Navigation path

Avaleht Kontakt Sisujuht

Kodanikualgatuse kohta

Leidke algatus

Käivitage algatus

  • RSS
KKK

Üldised küsimused ja vastused Euroopa kodanikualgatuse kohta

  1. Mille poolest erineb Euroopa kodanikualgatus petitsioonist?
  2. Kas ELi liikmesriikides on juba kodanikualgatuse tegemise võimalus?
  3. Kas kodanikud võivad Euroopa kodanikualgatuse vahendusel taotleda aluslepingute läbivaatamist?
  4. Kas kodanikualgatuse korraldajatele antakse mingisugust ELi poolset rahalist toetust?
  5. Kas on võimalik esitada algatust, mis on vastukäiv mõnele teisele käimasolevale algatusele? Kas sama algatust on võimalik mitu korda esitada?
  6. Kas korraldajad võivad kavandatud kodanikualgatuse tagasi võtta?

Ettevalmistused ja kodanike komitee moodustamine

  1. Eeskirjade järgi peavad komiteesse kuuluma 7 erinevas liikmesriigis elavad liikmed. Kas nad peavad olema ka 7 eri kodakondsusega või võib osadel liikmetel olla ka sama kodakondsus?
  2. Kas kolmandate riikide kodanikud võivad kodanikualgatust korraldada / olla kodanike komitee liikmed?
  3. Milline on kodanike komiteesse kuuluvate kodanike vanuse alampiir?
  4. Kas kodanik peab olema valijaks registreeritud, et olla kodanike komitee liige?
  5. Mitu kodanike komitee liiget tuleb kavandatud algatuse registreerimiseks ära märkida?
  6. Kas Euroopa Parlamendi liikmed võivad olla kodanike komitee liikmed?
  7. Milline on komitee kontaktisikute roll?

Kavandatud algatuse registreerimine

  1. Millist teavet on kavandatud algatuse registreerimiseks vaja?
  2. Milline teave avaldatakse pärast algatuse registreerimist käesoleval veebisaidil?
  3. Millises keeles on võimalik kavandatud algatust registreerida?
  4. Kas komisjon tõlgib kavandatud algatusi?
  5. Millised edasikaebamise võimalused on kodanike komiteel, kui komisjon keeldub nende kavandatud algatuse registreerimisest?
  6. Kust võib leida teavet nende kavandatud algatuste kohta, mida komisjon ei ole registreerinud?

Toetusavalduste kogumine

  1. Millal saavad korraldajad hakata oma kavandatud algatusele toetusavaldusi koguma? Kui kaua neil on aega toetusavalduste kogumiseks?
  2. Kas korraldajad saavad kasutada sama paberkandjal vormi, et koguda allkirju kõigilt ELi kodanikelt?
  3. Kas vormid peavad olema selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus toetusavaldusi kogutakse? Kas kehtivad mingid keelenõuded?
  4. Toetusavalduste miinimumarv tuleb kokku koguda vähemalt 7 liikmesriigis. Mis saab nendes liikmesriikides kogutud toetusavaldustest, kus miinimumarvu kokku ei saada?
  5. Kui vanad peavad ELi kodanikud olema, et algatusele alla kirjutada?
  6. Kas ELi kodanikud peavad olema valijaks registreeritud, et algatusele alla kirjutada?
  7. Kas kolmandate riikide kodanikest ELi residendid võivad algatusele alla kirjutada?
  8. Kui isik on ühe liikmesriigi kodanik, kuid elab teises liikmesriigis, siis millises liikmesriigis läheb tema toetusavaldus arvesse?
  9. Kas ELi kodanikud, kes on residendid väljaspool ELi, võivad algatusele alla kirjutada? Millises liikmesriigis lähevad nende toetusavaldused arvesse?
  10. Kuidas saavad kodanikud, kes annavad algatusele oma toetuse, olla kindlad, et nende isikuandmeid ei kasutata ühelgi muul otstarbel?
  11. Kas korraldajad võivad säilitada allakirjutanute isikuandmed selleks, et laiali jagada täiendavat teavet?

Veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemi tõendamine pädeva riikliku asutuse poolt

  1. Kuidas saavad kodanikud kindlad olla, et Internetis algatusele allkirja andmine on turvaline?
  2. Kas korraldajad võivad kasutada rohkem kui ühte veebipõhist toetusavalduste kogumise süsteemi (nt ühte iga liikmesriigi kohta)?
  3. Kas korraldajad võivad kõigis liikmesriikides kasutada ühte veebipõhist toetusavalduste kogumise süsteemi?
  4. Kas korraldajad võivad asjakohaselt riiklikult asutuselt taotleda oma veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemi tõendamist enne, kui komisjon nende kavandatud algatuse registreerib?
  5. Missugust vormingut võivad korraldajad kasutada veebipõhiselt kogutud toetusavalduste saatmiseks pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks?
  6. Millised edasikaebamise võimalused on korraldajatel, kui pädev riiklik asutus ei väljasta tõendit 1-kuulise tähtaja jooksul?

Komisjoni väljaarendatud tarkvara veebipõhiste kogumissüsteemide jaoks

  1. Kust on võimalik leida teavet ja juhiseid komisjoni väljatöötatud tarkvara kohta?
  2. Kas komisjoni väljatöötatud tarkvara on võimalik muuta?

Toetusavalduste kontrollimine pädevate riiklike asutuste poolt

  1. Millist teavet peavad allakirjutanud oma toetusavalduse raames esitama?
  2. Kuidas toetusavaldusi kontrollitakse?
  3. Millised edasikaebamise võimalused on korraldajatel, kui pädevad riiklikud asutused ei väljasta tõendeid 3-kuulise tähtaja jooksul?

Kodanikualgatuse esitamine komisjonile

  1. Kas korraldajad peavad esitama komisjonile kõik toetusavaldused?

Läbivaatamine ja komisjoni vastus

  1. Kui komisjon teeb otsuse võtta kodanikualgatuse tulemusena vastu seadusandlik eelnõu, siis mis saab edasi?
  2. Mis juhtub siis, kui komisjon otsustab kodanikualgatuse osas meetmeid mitte võtta? Kas on olemas edasikaebamise võimalused?




Üldised küsimused ja vastused Euroopa kodanikualgatuse kohta

  1. Mille poolest erineb Euroopa kodanikualgatus petitsioonist?
    Euroopa Parlamendile petitsiooni esitamise võimalus, mis eksisteeris juba eelmiste aluslepingute ajal, erineb märkimisväärselt Lissaboni lepinguga sätestatud Euroopa kodanikualgatusest.
    • Petitsiooni võivad esitada ELi kodanikud ning samuti ka füüsilised või juriidilised isikud, kes on ELi liikmesriigi residendid või kelle registrijärgne asukoht asub seal, kas individuaalselt või ühiselt koos teiste kodanike või isikutega.
    • Petitsioonid peavad hõlmama küsimusi, mis kuuluvad ELi tegevusvaldkondade raamesse ning mis mõjutavad petitsiooni esitajat/esitajaid otseselt (nt kaebus).
    • Petitsioonid esitatakse Euroopa Parlamendile, sest tema on ELi tasandil kodanike otsene esindaja.
    • Petitsioonidele ei ole kehtestatud ametlikke nõudeid, mis käsitleks allakirjutanute miinimumarvu või toetuse jaotumist erinevate ELi liikmesriikide vahel.
    • Kodanikualgatus, teisest küljest, võimaldab kodanikel pöörduda otse komisjoni poole, et see esitaks uusi seadusandlikke ettepanekuid, millel on piisav toetus üle kogu ELi.

    Rohkem teavet Euroopa Parlamendile esitatavate petitsioonide kohta.
  2. Kas ELi liikmesriikides on juba kodanikualgatuse tegemise võimalus?

    JAH – enamikes liikmesriikides, kas riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil. Nende ulatus ning nendega kaasnevad menetlused on märkimisväärselt erinevad.

    Näited riiklike kodanikualgatuste kohta
    Austria, Hispaania, Itaalia, Leedu, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Ungari.

    Näited piirkondlike kodanikualgatuste kohta
    Austria, Hispaania, Madalmaad, Rootsi, Saksamaa.

    Näited kohalike kodanikualgatuste kohta
    Belgia, Hispaania, Itaalia, Luksemburg, Rootsi, Sloveenia, Saksamaa, Ungari.

    Väljaspool ELi
    Šveits, Ameerika Ühendriigid jne.

  3. Kas kodanikud võivad Euroopa kodanikualgatuse vahendusel taotleda aluslepingute läbivaatamist?

    EI – vastavalt aluslepingule võivad kodanikualgatused hõlmata üksnes küsimusi, mille puhul kodanikud on arvamusel, et aluslepingute rakendamiseks on vaja ELi õigusakti.

  4. Kas kodanikualgatuse korraldajatele antakse mingisugust ELi poolset rahalist toetust?

    EI – ELi rahalisi vahendeid selleks ei eraldata.

  5. Kas on võimalik esitada algatust, mis on vastukäiv mõnele teisele käimasolevale algatusele? Kas sama algatust on võimalik mitu korda esitada?

    JAH – kummagi puhul ei ole eeskirjadega piiranguid ette nähtud.

  6. Kas korraldajad võivad kavandatud kodanikualgatuse tagasi võtta?

    JAH – mis tahes ajahetkel enne seda, kui toetusavaldused saadetakse pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks.

    Tagasivõtmine on pöördumatu toiming. Tagasivõetud kavandatud algatust ei ole võimalik jätkata ning kõik kogutud toetusavaldused muutuvad kehtetuks.

    Tagasivõetud algatused, mis on vastavalt märgistatud, jäävad nähtavaks käesoleva veebisaidi kehtetute algatuste osas.

Ettevalmistused ja kodanike komitee moodustamine

  1. Eeskirjade järgi peavad komiteesse kuuluma 7 erinevas liikmesriigis elavad liikmed. Kas nad peavad olema ka 7 eri kodakondsusega või võib osadel liikmetel olla ka sama kodakondsus?

    Otsustavaks teguriks on nende elukohariik. Neil võib olla sama või erinev kodakondsus.

  2. Kas kolmandate riikide kodanikud võivad kodanikualgatust korraldada / olla kodanike komitee liikmed?

    EI – kodanike komitee liikmed peavad olema ELi kodanikud (liikmesriigi kodanikud).

  3. Milline on kodanike komiteesse kuuluvate kodanike vanuse alampiir?

    Kodanikud peavad olema 18 aastat vanad, välja arvatud juhul, kui nad on Austria kodanikud, mispuhul võivad nad olla 16 aastat vanad (s.t piisavalt vanad, et hääletada Euroopa Parlamendi valimistel).

  4. Kas kodanik peab olema valijaks registreeritud, et olla kodanike komitee liige?

    EI – nad peavad üksnes olema piisavalt vanad, et hääletada Euroopa Parlamendi valimistel (vt eelmine küsimus).

  5. Mitu kodanike komitee liiget tuleb kavandatud algatuse registreerimiseks ära märkida?

    Komisjon uurib üksnes teavet 7 liikme kohta, kes elavad 7 eri liikmesriigis (v.a Euroopa Parlamendi liikmed). Seepärast tuleb registreerimisvormil ära märkida üksnes need 7 liiget.

  6. Kas Euroopa Parlamendi liikmed võivad olla kodanike komitee liikmed?

    JAH – kuid neid ei saa arvesse võtta, et saada kokku vähemalt 7 eri liikmesriikides elavat kodanikku. Seepärast ei saa nemad olla registreerimisvormil ära märgitud 7 liikme hulgas.

  7. Milline on komitee kontaktisikute roll?

    Kontaktisikud (esindaja ja tema asendaja) on volitatud sõna võtma ja tegutsema komitee nimel.

    Nad on kontaktisikud komitee ja Euroopa Komisjoni vahelises suhtlemises kogu menetluse vältel, hallates eelkõige kõigi kavandatud algatuse raames asjakohaste materjalide esitamist komisjonile.

    Neil mõlemal on juurdepääs korraldajakontole ning nendeni jõuab kogu komisjoniga toimuv teabevahetus.

Kavandatud algatuse registreerimine

  1. Millist teavet on kavandatud algatuse registreerimiseks vaja?
    • kavandatud kodanikualgatuse pealkiri (kuni 100 tähemärki);
    • kavandatud kodanikualgatuse sisu (kuni 200 tähemärki);
    • kavandatud kodanikualgatuse eesmärkide kirjeldus, mille suhtes kutsutakse komisjoni üles võtma meetmeid (kuni 500 tähemärki);
    • aluslepingute sätted, mida korraldajad kavandatava meetme puhul asjakohaseks peavad;
    • kodanike komitee 7 liikme isikuandmed (täielik nimi, postiaadress, kodakondsus ja sünniaeg), tõstes eraldi esile esindaja ja tema asendaja ning nende e-posti aadressid;
    • dokumendid, mis kinnitavad kodanike komitee kõigi seitsme liikme täielikke nimesid, postiaadressi, kodakondsust ja sünniaega
    • kavandatud kodanikualgatuse kõik toetus- ja rahastamisallikad (selle registreerimise ajal), mille väärtus ületab 500 eurot sponsori kohta aastas.

    Vabal valikul võivad korraldajad esitada:
    • kavandatud algatust käsitleva veebisaidi aadressi (kui see on olemas);
    • lisa (maksimaalselt 5 MB), kus leidub üksikasjalikum teave kavandatud kodanikualgatuse sisu, eesmärkide ja tausta kohta;
    • õigusakti eelnõu (maksimaalselt 5 MB).
  2. Milline teave avaldatakse pärast algatuse registreerimist käesoleval veebisaidil?

    Kõik kavandatud algatusega seonduv (pealkiri, sisu, eesmärgid, korraldajate poolt asjakohaseks peetavad aluslepingute sätted ja mis tahes muu esitatud teave) ning selle toetus- ja rahastamisallikad.

    Korraldajate isikuandmetest avaldatakse üksnes kontaktisikute (esindaja ja asendaja) täielik nimi ning e-posti aadress.

    Üksikasjalikumat teavet leiate isikuandmete kaitse põhimõtetest

  3. Millises keeles on võimalik kavandatud algatust registreerida?
    Kasutada võib mis tahes ELi ametlikku keelt.
  4. Kas komisjon tõlgib kavandatud algatusi?

    EI – korraldajate kohustuseks on tõlkida nende kavandatud algatus nende endi soovitud keeltesse.

    Pärast registreerimise kinnitamist ühes ametlikus keeles võivad korraldajad esitada komisjonile nende kavandatud algatuse tõlkeid teistes ELi ametlikes keeltes (vähemalt pealkirja, sisu ja eesmärgid). Enne nende üleslaadimist registrisse kontrollib komisjon, kas nende puhul esineb võrreldes originaalversiooniga ilmseid ja märkimisväärseid erinevusi pealkirja, sisu ja eesmärkide osas.
  5. Millised edasikaebamise võimalused on kodanike komiteel, kui komisjon keeldub nende kavandatud algatuse registreerimisest?

    Registreerimisotsus tehakse õiguslikel alustel. Seega on seda võimalik vaidlustada. Kui komisjon keeldub kavandatud kodanikualgatust registreerimast, peab ta korraldajaid teavitama keeldumise põhjustest ja kõigist neile kättesaadavatest kohtulikest ja kohtuvälistest õiguskaitsevahenditest.

    See hõlmab ka võimalust viia asi Euroopa Kohtusse või esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile (kaebus seoses haldusomavoliga).
  6. Kust võib leida teavet nende kavandatud algatuste kohta, mida komisjon ei ole registreerinud?

    Komisjoni keelduvad vastused seoses kavandatud algatustega, mis ei vastanud kodanikualgatust käsitlevas määruses sätestatud registreerimistingimustele, võib leida siit.

Toetusavalduste kogumine

  1. Millal saavad korraldajad hakata oma kavandatud algatusele toetusavaldusi koguma? Kui kaua neil on aega toetusavalduste kogumiseks?
    Nad võivad alustada päeval, mil nad saavad kinnituse, et komisjon on nende kavandatud algatuse registreerinud.

    Kavandatud algatuse registreerimise kuupäevast alates on korraldajatel toetusavalduste kogumiseks aega 1 aasta.

  2. Kas korraldajad saavad kasutada sama paberkandjal vormi, et koguda allkirju kõigilt ELi kodanikelt?

    EI – korraldajad peavad kasutama eraldi vorme sõltuvalt liikmesriigist, kust allakirjutanud pärit on. See tähendab seda, et kõik ühel vormil olevad allakirjutanud peavad tulema samast liikmesriigist.

    Igal vormil peavad korraldajad kõigepealt märkima ära liikmesriigi, kuhu see vorm saadetakse. Seda vormi võivad seejärel kasutada üksnes kodanikud, kes tohivad selle liikmesriigi eest allkirja anda.

  3. Kas vormid peavad olema selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus toetusavaldusi kogutakse? Kas kehtivad mingid keelenõuded?

    Korraldajad võivad koguda toetusavaldusi mis tahes liikmesriigis ja mis tahes ELi ametlikus keeles.

    Siiski peab vormis (määruse III lisa punktid 5–7) kavandatud algatuse kohta esitatud teave olema ühes neist keeltest, milles see käesoleval veebisaidil avaldatakse.

  4. Toetusavalduste miinimumarv tuleb kokku koguda vähemalt 7 liikmesriigis. Mis saab nendes liikmesriikides kogutud toetusavaldustest, kus miinimumarvu kokku ei saada?

    Muidugi lisatakse need toetusavaldused allakirjutanute koguarvule, et saavutada eesmärk 1 miljon allakirjutanut, kuid asjaomased liikmesriigid ei lähe nõutava ühe neljandiku liikmesriikide hulgas arvesse.

  5. Kui vanad peavad ELi kodanikud olema, et algatusele alla kirjutada?

    Kodanikud peavad olema 18 aastat vanad, välja arvatud juhul, kui nad on Austria kodanikud, mispuhul võivad nad olla 16 aastat vanad (s.t piisavalt vanad, et hääletada Euroopa Parlamendi valimistel).

  6. Kas ELi kodanikud peavad olema valijaks registreeritud, et algatusele alla kirjutada?

    EI – nad peavad üksnes olema piisavalt vanad, et hääletada Euroopa Parlamendi valimistel (vt eelmine küsimus).

  7. Kas kolmandate riikide kodanikest ELi residendid võivad algatusele alla kirjutada?

    EI – üksnes ELi kodanikud (liikmesriigi kodanikud) saavad allkirja anda.

  8. Kui isik on ühe liikmesriigi kodanik, kuid elab teises liikmesriigis, siis millises liikmesriigis läheb tema toetusavaldus arvesse?
    Sõltuvalt asjaomaste liikmesriikide nõutavatest andmetest võib sellel isikul olla võimalus nende liikmesriikide vahel valida, pidades silmas, et ta võib algatusele alla kirjutada vaid ühe korra. Andmed, mille ta oma toetusavalduses esitab (nt passinumber või elamisloa number), määravad kindlaks, millises riigis tema toetusavaldus arvesse läheb.
    Näide
    Eestis elav austerlane võib kas:
    • täita Eesti vormi, esitades oma eesnime, perekonnanime, aadressi, sünnikuupäeva ja -koha ning kodakondsuse. Sellisel juhul kontrollitakse tema toetusavaldust ning läheb see arvesse Eestis;
    • või täita Austria vormi, esitades eespool viidatud teabele lisaks ka isikut tõendava dokumendi numbri Austria poolt tunnustatud dokumentide nimekirjast, mis sisaldub määruse III lisa C osas (passi või isikutunnistuse number). Sellisel juhul kontrollitakse tema toetusavaldust ning läheb see ka arvesse Austrias.

    Igal juhul võivad kodanikud algatusele alla kirjutada vaid ühe korra.
  9. Kas ELi kodanikud, kes on residendid väljaspool ELi, võivad algatusele alla kirjutada? Millises liikmesriigis lähevad nende toetusavaldused arvesse?

    See sõltub liikmesriigist, mille kodanikud nad on.

    Sõltuvalt liikmesriikides kehtestatud nõuetest nad võivad või ei või allkirja anda. See tuleneb asjaolust, et mõnel liikmesriigil ei ole võimalik kontrollida väljaspool ELi elavate oma riigi kodanike toetusavaldusi.

    Nende isikute toetusavaldus, kellel on võimalik allkirja anda, läheb arvesse nende kodakondsusjärgses liikmesriigis.

  10. Kuidas saavad kodanikud, kes annavad algatusele oma toetuse, olla kindlad, et nende isikuandmeid ei kasutata ühelgi muul otstarbel?

    Euroopa kodanikualgatust käsitleva määrusega tagatakse isikuandmete kaitse kõrge tase nii kodanikualgatuse korraldamise kui ka järelmeetmete võtmise etapis kõigi osaliste (korraldajate, liikmesriikide ja komisjoni) poolt.

    Kodanikualgatuse raames teostatava isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse isikuandmete kaitse alaseid õigusakte. Andmete vastutavate töötlejatena on korraldajad vastutavad mis tahes kahju eest, mida nad kohaldatavate riiklike õigusaktide mõistes põhjustavad ning nende suhtes võidakse määruse rikkumise korral kohaldada asjakohaseid karistusi.

  11. Kas korraldajad võivad säilitada allakirjutanute isikuandmed selleks, et laiali jagada täiendavat teavet?

    Ametliku toetusavalduse vormi väline: allakirjutanute andmeid võib üksnes kasutada kavandatud algatuse toetamise eesmärgil, nagu on sätestatud Euroopa kodanikualgatust käsitleva määruse artikli 12 lõikes 3. Siiski võivad korraldajad küsida teavitamise eesmärgil allakirjutanutelt eraldi nende kontaktandmeid, tingimusel et järgitakse andmekaitsealaste õigusaktide sätteid.

Veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemi tõendamine pädeva riikliku asutuse poolt

  1. Kuidas saavad kodanikud kindlad olla, et Internetis algatusele allkirja andmine on turvaline?

    Veebipõhine toetusavalduste kogumine ei saa alata enne, kui asjakohane riiklik asutus on korraldajate veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemi tõendanud.

    Tõendamise käigus kontrollitakse, kas süsteem vastab Euroopa kodanikualgatust käsitleva määruse artiklis 6 sätestatud turva- ja tehnilistele nõuetele. Selleks peavad pädevad asutused kontrollima, et süsteem oleks kooskõlas üksikasjalike tehniliste spetsifikatsioonidega, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1179/2011, millega kehtestatakse veebipõhiste kogumissüsteemide tehnilised spetsifikatsioonid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta.

    See kehtib ka juhul, kui korraldajad kasutavad komisjoni poolt loodud avatud lähtekoodiga tarkvara.

  2. Kas korraldajad võivad kasutada rohkem kui ühte veebipõhist toetusavalduste kogumise süsteemi (nt ühte iga liikmesriigi kohta)?

    JAH – kuid iga nende süsteem tuleb eraldi tõendada.

  3. Kas korraldajad võivad kõigis liikmesriikides kasutada ühte veebipõhist toetusavalduste kogumise süsteemi?

    JAH – kõnealust süsteemi tuleb tõendada üksnes ühe korra ning seda peab tegema selle liikmesriigi asutus, kus andmeid säilitatakse.

  4. Kas korraldajad võivad asjakohaselt riiklikult asutuselt taotleda oma veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemi tõendamist enne, kui komisjon nende kavandatud algatuse registreerib?

    JAH – tõendamise taotlemisel peavad nad aga esitama oma kavandatud algatuse täpse pealkirja.

    Sellest olenemata ei eelda veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemi sobivuse tõendamine, et komisjon otsustab asjaomase kavandatud algatuse registreerida.

  5. Missugust vormingut võivad korraldajad kasutada veebipõhiselt kogutud toetusavalduste saatmiseks pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks?

    Korraldajad võivad pädevatele riiklikele asutustele toetusavaldusi saata kas paberkandjal või elektrooniliselt. Veebipõhiselt kogutud toetusavaldused võib välja trükkida ja saata paberkandjal või hoopis elektrooniliselt turvalisel viisil, nt krüpteeritud failidena CD-ROMil. Samuti võib kasutada XML-vormingus faile, kui asjaomane riiklik asutus neid aktsepteerib. Komisjoni väljaarendatud tarkvara võimaldab eksportida toetusavaldusi XML-vormingus.

  6. Millised edasikaebamise võimalused on korraldajatel, kui pädev riiklik asutus ei väljasta tõendit 1-kuulise tähtaja jooksul?

    Korraldajad võivad kasutada riiklikul tasandil kehtivaid edasikaebamise võimalusi. Nad võivad edasi kaevata riiklikule haldus- või õiguskaitseasutusele (sealhulgas ka riiklikule või piirkondlikule ombudsmanile).

    Samuti võivad korraldajad esitada kaebuse Euroopa Komisjonile ELi õigusaktide kohaldamata jätmise eest.

Komisjoni väljaarendatud tarkvara veebipõhiste kogumissüsteemide jaoks

  1. Kust on võimalik leida teavet ja juhiseid komisjoni väljatöötatud tarkvara kohta?

    Tarkvara viimane redaktsioon on avaldatud veebisaidil JoinUp, kust leiate ka eelmised redaktsioonid ning kasulikku teavet ja dokumente tarkvara allalaadimiseks ning haldamiseks (dokumendid leiate rubriigist „e-Library”). Rubriikides „Forums” ja „News & blogs” saate esitada tarkvara kohta küsimusi ning vaadata teiste kasutajate esitatud küsimusi ja vastuseid.

  2. Kas komisjoni väljatöötatud tarkvara on võimalik muuta?

    Komisjoni väljatöötatud tarkvara võimaldab kõiki vajalikke funktsioone toetusavalduste veebipõhiseks kogumiseks vastavalt kodanikualgatust käsitlevas määruses sätestatud eeskirjadele. Et tarkvara vastaks paremini korraldajate vajadustele, võib neil aga tekkida soov selle elemente muuta. Kuna tegemist on avatud lähtekoodiga tarkvaraga, siis on kõiki elemente võimalik muuta.

    Kui korraldajad soovivad aga kasutada tarkvara muudetud versiooni, peavad nad tagama, et see oleks endiselt kooskõlas kodanikualgatust käsitleva määruse artikli 6 lõikega 4 ning seda rakendavate tehniliste spetsifikatsioonidega (komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1179/2011).

    Pange tähele, et kui mõnda tarkvara peamistest omadustest on muudetud, ei ole vastavus tehnilistele spetsifikatsioonidele tarkvara kasutamisel enam tagatud ja pädev riiklik asutus teostab tõendamismenetluse nii, nagu süsteem ei kasutaks komisjoni väljatöötatud tarkvara (tarkvara pakkimisel on kasutatud räsitud koodi, mille abil on pädeval riiklikul asutusel võimalik kindlaks teha, et tõendamiseks esitatud versiooni ei ole muudetud). Andmebaasi tasandile jäävate elementide (nt sisestatud andmete automaatse kinnitamisega seotud eeskirjade) muutmine aga süsteemi vastavust määrusele ei mõjuta.

Toetusavalduste kontrollimine pädevate riiklike asutuste poolt

  1. Millist teavet peavad allakirjutanud oma toetusavalduse raames esitama?

    Andmed sõltuvad sellest, millisest ELi liikmesriigist on allakirjutanud pärit. See on tingitud sellest, et liikmesriigid vastutavad allakirjutanute toetusavalduste kehtivuse kontrollimise ning igas riigis kogutud kehtivate toetusavalduste arvu tõendamise eest. Seega vastab nõutav teave sellele, mida liikmesriigid toetusavalduste tõendamisel vajalikuks peavad.

    Nõutav teave võib hõlmata nime, aadressi, sünniaega ja -kohta, kodakondsust ning mitme liikmesriigi puhul ka isikukoodi.

    Osa sellest teabest (nt täielik aadress, sünnikoht ja -aeg) mõned liikmesriigid ei nõua.

    Üksikasjaliku teabe jaoks tutvuge toetusavalduste 2 näidisvormiga kodanikualgatust käsitleva määruse III lisas (A ja B osad).

    Isikukoodi esitamist nõudvate liikmesriikide puhul tutvuge III lisa C osaga, kus leidub nimekiri dokumentidest/isikukoodidest, mida iga riik tunnustab.

  2. Kuidas toetusavaldusi kontrollitakse?

    Korraldajad peavad saatma toetusavalduste vormid pädevatele riiklikele asutustele, kes teostavad asjakohased kontrollid, et tõendada kogutud kehtivate toetusavalduste arvu. Need kontrollid võivad põhineda juhusliku valiku meetodil.

  3. Millised edasikaebamise võimalused on korraldajatel, kui pädevad riiklikud asutused ei väljasta tõendeid 3-kuulise tähtaja jooksul?

    Korraldajad võivad kasutada riiklikul tasandil kehtivaid edasikaebamise võimalusi. Nad võivad edasi kaevata riiklikule haldus- või õiguskaitseasutusele (sealhulgas ka riiklikule või piirkondlikule ombudsmanile).

    Samuti võivad korraldajad esitada kaebuse Euroopa Komisjonile ELi õigusaktide kohaldamata jätmise eest.

Kodanikualgatuse esitamine komisjonile

  1. Kas korraldajad peavad esitama komisjonile kõik toetusavaldused?

    EI – nad peavad saatma oma korraldajakonto kaudu käesoleval veebisaidil esitamise vormi ning kõikide pädevatelt riiklikelt asutustelt saadud tõendite koopiad, mis kinnitavad, et vajalik arv toetusavaldusi on kogutud.

Läbivaatamine ja komisjoni vastus

  1. Kui komisjon teeb otsuse võtta kodanikualgatuse tulemusena vastu seadusandlik eelnõu, siis mis saab edasi?

    Komisjoni ettepanek peab järgima asjakohast seadusandlikku menetlust.

    Selleks et saada õigusaktiks, peab ettepanekut uurima ning selle vastu võtma seadusandja (üldjuhul Euroopa Parlament ja nõukogu või erandjuhul ainult nõukogu).

  2. Mis juhtub siis, kui komisjon otsustab kodanikualgatuse osas meetmeid mitte võtta? Kas on olemas edasikaebamise võimalused?

    EI – vastupidiselt registreerimist käsitlevale otsusele põhineb see otsus komisjoni poolt teostataval poliitilisel analüüsil algatuse sisu kohta ning selle puhul kaebuse esitamise menetlust ei kohaldata.

    Kodanikualgatus on tegevuskava loov algatus, mis kohustab komisjoni tõsiselt kaaluma kodanike esitatud taotlusi, kuid ei kohusta teda nende ajel tegutsema.

    Kui komisjon otsustab mitte tegutseda, selgitab ta selgesõnaliselt oma põhjusi.