Navigation path

Avaleht Kontakt Sisujuht

Kodanikualgatuse kohta

Leidke algatus

Käivitage algatus

KKK ELi pädevuse ja Euroopa Komisjoni volituste kohta




ELi pädevus

  1. Milline on ELi pädevus? Kus on see määratletud?

    ELi pädevus on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingus (artiklid 2-6 ).

    Ainupädevus
    (vt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 3)
    Jagatud pädevus
    (vt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 4)
    Pädevus liikmesriikide meetmete toetamisel, koordineerimisel ja täiendamisel
    (vt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 6)
    Pädevus meetmete võtmiseks, mille raames ELi liikmesriigid peavad koordineerima oma poliitikat
    (vt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 5)
    • tolliliit;
    • siseturu toimimiseks vajalike konkurentsiseeskirjade kehtestamine;
    • rahapoliitika nendes liikmesriikides, kus on käibel euro;
    • mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames;
    • ühine kaubanduspoliitika;
    • rahvusvaheliste lepingute sõlmimine;
      • kui selle sõlmimise näeb ette ELi seadusandlik akt;
      • või kui lepingut on vaja selleks, et võimaldada ELil teostada oma sisemist pädevust;
      • kuna see võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala.
    Õiguslikult siduvad ELi õigusaktid kõnealustes valdkondades ei eelda liikmesriikide seaduste või määruste ühtlustamist,

    Euroopa Liidu leping annab ELile samuti pädevuse ühise välis- ja julgeolekupoliitika määratlemiseks ja rakendamiseks, sealhulgas järkjärguliseks ühise kaitsepoliitika kujundamiseks.

    NB! Enamikes poliitikavaldkondades, kus EL saab meetmeid võtta, on komisjonil seadusandliku ettepaneku esitamise volitused. Siiski mõne puhul nendest (nt ühine välis- ja julgeolekupoliitika) komisjonil asjaomaseid volitusi ei ole.

  2. Millised on ELi pädevuse erinevad kategooriad?
    ELi pädevus on jaotatud kolme kategooriasse:
  3. Mida tähendab „jagatud pädevus”?

    Jagatud pädevus tähendab, , et nii EL kui ka selle liikmesriigid võivad asjaomases valdkonnas võtta vastu õiguslikult siduvaid akte.

    Siiski saavad liikmesriigid seda teha vaid juhul, kui EL ei ole oma pädevust rakendanud või on selgesõnaliselt selle rakendamisest loobunud.

  4. Kas valdkondades, mille puhul EL saab võtta meetmeid, et toetada, koordineerida või täiendada liikmesriikide tegevust, on ELil pädevus ühtlustada liikmesriikides kehtivaid õigusakte?

    EI - õiguslikult siduvad kõnealuste valdkondadega seotud ELi õigusaktid ei eelda liikmesriikide seaduste või määruste ühtlustamist.

Euroopa Komisjoni volitused ELi õigusakti ettepaneku esitamisel

  1. Mis on Euroopa Liidu õigusakt?

    ELi õigusaktid on ELi institutsioonide poolt vastu võetud seadusandlikud või mitteseadusandlikud aktid.

    ELi institutsoonid võivad vastu võtta viit liiki õigusakte.

    Õiguslikult siduvad aktid
    • määrused
    • direktiivid
    • otsused

    Õiguslikult mittesiduvad aktid:
    • soovitused
    • arvamused

    Täiendav teave Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 288.

  2. Milline on komisjoni roll ELi õigusloomeprotsessis?

    ELi õigusloomeprotsessis saab komisjon teha vaid ettepaneku ELi õigusakti vastuvõtmiseks. Selleks et see jõustuks, peab seadusandja selle vastu võtma. Enamikel juhtudel on seadusandjaks nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu. Mõnedel juhtudel vaid üks neist.

    Kodanikualgatuse raames kutsutakse komisjoni üles esitama seadusandlik ettepanek. Kui komisjon otsustab ettepaneku esitada, peab seadusandja selle õigusakti jõustumiseks vastu võtma.

    Täiendava teabe saamiseks ELi otsustamismenetluse kohta, vt Kuidas ELi otsuseid tehakse

  3. Kas komisjon saab esitada seadusandliku ettepaneku igas valdkonnas, mille puhul EL omab pädevust?

    EI – näiteks ELil on pädevus ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, kuid komisjonil ei ole kõnealuses valdkonnas seadusandliku ettepaneku esitamiseks pädevust.

  4. Millisel juhul saab komisjon esitada seadusandliku ettepaneku?
    • Kui ELi õigusakt on vastu võetud õigusloomeprotsessis (tava- või erimenetluse teel), kui aluslepingutest ei tulene teisiti
    • NING
    • kui aluslepingutes ei ole selgesõnaliselt sätestatud, et komisjon vastutab seadusandliku ettepaneku esitamise eest.
  5. Milline on seadusandlik tavamenetlus? Kas komisjon on vastutav ettepaneku esitamise eest sellist laadi menetluse puhul?

    See on tavapärane otsustamismenetlus enamike ELi poliitikavaldkondade puhul.

    Seda teatakse ka kaasotsustamismenetlusena, kuna see eeldab määruste, direktiivide ja otsuste ühist vastuvõtmist Euroopa Parlamend ja nõukogu poolt (vt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 294). Kumbki institutsioon (Euroopa Parlament ega nõukogu) ei saa õigusakti vastu võtta üksi.

    Komisjon vastutab seadusandliku ettepaneku esitamise eest Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kui aluslepingutest ei tulene teisiti.

    Täiendav teave seadusandliku tavamenetluse kohta

  6. Milline on seadusandlik erimenetlus? Kas komisjon on vastutav ettepaneku esitamise eest sellist laadi menetluse puhul?

    Seadusandlikku erimenetlust kohaldatakse asutamislepingus loetletud konkreetsete juhtumite korral, mil määruse, direktiivi või otsuse võtab vastu Euroopa Parlament nõukogu osalusel või nõukogu Euroopa Parlamendi osalusel (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 289 lõige 2).

    Seadusandlikud erimenetlused on erinevad sõltuvalt asjaomasest valdkonnast.

    Komisjon vastutab õigusakti ettepaneku esitamise eest seadusandjale (Euroopa Parlamendile / nõukogule), kui aluslepingutest ei tulene teisiti.

  7. Kas on olemas muid (mitteseadusandlikke) menetlusi, mis viivad ELi õigusakti (mitteseadusandliku) vastuvõtmiseni komisjoni ettepanekul?

    JAH – nende vastuvõtmise menetlus on määratletud juhtumipõhiselt aluslepingutes.

    Kõnealused õigusaktid võetakse komisjoni ettepaneku alusel vastu vaid juhul, kui see on ette nähtud aluslepingutes.