Navigatsioonitee

Varjupaigaküsimused – ühised nõuded ja tõhusam asjaajamine - 21/10/2009

Varjupaigataotlejad järjekorras © EC

Uute eeskirjadega tehakse lõpp Euroopa nn varjupaigaloteriile.

EL muudab eeskirju, milles käsitletakse varjupaiga saamise õigust ja asjaomaste otsuste tegemist liikmesriikides.

Eesmärgiks on tagada parem kaitse tagakiusamise ohvritele, ennetada pettusi ning saavutada ühetaoline õiguse kohaldamine kõikjal ELis. Praegu on heakskiidetud varjupaigataotluste arv liikmesriigiti väga erinev.

Euroopas varjupaiga leidmist on sageli võrreldud loteriiga, ainult panused on palju suuremad. Ebaõnnestunud katsetajaid ootab ees väljasaatmine, ning juhul, kui nad vajasid kaitset, on nende tagakiusamine kodumaal veelgi tõenäolisem.

Vaatamata viimase kümnendi jooksul ELi poolt tehtud jõupingutustele muuta varjupaiga taotlemise menetlus ühetaoliseks, sõltub taotluse lõpptulemus veel väga palju sellest, milline riik seda menetleb.

Arvud näitavad, et näiteks on tšetšeenidel mõnedes riikides suur võimalus varjupaiga saamiseks, samas kui teistes liikmesriikides on nende šansid selleks nullilähedased. Sama kehtib ka iraaklaste puhul.

Nende näidete põhjal on arusaadav, miks paljud pagulased rändavad läbi Euroopa, et jõuda riiki, kus neil on elamisloa saamiseks paremad väljavaated. Selline üle piiride liikumine, ehk n-ö meelepärase varjupaiga otsimine, ei ole seaduslik. Varjupaigataotlejad peavad esitama oma asjaomase avalduse esimeses ELi liikmesriigis, kuhu nad saabuvad.

Ilmselt jätavad olemasolevad ELi õigusaktid liikmesriikidele liiga palju tõlgendamisruumi. Euroopa Komisjoni koostatud eeskirjad nii palju tõlgendamisvõimalusi ei anna. Nende abil kiirendatakse ka taotluste läbivaatamist. ELi liikmesriigid peaksid taotluse lahendama kuue kuuga.

Pagulased on inimesed, keda kiusatakse taga kas usulistel, rahvuslikel või poliitilistel põhjustel. Rahvusvahelise õiguse kohaselt on neil õigus kaitsele ka siis, kui nad on saabunud ELi ebaseaduslikult.

EL on varjupaigaotsijate peamine sihtpunkt. 2008. aastal esitati 240 000 varjupaigataotlust. Otsused langetati 193 690 uue taotluse kohta, millest 73 % lükati tagasi.

Enamus taotlejaid olid (taotluste arvu järjekorras) pärit Iraagist, Venemaalt, Somaaliast, Serbiast ja Afganistanist.

Kõige rohkem taotlusi esitati Prantsusmaal (41 800), millele järgnesid Ühendkuningriik, Saksamaa, Rootsi, Kreeka, Belgia ja Madalmaad. Malta ja Küpros said kõige rohkem taotlusi ühe elaniku kohta.

Õigusakti ettepanekud edastatakse nüüd märkuste tegemiseks ja heaks kiitmiseks nõukogule ja Euroopa Parlamendile.

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad