Navigatsioonitee

Lisatööriistad

Maaelu arengu poliitika ajavahemikus 2014–2020

Maaelu areng 2014–2020

Euroopa Liidu maaelu arengu poliitika aitab ELi liikmesriikidel tegeleda 21. sajandi maapiirkondade majanduslike, keskkonnaalaste ja ühiskondlike probleemidega. Tihti nimetatakse seda Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) teiseks sambaks, kuna see täiendab nn esimest sammast, milleks on põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused ning põllumajandusturgude haldamise meetmed. Paljud maaelu arengu poliitika eesmärgid on ühised teiste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega.

Euroopa Liidu maaelu arengu poliitikat rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist Deutsch (de) English (en) français (fr) , mille vahendite kogusummaks aastatel 2014–2020 on 100 miljardit eurot. Igale ELi riigile eraldatakse fondist pdf - 249 KB [249 KB] English (en) seitsmeaastase perioodi jaoks kindlaksmääratud summa pdf - 249 KB [249 KB] English (en) . Seda täiendavad liikmesriikide avaliku sektori vahendid, mille kogusummaks on 61 miljardit eurot.

 

Aastateks 2014–2020 on 28 liikmesriigi jaoks kokku vastu võetud 118 maaelu arengu programmi English (en) , mille hulgas on 20 üleriigilist programmi ning 8 liikmesriigi kaks või enam piirkondlikku programmi.

 

ELi maaelu arengu programmide raamistik

Liikmesriigid ja piirkonnad koostavad oma maaelu arengu programmi, mis põhineb nende kohalikel vajadustel ja arvestab vähemalt neljaga kuuest ühisest ELi prioriteedist, milleks on:

 

  • teadmussiire ja innovatsioon põllumajanduses, metsanduses ning maapiirkondades;
  • kõigi põllumajandusvormide elujõulisuse hoidmine ja konkurentsivõime parandamine ning uuenduslikud põllumajandustehnoloogiad ja metsade säästev majandamine;
  • toiduahela parem korraldamine, loomade heaolu ja riskijuhtimine põllumajanduses;
  • põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide taastamine, säilitamine ning kasvatamine;
  • ressursitõhusus ning vähese CO2-heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele üleminek põllumajanduses ning toiduainete- ja metsandussektoris;
  • sotsiaalne kaasamine, vaesuse vähendamine ja maapiirkondade majanduslik areng.

 

Maaelu arengu prioriteedid on jagatud väiksemateks „sihtvaldkondadeks”. Näiteks kuuluvad ressursitõhususe prioriteedi alla sihtvaldkonnad „põllumajandustegevusest tingitud kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heitkoguste vähendamine ning õhukvaliteedi parandamine” ja „süsinikdioksiidi säilitamine ja sidumine põllumajanduses ja metsanduses”. Maaelu arengu programmides määravad liikmesriigid ja piirkonnad nende sihtvaldkondade jaoks kindlaks kvantifitseeritavad eesmärgid. Seejärel otsustavad nad, milliseid meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks kasutada ja kui palju vahendeid igale meetmele eraldada. Vähemalt 30% iga maaelu arengu programmi vahenditest eraldatakse keskkonna ja kliimamuutustega seotud meetmetele ning vähemalt 5% programmile LEADER.  Lisateavet oodatavate tulemuste kohta saab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmete platvormilt ning konkreetsete maaelu arengu programmide teabelehtedelt English (en) .

 

Maaelu arengu meetmed osana ELi laiemast investeerimisstrateegiast

Alates 2014. aastast peavad liikmesriigid sõlmima partnerluslepingu, millega kooskõlastatakse kõikide ELi struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamine liikmesriigis. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd ka Euroopa Investeerimispangaga Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi rahastamisvahendite loomiseks. Maaelu arengu poliitika rakendamist ja mõju jälgitakse ja hinnatakse Deutsch (de) English (en) français (fr) üksikasjalikult. Lisateavet konkreetsete projektide kohta pakuvad Euroopa maaelu arengu võrgustik, Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustik ning ELi eelarve veebileht.

 

Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?