Maaelu arengu poliitika 2007–2013

Milleks on vajalik maaelu arengu poliitika?

Euroopa Liit rakendab aktiivset maaelu arengu poliitikat, kuna niiviisi on võimalik maapiirkondade ja seal elavate inimeste elukvaliteeti parandada.

Maapiirkonnad on ELi oluline osa ning aitavad luua ELi omanäolisust. Nad moodustavad 91% ELi territooriumist ja seal elab 56% ELi rahvastikust. Euroopa Liidule lisavad omanäolisust ka mitmekesised kaunid maastikud mägedest steppideni ning tihedatest metsadest looklevate põldudeni.

Paljudes maapiirkondades esineb olulisi probleeme. Paljud metsandus- ja põllumajandusettevõtted peavad suurendama oma konkurentsivõimet. Maapiirkondades on sissetulek inimese kohta madalam kui linnades, oskusvaldkonnad on siin piiratud ning teenuste sektor on vähem arenenud. Peale selle on maakeskkonna eest hoolitsemine kulukam.

Samas on Euroopa maapiirkondadel palju pakkuda. Siit tuleb peamine tooraine. Täiesti ilmne on maapiirkondade väärtus (kui me selle eest hoolt kanname) ilu nautimiseks, puhkamiseks ja taastumiseks. Maapiirkonnad on meie kopsud ning seega olulisel kohal võitluses kliimamuutuse vastu. Paljud inimesed sooviksid seal elada ja/või töötada tingimusel, et vajalikud teenused ja infrastruktuurid on kättesaadavad.

Seega on Euroopa Liidu majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev Lissaboni strateegia ja Göteborgi säästva arengu strateegia asjakohased nii maapiirkondade kui linnade puhul.

ELi maapiirkondade poliitika seisneb nende probleemide lahendamises, millega maapiirkonnad tegelema peavad. Ära tuleb kasutada ka kogu maapiirkondade potentsiaal.

Milleks on vajalik ühine maaelu arengu poliitika?

Teoreetiliselt otsustab iga liikmesriik ise maaelu arengu poliitika üle ja tegutseb selles valdkonnas iseseisvalt. Tegelikkuses ei laabu kõik nii sujuvalt. Kõik ELi liikmesriigid ei suuda rakendada neile vajalikku poliitikat. Paljusid maaelu arengu poliitika küsimusi ei saa käsitleda riigiti või piirkonniti, kuna nad mõjutavad ka inimesi piiri taga (nt saaste ületab hõpsasti piire ning ka keskkonnakaitse on muutnud Euroopaüleseks ja rahvusvaheliseks küsimuseks). Samas on maaelu arengu poliitika Euroopa tasandil seotud muude poliitikavaldkondadega.

Seepärast rakendab EL ühist maaelu arengu poliitikat, mille raames on liikmesriikidele ja piirkondadele antud kontrollifunktsioon.

Poliitikat rahastatakse osaliselt ELi ning osaliselt liikmesriikide ja piirkondade eelarvetest.

Maaelu arengu poliitika teljed

Maaelu arengu poliitika põhilised eeskirjad ajavahemikuks 2007–2013 ning liikmesriikide ja piirkondade poliitikameetmed on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1698/2005.

Määruse raames käsitletakse ajavahemikul 2007–2013 maaelu arengu poliitika kolme põhiküsimust (mida teatakse temaatiliste telgedena). Need küsimused on:

• põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime suurendamine;
  
  
• keskkonna ja maapiirkonna paremaks muutmine;
  
  
• maapiirkondade elukvaliteedi tõstmine ja maamajandustegevuse mitmekesistamise julgustamine.

Tasakaalu säilitamiseks peavad liikmesriigid ja maapiirkonnad jagama oma maaelu arengu eelarve nimetatud kolme valdkonna vahel.

Eelavest peab toetama ka ühenduse algatusel Leader põhinevaid projekte. Maaelu arengu puhul kasutatava algatusega Leader hõlmatakse üksikprojekte, mille on koostanud ja mida viivad ellu kohalikud partnerid, et lahendada spetsiifilisi kohalikke probleeme.

Nagu enne 2007. aastat, peab iga liikmesriik (või piirkond, kui pädevus on antud piirkonnale) koostama maaelu arengu programmi, milles täpsustatakse eelarve, mis eraldatakse ajavahemikul 2007–2013 rakendatavale meetmetele.

Ajavahemikul 2007–2013 rõhutatakse maaelu arengu ühtset strateegiat kogu ELis. Seda saavutatakse riiklike strateegiakavade abil, mis põhinevad ELi strateegiasuunistel.

Sellise lähenemisega saab aidata:

• määrata kindlaks valdkonnad, milles ELi toetus maaelu arenguks loob kõige suurima väärtuse ELi tasandil;
  
  
• võtta arvesse ELi põhieesmärke (nt Lissaboni ja Göteborgi strateegiates kehtestatuid);
  
  
• tagada vastavust ELi teiste poliitikavaldkondadega, eriti ühtekuuluvuse ja keskkonna valdkonnas;
  
  
• toetada uue, turule orienteeritud ühise põllumajanduspoliitika rakendamist ning sellega kaasnevaid ümberkorraldusi vanades ja uutes liikmesriikides.

Avaleht

Õigus

Järelevalve ja hindamine

Ebasoodsamad piirkonnad

Zonas desfavorecidas

Tööhõive

Trükised

RIIKIDE DOKUMENDID

Maaelu arengu poliitika 2000-2006

Leader+

"Europe's rural areas in action: Facing the challenges of tomorrow", 16 - 17 October 2008, Limassol, Cyprus

Proceedings of the conference

Seminar "Ensuring Good management of Rural Development programmes 2007-2013"
Brussels, 28-29 September 2010