Navigatsioonitee

Lisatööriistad

Maaelu arengu poliitika ajavahemikus 2014–2020

Maaelu arengu poliitika ajavahemikus 2014–2020

ELi maaelu arengu poliitika on pidevalt edasi arenenud, et vastata maapiirkondades esilekerkivatele probleemidele. Kõige viimane reform, mis kaasnes ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) laiema ümberkujundamisega, viidi sisuliselt lõpule 2013. aasta detsembris, kui kiideti heaks põhiõigusaktid aastateks 2014–2020.

Kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” ning ÜPP üldiste eesmärkidega on ELi maaelu arengu poliitika kolm pikaajalist strateegilist eesmärki ajavahemikuks 2014–2020 järgmised:

  • põllumajanduse konkurentsivõime parandamine;
  • loodusvarade jätkusuutliku majandamise ja kliimategevuse tagamine ning
  • maapiirkondade majanduse ja kogukondade tasakaalustatud territoriaalse arengu saavutamine, sealhulgas tööhõive loomine ning säilitamine.


2013. aasta reformiga Deutsch (de) English (en) français (fr) säilitati mitmed 2007.–2013. aasta maaelu arengu poliitika põhielemendid. Nagu varemgi, rakendatakse poliitikat riiklike ja/või piirkondlike maaelu arengu programmide kaudu. Need kestavad seitse aastat.


Üldkokkuvõttes toob 2013. aasta reform siiski kaasa järgmised muutused:

  • täiustatakse maaelu arengu programmide koostamise meetodit;
  • tugevdatakse maaelu arengu meetmete sisu;
  • lihtsustatakse eeskirju ja/või vähendatakse võimaluse korral nendega seotud halduskoormust ning
  • luuakse tugevam side maaelu arengu poliitika ja teiste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel.


Liikmesriigid peavad oma maaelu arengu programmide koostamisel võtma aluseks vähemalt neli ELi kuuest ühisest prioriteedist:

  1. teadmussiirde ja innovatsiooni tugevdamine põllumajanduses, metsanduses ning maapiirkondades;
  2. kõigi põllumajandusvormide elujõulisuse ja konkurentsivõime parandamine ning uuenduslike põllumajandustehnoloogiate ja metsade säästva majandamise edendamine;
  3. toiduahela korraldamise, loomade heaolu ja riskijuhtimise edendamine põllumajanduses;
  4. põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ning parandamine;
  5. ressursitõhususe edendamine ning vähese CO2-heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine põllumajanduses ning toiduainete- ja metsandussektoris;
  6. sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamine.


Iga maaelu arengu prioriteet hõlmab omakorda täpsemaid sekkumisvaldkondi (nn sihtvaldkonnad). Oma maaelu arengu programmides kehtestavad liikmesriigid/piirkonnad nende sihtvaldkondade jaoks kvantifitseeritud eesmärgid, mis põhinevad programmiga hõlmatud territooriumi vajaduste analüüsil. Seejärel otsustatakse, milliseid meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks kasutatakse ja kui palju vahendeid igale meetmele eraldatakse.


Rahalised vahendid saadakse osaliselt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ning osaliselt riiklikest/piirkondlikest ja mõnikord ka erasektori rahastamisallikatest.


Poliitika rakendamist ja mõju jälgitakse ning hinnatakse üksikasjalikult.

 

Põhjaliku ülevaate poliitikast, asjakohased õigusaktid, 2014.–2020. aasta maaelu arengu programmide vastuvõtmise ettenähtud ajakava ja palju muud teavet leiate järgmistelt veebisaidilt:

Maaelu arengut aastatel 2014–2020 tutvustav portaal 

 

 

Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?