasutades ning kooskõlas advokaadi kutse-eetikaga. Advokaatidel on vaikimiskohustus kõige suhtes, millest nad saavad teadlikuks oma ülesannet täites, ning kohustus avalikustada asjaolud, mis ohustavad tema sõltumatust või erapooletust poolte suhtes.

Olgugi et õigusesindajad ja -nõustajad on lepitus- ja vahekohtumenetluses täiesti lubatud, puudub sellekohane nõue. Pole võimalik saada menetlusabi.

Lepituskomisjonides toimuva menetluse kulud ja lepitaja tasu arvutatakse hinnakirja alusel, mida saab asjaomasest advokaatide kojast. Põhimõtteliselt kannavad pooled ise oma menetluskulud (nt lepitaja, esindaja, nõustaja ja tõlgi tasud). Pooltel on õigus jagada kulusid omavahelise kokkuleppe alusel oma äranägemise järgi.

Vahekohtumenetluse kulud ning vahekohtuniku või vahekohtunike kolleegiumi tasu arvutatakse vahekohtu teenustasude alusel. Nimetatud kulude kindlaksmääramisel lähtutakse vaidlusasja väärtusest ning need arvutatakse hinnakirja alusel, mis on lisatud asjaomase advokaatide koja vahekohtupidamise eeskirjadele. Kulud hüvitatakse vastavalt sellele, kes vaidluse võidab, tingimusel et pooled ei ole vahekohtu kokkuleppes või vahekohtuklauslis kokku leppinud teisiti.

Austria advokaatide koja moodustatud lepituskomisjonis toimuva lepitusmenetluse korral võivad pooled kokku leppida, et lepitaja protokollib lepitustulemuse. Lepituses saavutatud kokkulepe on siduv, kuid seda ei saa täitmisele pöörata. Lepitusmenetluse normide või lepituse käigus saavutatud kokkuleppe rikkumise saab edasi kaevata riigikohtusse või vahekohtusse. Alles seejärel saab saadud lahendi tavakorras täitmisele pöörata.

Austria advokaatide kodade vahekohtute otsused saab täitmisele pöörata, kui täitmiseks ettenähtud aeg on möödunud. Siis tuleb tavakorras esitada täitmisavaldus (vt üksikasjade kohta punkt A).

Kasulikud lingid

  • Üldteave on kättesaadav Deutsch Austria advokaatide kodade liidu kodulehel (teenused/vahekohus), kus on lingid advokaatide kodade veebilehtedele.

« Vaidluste alternatiivsed lahendused - Üldteave | Austria - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-11-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik