Navigatsioonitee

Koolidele puuvilja jagamise kava

KKK

Miks on puudulik toitumine, ülekaalulisus ja rasvumine Euroopa Liidu probleem?

Olukorras, kus enam kui 200 miljonit täiskasvanut ja 14 miljonit last on ülekaalulised, seisab EL silmitsi kogu ühiskonda puudutava tõsise probleemiga. Ülekaalulisust ja rasvumist põhjustavad eluviisiga seotud tegurid, nt toitumiskava ja ‑harjumused, kehalise aktiivsuse tase, kuid ka geneetilised tegurid.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) aruande kohaselt on Euroopas 20% lastest ja noorukitest ülekaalulised ning kolmandik neist on rasvunud. Suundumus rasvumisele on eriti murettekitav laste ja noorte puhul. Lapseea rasvumise leviku iga-aastane kasvutempo on pidevalt tõusnud, olles praegu 10 korda kiirem kui 1970ndatel.

Allikas: WHO 2007

Üles

Miks peaks EL rasvumisega võitlema?

Lapseea rasvumisel võib olla tõsiseid tervisemõjusid (südamehaigused, 2. tüüpi diabeet, osteoartriit ja isegi mõnd tüüpi kasvajad). Need võivad põhjustada olulisi puudeid ja ka enneaegset suremust.

Mõjuhinnangu taustaaruande kohaselt olid enne 2004. aasta maid ELi kuulunud 15 liikmesriigis ainuüksi rasvumisest tulenevad otsesed ja kaudsed kulud 2002. aastal hinnanguliselt 32,8 miljardit eurot. Hilisema (2005) Fry ja Finley hinnangu kohaselt ulatusid rasvumisega (KMI ≥ 30 kg/m2) seotud otsesed ja kaudsed kulud EL 15 osas 0,3%ni SKTst.

Ekstrapoleerides seda 2005. aasta SKT alusel EL 25-le näeme, et rasvumine läheb EL 25 osas maksma 40,5 miljardit eurot aastas ning rasvumine ja ülekaalulisus kogu ELi lõikes kokku 81 miljardit eurot aastas.

Üles

Kui palju tarbitakse ELis puu- ja köögivilju?

2010. aastal tarbiti EL 27-s puuvilju hinnanguliselt 219 g inimese kohta päevas ja köögivilju 228,1 g inimese kohta päevas.

Kuigi ELi keskmine puu- ja köögiviljade tarbimine inimese kohta ületab WHO soovitatud koguse, on liiga mitmes liikmesriigis tarbimine siiski väiksem kui WHO soovitatud 400 g inimese kohta.

Need andmed tekitavad jätkuvalt muret, eriti rasvumise aina laialdasema leviku valguses.

WHO/FAO soovitatav miinimumkogus

Allikas: Monitor 2011 FRESHFEL EUROPE

Üles

Kuidas on ÜPP seotud Euroopa koolipuuviljakavaga?

Ühine põllumajanduspoliitika keskendub muu hulgas põllumajandusturgude stabiliseerimisele stabiilsete turustamisvõimaluste kaudu, tõstes põllumajanduse konkurentsivõimet tootmisuuenduste edendamise teel ja aidates kaasa piirkondlikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Samas pööratakse aina suuremat tähelepanu rahvatervise parandamisele, püüdes lõppkokkuvõttes arvestada kõigi ELi poliitikavaldkondade tervishoidu puudutavate aspektidega.

Näiteid:

  • 2005. aastal rajas tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat toitumise, kehalise tegevuse ja tervise teemalise Euroopa Liidu platvormi.
  • 2007. aastal avaldas tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat valge raamatu toitumise, ülekaalu ja rasvumise teemal, kus Euroopa Komisjon juhib tähelepanu sellele, millist rolli võiks ühine põllumajanduspoliitika omada paremate toitumisharjumuste kujundamisel ning ülekaalulisuse ja rasvumisega võitlemisel.
  • 2007. aasta septembris vastu võetud Euroopa Liidu puu- ja köögiviljareformi põhieesmärk oli pöörata tõusule puu- ja köögiviljade tarbimise langustrend noorte hulgas.
  • Pärast puu- ja köögiviljareformi kinnitamist palus nõukogu Euroopa Komisjonil esitada mõjuhinnangu põhjal koolipuuviljakava eelnõu.
  • Euroopa Parlament rõhutas Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve eelnõu resolutsioonis oma otsustavust rajada koolipuuviljakava.
  • Komisjoni ettepanekus 2013. aasta järgse ÜPP kohta soovitatakse suurendada praegu koolipuuviljakavale ette nähtud ELi rahastamispaketti ja kaasrahastamise määra.
Üles

Kas koolidele puuvilja jagamise kava on tõhus vahend?

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi juhitavat Euroopa koolidele puuvilja jagamise kava on rakendatud juba kolmel õppeaastal. See noorema põlvkonna eurooplastele suunatud väga tähtis algatus aitab kujundada tervislikke toitumisharjumusi.

2010–2011. õppeaasta hindamise aruande alusel hõlmavad 24 osaleva liikmesriigi koolidele puuvilja jagamise kavad enam kui 54 000 kooli ja 8,1 miljonit last.

Üles

Kuidas saab mõõta koolidele puuvilja jagamise kava tõhusust?

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat valmistab praegu ette kava välist hindamist, mis peab valmima aastal 2012. Liikmesriikides toimuvad samuti oma kavade hindamised, mis jõuavad lõpule 2012. aasta veebruariks. Kõik need andmed koondab komisjon nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatavasse aruandesse, millele lisatakse vajadusel asjakohased ettepanekud.

Aruandes peaks olema näidatud, millisel määral on koolipuuviljakava aidanud kaasa hästi töötavate koolipuuviljakavade rajamisele liikmesriikides ning millist mõju on see avaldanud laste toitumisharjumuste arengule.

Üles

Mis lisaväärtust pakub koolipuuviljakava Euroopa Liidule?

  • Innustab algatama uusi kavasid või laiendama olemasolevaid.
  • Loob jätkusuutliku mitmeaastase toetusraamistiku.
  • Vähendab sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust puu- ja köögiviljatarbimise osas.
  • Tõstab sihtrühma teadlikkust, sest koolipuuviljakava võib omada suurt mõju rahvastiku terviseprobleemide leevendamisel.
  • Annab liikmesriikidele üldiseid suuniseid ja juhiseid selle kava haldamiseks.
  • Integreerib oskusteavet ning edendab kogemuste ja heade tavade vahetamist liikmesriikide, sidusrühmade ja arendajate vahel, pakkudes võrreldavat teavet kavade kohta.
Üles

Mida tähendab „5 päevas”?

See tähendab viit portsjonit (igaüks neist 80 g) puu- ja köögivilju päevas, kusjuures siin peetakse silmas viit portsjonit puu- ja köögivilju kokku, mitte viit portsjonit kummaski kategoorias. Kogus vastab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusele süüa iga päev vähemalt 400 g puu- ja köögivilju, et vähendada tõsiste terviseprobleemide ohtu.

Üles

Miks ma vajan 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas?

  • Puu- ja köögiviljad on tervisliku ja tasakaalustatud toidusedeli tähtis osa.
  • Need on head toitainete, vitamiinide, mineraal- ja kiudainete allikad.
  • Need aitavad vähendada südamehaiguste, insuldi ja mõnd tüüpi kasvajate ohtu.
  • Need sisaldavad vähe rasvu ja kaloreid.
Üles